Obsah (4)

§ 71§ 43§ 121§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-24-2389 10. veebruar 2025 Karin

) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. RVastS § 18 lg 1 ütleb, et haldusorgan peab kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates.

1. Käesolevas kohtuasjas esitatud kahju hüvitamise nõude puhul tuli vastustajal lahendada kaebaja 14.02.2024.a taotlus hiljemalt 15.04.2024 (14.04.2024 oli pühapäev). Kui vastustaja taotlust tähtaegselt ei lahendanud, tekkis kaebajal õigus esitada kaebus kohtule ning kaebetähtajaks oli 16.04.2024 + 30 päeva ehk 16.05.
2. Käesolevas kohtuasjas on kaebus esitatud kaebetähtaja olulise ületamisega. 8.

§ 71

lg 1 ütleb, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on mõjuvaks põhjuseks loetud eelkõige objektiivset ehk kaebajast sõltumatut asjaolu, mis takistas kaebuse õigeaegset esitamist (näiteks kaebaja ootamatu haigestumine), kuid kaebetähtaja ennistamise alusena on aktsepteeritud ka subjektiivset laadi asjaolusid (näiteks kaebaja kogenematusest tingitud eksimus). Käesolevas asjas võimalus kaebetähtaja ennistamiseks ilmselgelt puudub. See tuleneb asjaolust, et kaebaja esitas samas nõudes kaebuse 07.05.2024 kohtuasjas 3-24-1387. Kaebajal ei olnud objektiivseid ega subjektiivseid takistusi esitada kaebus tähtaegselt. Kaebajal oli võimalus saavutada kaebuse menetlusse võtmine haldusasjas 3-24-1387, kuid kaebaja jättis kaebuse puudused kõrvaldamata ning kohtul tuli kaebus tagastada. Kohus ei suuna eeltoodut arvestades kaebajat esitama kaebetähtaja ennistamise taotlust. 9.

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt ei ole pärast käesoleva määruse jõustumist lubatud esitada halduskohtule sama nõudega samal alusel kaebust. See tähendab, et kaebaja on kaotanud võimaluse esitada kohtule kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes alusel, et Tartu Vangla on haldusaktiga kehtestanud kinnipeetavale telefoni kasutamise maksimaalse aja 60 minutit päevas. Kaebaja ei ole kaotanud võimalust vaidlustada vastustaja võimalikke otsustusi, mis tehakse juhul, kui kaebaja taotleb kodukorra punkti 12.13 alusel helistamise aja ühekordset pikendamist. 3 10. Pärast esmast taotlust esitatud korduvad sama sisuga kahju hüvitamise taotlused ei pikenda kaebuse esitamise tähtaega. Kohus märgib lisaks, et kaebajal ei ole olenemata muudest asjaoludest kohtule kaebuse esitamise õigust, kui ta on kohtueelses menetluses kahju hüvitamise taotluse tagasi võtnud. Sel juhul ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbitud (

§ 121lg 1 p 4).

1. Kaebaja taotles algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus vangla sisekorraeeskirja sätete osas, mis puudutavad helistamisvõimalusi perekonnaga, ning vangla sisekorraeeskirja ja vangistusseaduse sätete osas, mis võimaldavad vanglale kaalutlusõigust. Kohus jätab taotluse läbi vaatamata, kuna kohus ei lahenda kaebust sisuliselt. Menetluse lõpetamisel kaebetähtaja ületamise tõttu kohus neid sätteid ei kohalda.
2. Menetluse lõpetamise korral ei vaja lahendamist kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3. Kohus jätab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Esiteks on tegemist riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 sätestatud olukorraga ehk kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Teiseks ei anta RÕS § 7 lg 1 p 6 järgi riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kaebaja on iseseisvalt esitanud kahju hüvitamise taotlused kohtueelses menetluses ja esitanud arusaadava kaebuse kohtule. Kaebaja omab kogemust halduskohtule kaebuste esitamisel. Kaebaja välja toodud asjaolu, et tema esitatud kaebuste hulk on suur, ei ole riigi õigusabi seaduse kohaselt taotluse rahuldamise aluseks. Kohtule ei nähtu, et praeguses mittevaralise kahju hüvitamise asjas esineks tungiv avalik huvi.
4. RÕS § 7 lg 1 sätestatud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg 1 toodud aluse esinemisel vaja kontrollida kaebaja majanduslikku seisundit.
5. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 4