Obsah (7)

§ 184§ 65§ 68§ 83§ 56§ 58§ 180

Kriminaalasi nr 1-21-7780 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.04.2024.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-21-7780 (21221000002) Kohtukoosseis kohtunik Me

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi üldmenetluses Prokurör Vahur Verte Süüdistatav Kaitsja JURGEN ESSENBERG, ik: 37207090295; elukoht: viibib vahi all xxxx; kodakondsus: xxxx kodanik; emakeel: xxxx; haridus: xxxx; töökoht või õppeasutus: I OÜ; Eestis kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, 07.06.2018.a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja määrusega nr 1-18-3471 vabastati Jurgen Essenberg temale Soome Vabariigi Turu ringkonnakohtu 30.09.2015.a kohtuotsusega nr 15/139973 Soome Vabariigi Karistusseadustiku (Rikoslaki) 50. peatüki § 2 järgi raske narkokuriteo toimepanemise eest mõistetud 7 aasta 3 kuu päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrollile, katseaeg kuni 09.12.2021.a. Tõkend: vahistamine alates 02.09.2021.a.; kahtlustatavana kinnipidamine: 31.08-01.09.2021.a. Jaanus Tehver RESOLUTSIOON 1 Süüdi tunnistada Jurgen Essenberg

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistada teda vangistusega 9 (üheksa) aastat 6 (kuus) kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Jurgen Essenbergile Soome Vabariigi Turu ringkonnakohtu 30.09.2015 kohtuotsusega nr 15/139973 mõistetud karistuse ärakandmata osa (vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaega Viru Maakohtu 07.06.2018.a määrusega nr 1-18-3471) 3 aasta 5 kuu ja 16 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 12 (kaksteist) aastat 11 (üksteist) kuud 16 (kuusteist) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Jurgen Essenbergi kinnipidamisest, s.o alates 31.08.2021.a. Jurgen Essenbergi suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Jurgen Essenberg’ilt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras –2050 eurot; Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 2050 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 170,83 eurot (sellisel juhul on viimase osamakse suurus 170,87 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber 99924700011525. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: EKEI poolt Keskkriminaalpolitseile tagastatud musta värvi kummikinnas, vaakumpakendid, kilekott, soonsulguriga kilekotid, plastpurk, plastlusikas, klaasist vesipiip ja fooliumnutsaks ning 31.08.2021.a kahtlustatava Jurgen Essenberg´i omandis oleva sõiduautos BMW 740 (reg.nr xxxx) läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud mobiiltelefon Xiaomi Redmi 9A (IMEI-kood1: xxxx, IMEI-kood2: xxxx) (asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6 Tallinn) – kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel ning anda Politsei- ja Piirivalveameti käsutusse; 31.08.2021.a kahtlustatava Jurgen Essenberg´i kasutuses olnud sõiduautos BMW 740 (reg.nr xxxx) läbiotsimise käigus ära võetud sõiduki SAAB YS3G (reg.nr xxxx) süütevõti (1 tk, sõiduki omanik oli M. K., isikukood xxxx, vastutav kasutaja oli P. L., isikukood xxxx) (asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6, Tallinn) – tagastada Maanteeameti Liiklusregistri andmete kohaselt sõiduki seaduslikule omanikule M. K.le või tema poolt volitatud isikule. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates 2 päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o alates 15.04.2024. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 30 (kolmekümne) päeva jooksul. I SÜÜDISTUSE SISU Marko Muidre´le ja Marek Oja´le esitatud süüdistus

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning Jurgen Essenberg´ile ja Vambola Tober´ile esitatud süüdistus

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi: Marko Muidre´t ning Marek Oja süüdistatakse

§ 184

lg 2 p 1 ning varem karistusseadustiku 12 peatükis 1 jaos sätestatud kuritegude eest süüdi mõistetud Jurgen Essenbergi ja Vambola Toberit süüdistatakse

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis seisneb selles, et M. M. käitles ühiselt ja kooskõlastatult koos Jurgen Essenbergi, P. L.e ja R. S. ning samuti käitles M. M. ühiselt ja kooskõlastatult koos Marko Muidrega ning viimane ühiselt ja kooskõlastatult koos Marek Oja ja Vambola Toberiga 2021.a algusest kuni 2021.a juunini kokku suures koguses erinevaid narkootilisi aineid ning nende tegevus seisnes alljärgnevas: Vältimaks õiguskaitseasutustele vahele jäämist suhtlesid M. M., Jurgen Essenberg, P. L., Marko Muidre, Marek Oja, Vambola Tober ja Rene Valge omavahel krüpteeritud suhtlust võimaldavate ANOM telefonide vahendusel. M. M.i, Jurgen Essenbergi, P. L.e ja R. S.i tegevus seoses Poola Vabariigis asuva narkootiliste ainete tootmisega: Alaliselt Hispaania Kuningriigis elav M. M. organiseeris ja korraldas ühiselt ja kooskõlastatult koos Jurgen Essenbergiga Poola Vabariigi territooriumil narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist kaasates sellesse P. L.e, kes omakorda kaasas ka R. S.i. Selliselt rahastasid M. M. ja Jurgen Essenberg Poola Vabariigis P. L.e ja R. S.i poolt toime pandud ebaseaduslikku amfetamiini valmistamist, seejuures Jurgen Essenberg arutas P. L.e ja R. S. amfetamiini valmistamisega seonduvaid tegevusi, andis vajalikke juhiseid amfetamiini valmistamiseks ning tegeles ka narkootilise aine valmistamiseks vajalike lähteainete hankimisega. M. M. ja Jurgen Essenberg andsid täpselt tuvastamata ajal enne 2020.a (esmalt oli süüdistuses aastaarvuks 2021.a kuid 07.11.2022.a kohtuistungil prokurör parandas süüdistuse teksti aastaarvu osas) lõppu P. L.´ele ja R. S.´ile raha, et viimased hakkaksid tegema ettevalmistusi narkootilise aine amfetamiini ebaseaduslikuks valmistamiseks Poolas, mida P. L. ja R. S. hakkasidki tegema. Jurgen Essenberg oli P. L.ega läbi arutanud amfetamiini valmistamiseks ruumide leidmise ja vajalike ainete hankimise asjaolud, kohapeal Poolas tegid P. L. ja tuvastamata isik vajalikke toiminguid, leidsid sobivad rendiruumid, otsisid amfetamiini valmistamiseks vajalikke lähteaineid. Samuti kaasas P. L. Poola Vabariigis narkootiliste ainete valmistamiseks R. S.i. 2021.a jaanuaris ja veebruaris arutasid M. M. ja Jurgen Essenberg Poola narkolaboriga seonduvat omavahel ja avaldasid rahulolematust, et nad on küll andnud raha amfetamiini 3 valmistamiseks, kuid asjad ei liigu ja puudub info, mida ja kuidas on P. L.el ja R. S.il kohapeal Poolas juba õnnestunud teha. 2021.a veebruari lõpus andis P. L. Jurgen Essenbergile teada, et ettevalmistused amfetamiini valmistamiseks juba käivad ja pakkus talle võimalust valmistada ka narkootilist ainet mefedrooni ning tarnida seda Soome. Ühtlasi teavitas P. L. Jurgen Essenbergi, et tal on valmis 164 kg amfetamiini valmistamise lähteainet ja juurde on vaja valmistamiseks elavhõbedat, mida Jurgen Essenberg lubas otsida. P. L. selgitas vastuseks Jurgen Essenbergi täpsustavatele küsimustele, et lähteainest amfetamiini valmistamine võtab ca 4-5 päeva aega. Seejärel andis Jurgen Essenberg eelnevast omakorda teada M. M.ile, kes 2021.a märtsi alguses täpsustas Jurgen Essenbergilt ühtlasi üle kui palju on võimalik täpselt Poolas olevast 164 kilogrammist lähteainest amfetamiini valmistada. Seejärel 2021.a maikuu keskpaigaks andis P. L. Jurgen Essenbergile teada, et ta on amfetamiini valmistamiseks vajalikud ained kõik kätte saanud ning ta hakkab nädala aja pärast amfetamiini valmistama. P. L. ja R. S. peeti 11.06.2021.a Poola Vabariigis alustatud kriminaalasja raames Xxxx juures kahtlustatavana kinni ning nö laohoonest/laborist leiti ca 87 liitrit vedelat amfetamiini, ca 14,9 kilo pulbrilist amfetamiini ja ca 7 kilo mefedrooni, ent lisaks ka erinevaid esemeid ja aineid, mida kasutatakse amfetamiini, metamfetamiini ja mefedrooni valmistamiseks. P. L.ele ja R. S.ile esitati Poola Vabariigi ametivõimude poolt kahtlustus narkootiliste ainete tootmises ning nad on mõlemad käesoleval ajahetkel Poola Vabariigis vahistatud, mistõttu ei ole neile käesolevas kriminaalasjas kahtlustust ega süüdistust esitatud. M. M.´i, Marko Muidre, Marek Oja, Vambola Toberi, Jurgen Essenbergi, Rene Valge ja Janno Hansoni poolt narkootiliste ainete metamfetamiini, amfetamiini ja kokaiini käitlemine Eestis: Lisaks sellele, et M. M. ja Jurgen Essenberg käitlesid ühiselt ja kooskõlastatult koos P. L.e ja R. S. narkootilisi aineid amfetamiini/metamfetamiini ja mefedrooni Poola Kuningriigis, käitlesid M. M. ja Jurgen Essenberg erinevaid narkootilisi aineid ka Eesti Vabariigis. Alaliselt Hispaania Kuningriigis elav M. M. organiseeris Eestis Marek Oja ja Vambola Toberi abil narkootiliste ainete kokaiini, amfetamiini ja metamfetamiini ebaseaduslikku käitlemist. Narkootilisi aineid hoiti Eestis erinevates nö vaheladudes või peidikutes, millest osasid haldas M. M.i korraldusel Marek Oja ja teisi haldas M. M.i korraldusel Vambola Tober. Marek Oja ja Vambola Tober said M. M.ilt korraldusi nö vaheladudest võtta narkootilisi aineid kokaiini, amfetamiini ja metamfetamiini ning toimetada need ostjatele, samuti pidid nad andma M. M.ile jooksvalt teada nö vaheladude laoseisust ning M. M. tagas vajadusel ka nö vaheladude narkootiliste ainete varude täiendamise. Narkootiliste ainete peidikute asukohti teadsid vastavalt Marek Oja ja M. M. ning Vambola Tober ja M. M., ning selliselt käitlesid Marek Oja ja M. M. ning Vambola Tober ja M. M. ühiselt ja kooskõlastatult Eesti Vabariigis narkootilisi aineid. Vastavalt M. M.ilt saadud juhistele toimetasid Marek Oja ja Vambola Tober narkootilisi aineid metamfetamiini ja kokaiini edasi ostjatele, sealhulgas nii seni tuvastamata isikutele, ent ka Jurgen Essenbergile, Rene Valgele, Marko Muidrele kui ka Janno Hansonile. 4 Selliselt varustas Hispaanias asuva M. M.i korraldusel Marek Oja narkootilise aine kokaiiniga ka Jurgen Essenberg´i, kes oli eelnevalt tellinud kokaiini M. M.ilt, kes edastas Jurgen Essenbergilt saabunud tellimuse Eestis asunud Marek Ojale, kes siis toimetaski vastavalt M. M.ilt laekunud juhistele tellitud koguse kokaiini Jurgen Essenbergile. Samuti varustas Marek Oja samal viisil M. M.iga kooskõlastatult kokaiiniga ka Vambola Tober´it, kui viimasel olid narkootilise aine varud otsa saanud, ning samuti seni tuvastamata isikuid. Vambola Tober varustas narkootilise aine metamfetamiiniga Rene Valget, kes peeti 15.04.2021.a Keskkriminaalpolitsei poolt kriminaalasjas nr 21221000014 kahtlustatavana kinni ja mõisteti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 17.09.2021.a otsusega nr 1-21-5091

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi.

Samuti varustas Vambola Tober suures koguses narkootilise aine kokaiiniga Marko Muidre´t ning ka Janno Hanson´it, kellest viimane peeti 27.05.2021.a Lääne Prefektuuri poolt kriminaalasjas nr 21250100008 kahtlustatavana

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni.

Selliselt tellis Marko Muidre 26.01.2021.a-l M. M.il 200 grammi kokaiini, millise tellimuse andis alaliselt Hispaania Kuningriigis elav M. M. ANOM vahendusel edasi Eestis viibivale Vambola Toberile, kes võttis järgmisel päeval, s.o 27.01.2021.a täpselt tuvastamata peidikust 200 grammi kokaiini ja peitis selle varasemalt kokku lepitud, kuid kriminaalmenetluse käigus tuvastamata jäänud asukohta Eestis, misjärel andis Vambola Tober 27.01.2021.a M. M.ile ja Marko Muidrele ANOM vahendusel teada, et tellitud 200 grammi kokaiini on peidikusse üleandmiseks valmis pandud ning Marko Muidre võttis kokaiini sealt sama päeva pärastlõunalt ära. Seejärel vahendas M. M. täpselt tuvastamata ajal enne 09.03.2021.a-l Vambola Toberi hallatud täpselt tuvastamata asukohas asuvasse peidikusse täiendavalt ca 600-700 grammi amfetamiini ja ca 220 grammi kokaiini, mida nad hoidsid ühiselt ja kooskõlastatult kuni narkootilised ained ostjatele üle anti. Seejärel omandas Vambola Tober M. M.i vahendusel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 05.04.2021.a täiendavalt vähemalt kaks kilogrammi metamfetamiini sisaldavat ainet, mida nad hoidsid ühiselt ja kooskõlastatult neile mõlemale teadaolevas peidikus, misjärel andis Vambola Tober M. M.iga kooskõlastatult 05.04.2021.a kella 17:56 ajal Tallinnas Xxxx tänaval sellest narkootilisest ainest 1,5 kilo metamfetamiini sisaldavat pulbrit valgesse kilekotti pakendatuna edasi Rene Valgele, kes kohtus seejärel kaks minutit hiljem Xxxx kortermaja lähistel seni tuvastamata meesterahvaga, kellega koos viis Rene Valge eelnevalt Vambola Toberilt saadud 1,5 kilo metamfetamiini täpselt tuvastamata kohta. Seejärel andis Vambola Tober M. M.iga kooskõlastatult täiendavalt 498,1 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat ainet (milles puhtal kujul 45,0 grammi metamfetamiini) 15.04.2021.a kella 16.01 ajal Tallinnas Xxxx tänaval vaakumpakendisse pakendatuna edasi Rene Valgele, kes peeti ca kümme minutit hiljem, s.o 15.04.2021.a kella 16:12 ajal Tallinnas Laagna tee ja Mustakivi tee ristmikul kriminaalasjas nr 21221000014 kahtlustatavana kinni ning Vambola Toberi käest saadud metamfetamiini sisaldav pulber leiti ja võeti tema valdusest ära. Rene Valge mõisteti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 17.09.2021.a otsusega nr nr 1-21-5091

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi.

5 Seejärel kaks nädalat hiljem, s.o 29.04.2021.a andis Vambola Tober Hispaania Kuningriigis asuvale M. M.ile teada, et Janno Hanson oli saanud nende peidikust kätte viimased 50 grammi kokaiini ning peidik on nüüd tühi. Kuivõrd samal päeval tellis Jurgen Essenberg M. M.ilt 100 grammi kokaiini, siis organiseeris M. M. kokaiini üleandmise enda teise Eestis asuva nö vahelaopidaja ehk Marek Oja kaudu. M. M. andis ANOM rakenduse kaudu Marek Ojale teada, et Jurgen Essenberg esitas tellimuse 100 grammi kokaiini ostmiseks ning järgmisel päeval, s.o 30.04.2021.a võttis Marek Oja peidikust Jurgen Essenbergi tellitud 100 grammi kokaiini ja peitis selle Jurgen Essenbergile üleandmiseks täpselt tuvastamata asukohta Eestis maantee juures oleva puu taha, millise üleandmise koha olid M. M. ja Marek Oja eelnevalt omavahel kokku leppinud ja mille asukohast andis M. M. seejärel teada Jurgen Essenbergile, kes võttis enda tellitud 100 grammi kokaiini sama päeva õhtul peidikust ära. Seejärel mõned päevad hiljem, s.o 02.05.2021.a edastas M. M. Marek Ojale järgmise temale seni tuvastamata isikult laekunud 10 grammi kokaiini ostutellimuse ning 04.05.2021.a andis M. M. Marek Ojale teada, et seni tuvastamata isik soovib 10 grammi kokaiini asemel osta 60 grammi kokaiini, misjärel võttis Marek Oja vastavalt M. M.ilt saadud juhistele 05.05.2021.al nende ühisest peidikust seal hoitavast 160 grammist kokaiinist ära 60 grammi kokaiini ning Marek Oja peitis selle ostjale üleandmiseks täpselt tuvastamata asukohta, millest ta teavitas samal päeval ANOM vahendusel ka M. M.it. Kuivõrd Vambola Toberi nö laoseis oli jätkuvalt tühi, siis andis M. M. 20.05.2021.a-l Marek Ojale teada, et Vambola Tober tahab saada 50 grammi kokaiini, ning andis järgmisel päeval Marek Ojale ka korralduse need 50 grammi samal päeval Vambola Toberile üleandmiseks peidikusse ära viia. Seejärel võttiski Marek Oja vastavalt M. M.ilt saadud korraldustele nende ühisest peidikust 50 grammi kokaiini ja peitis selle Vambola Toberile üleandmiseks eelnevalt kokku lepitud peidikusse Eestis ja teavitas sellest 21.05.2021.a-l ka M. M.it. 25.05.2021.a teatas M. M. Marek Ojale, et Vambola Tober tahab jälle 50 grammi kokaiini, misjärel võttis Marek Oja samal päeval nende ühisest peidikust seal olnud 50 grammi kokaiini ja peitis selle Vambola Toberile üleandmise jaoks vastavasse peidikukohta Eestis ja teavitas sellest samal päeval M. M.it. Seejuures andis Marek Oja M. M.ile ühtlasi teada, et aine oli imelikult pehme, misjärel nad arutasid omavahel kas narkootilist ainet ümbritsev vaakumpakend oli ikka korralikult suletud. Seejärel omandas Vambola Tober täiendavalt M. M.i vahendusel täpselt tuvastamata viisil ja ajal, kuid enne 27.05.2021.a täiendavalt vähemalt 59,94 grammi narkootilist ainet kokaiini sisaldavat ainet (puhtal kujul 49,03 grammi narkootilist ainet kokaiini), mille ta andis 27.05.2021.a kella 16:45 ajal Märjamaal Xxxx Olerex tankla kõrval asuvas parklas edasi Janno Hanson´ile, kes valdas Vambola Toberilt saadud kokaiini kuni 27.05.2021.a kellani 17:40, mil tema juhitud sõiduk Ford Focus (reg.nr xxxx) Pärnumaal Are-Suigu maantee esimesel kilomeetril politseiametnike poolt peatati ja Vambola Toberilt omandatud kokaiin sõidukist leiti ja ära võeti. Seejuures on nii Jurgen Essenbergi kui ka Vambola Toberi näol tegemist isikutega, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, s.o käidelnud ebaseaduslikult suures koguses narkootilisi aineid. Nimelt mõisteti Jurgen Essenberg Soome Vabariigis Turu ringkonnakohtu 30.09.2015.a otsusega nr 15/139973 süüdi Soome Vabariigi 6 Karistusseadustiku (Rikoslaki) 50. peatüki § 2 järgi raske narkokuriteo toimepanemises ja teda karistati 7 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega, millise karistuse kandmiselt vabastati ta Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 07.06.2018.a määrusega nr 1-18-3471 tingimisi enne tähtaega, allutades ta käitumiskontrollile katseajaga kuni 09.12.2021.a-ni. Vambola Tober oli mõistetud Soome Vabariigi Vantaa I astme kohtu 15.04.2008.a otsusega ning Soome Vabariigi Helsingi I astme kohtu 23.08.2002.a otsusega süüdi narkokuritegude toimepanemises, millised kuriteod kvalifitseeriti Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 01.12.2010.a määrusega nr 1-10-15145 vastavalt

§ 184lg 2 p 1, 2, § 392 lg 1 ning Kr

K § 210´2 lg 2 p 1, 2, 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegudena ning milliste kuritegude toimepanemise eest mõisteti talle liitkaristuseks vangistus 14 aastat 3 kuud 16 päeva, millise karistuse kandmiselt vabastati ta Harju Maakohtu 22.08.2017.a määrusega tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 02.04.2022.a-ni. Tõlgendades karistusregistri seaduses sätestatut kooskõlas raamotsuse nr 2008/675/ÜVJP eesmärkidega, siis on võimalik arvestada teise Euroopa Liidu liikmesriigi varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid ka ilma neid kohtuotsuseid riigisiseselt tunnustamata ja karistusregistrisse kandmata. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metamfetamiin, amfetamiin ja marihuaana kuuluvad NPALS § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri

1. mai
2. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja kokaiin kuulub II nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Narkootilise aine metamfetamiini puhul piisab kümnele inimesele narkoojoobe tekitamiseks 0,3 grammist (puhtal kujul), narkootilise aine amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist (puhtal kujul), narkootilise aine kokaiini puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 650 mg (seguaines puhtal kujul) ning narkootilise aine marihuaana puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist. M. M. on käesoleval ajahetkel Soome Vabariigi poolt Hispaania Kuningriigile esitatud Euroopa Vahistamismääruse alusel narkokuriteos kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu ei ole talle käesolevas kriminaalasjas kahtlustust ega süüdistust esitatud. Lisaks grupis narkootilise aine käitlemisele omandas Jurgen Essenberg eeluurimisel tuvastamata ajal ja asjaoludel ebaseaduslikult enne 31.08.2021.a narkootilist ainet marihuaanat (kanepiõisiku) massiga 0,52 grammi ning delta-9-tetrahüdrokannabinooli jälgedega vesipiibu, mida hoidis oma elukohas Xxxx, kuni need 31.08.2021.a politseiametnike poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 7 Lisaks grupis narkootilise aine käitlemisele omandas Marko Muidre eeluurimisel tuvastamata ajal ja asjaoludel ebaseaduslikult enne 31.08.2021.a täiendavalt suures koguses narkootilist ainet kokaiini, so rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi, so vähemalt 10,56 grammi narkootilist ainet kokaiini sisaldavat pulbrit, mis sisaldas 89,3% kokaiinhüdrokloriidi, mis sisaldas 6,32 grammi puhast kokaiini, mida Marko Muidre hoidis kuni 31.08.2021.a-ni enda kasutuses olnud sõidukis RAM1500 (reg.nr xxxx), kust see 31.08.2021.a-l politseiametnike poolt läbiotsimisel leiti ja ära võeti (läbiotsimise ajal oli sõiduk pargitud Marko Muidre elukohaks oleva Xxxx eramu juurde). Suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega isikute grupis panid Marko Muidre ja Marek Oja toime

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning varem karistusseadustiku 12.

peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo toime pannud Jurgen Essenberg ja Vambola Tober panid toime

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II KOHTU PÕHJENDUSED

1. a)Jälitustoimingute seaduslikkuse kontroll Käesolevas kriminaalasjas esitasid mh süüdistatava Jurgen Essenbergi toonased kaitsjad Kristjan Tuul, Küllike Namm kohtule taotluse jälitustoimingute seaduslikkuse kontrolliks, millise taotluse kohus ka rahuldas. Kohus viis läbi jälitustoimingute seaduslikkuse kontrolli ning kohus avaldas 05.09.2022.a istungil, et kogu jälitustegevus on toimunud seaduslikel alustel ja on olnud põhjendatud, ühtegi seaduserikkumist kohus ei tuvastanud. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui kohtulikul arutamisel tõstatatakse kahtlus jälitustoimingu seaduslikkusest, lasub kohtul vastava taotluse esitamisel kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul (RKKKo 3-1-1-63-08, p 13.3). Seda on kohus käesolevas kriminaalasjas ka kontrollinud. Kohus ei pea vajalikuks avada detailsemalt jälitustoimingute sisu. Kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud eeluurimiskohtuniku loa olemasolu on jälitustoimingu lubatavuse eelduseks, kuid jälitustegevusega kogutud tõendid peavad alluma kriminaalmenetluses samasugusele sisulisele kohtulikule kontrollile kriminaalasja menetleva kohtukoosseisu poolt nagu iga teinegi kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus kogutud tõend. Jälitustoimingute aluseks olevad kohtu load on käesolevas kriminaalasja olemas, kriminaalasja menetleva kohtu poolt kontrollitud ning jälitustoiminguid on teostatud lubades märgitud ajavahemikel ning lubades märgitud ulatuses. Kohus kontrollis jälitustoimingute seaduslikkust ja tuvastas, et kõik jälitustoimingud teostati kehtivate jälituslubade alusel ja prokuratuur ja kohus on põhistanud jälitustoimingute vajalikkust jälgides kehtivat seadusandlust ja kohtupraktikat. Samuti oli tuvastatud põhjendatud kahtluse olemasolu, mis on loa andmise eelduseks. Kohus märgib, et ka on lähtutud ultima ratio põhimõttest, antud menetlusstaadiumis ei olnud võimalik tõendeid koguda muul moel. Ultima ratio põhimõtte järgimise nõuetekohasel põhjendamisel on oluline roll prokuratuuri taotluse kvaliteedil. Prokuratuuri kui kohtueelse menetluse juhi ülesanne on selgitada oma taotluses kohtule faktipõhiselt ja arusaadavalt, miks on konkreetses asjas vältimatult vaja koguda tõendeid jälitustoimingutega. Selline selgitus ei pea olema kuigivõrd mahukas, keeruliselt sõnastatud ega sisaldama mingeid kindlaid väljendeid, vaid selles tuleb kajastada faktidel rajanevaid põhjusi selle kohta, miks ei ole konkreetses kriminaalasjas jälitustoiminguid tegemata 8 võimalik oluliste raskusteta või õigel ajal tõendeid koguda. (RKKKo 3-1-1-112-16 p 32). Käesolevas kriminaalasjas olid põhjendused arusaadavad ja motiveeritud ning tuleb märkida ka seda, et tegemist oli kuriteoliigiga, millises on isikute tegevus varjatud.
2. b)ANOM vestluste lubatavus tõendina Käesolevas kohtumenetluses on põhivaidluseks see, kas Ameerika Ühendriikides õigusabitaotluse vastusena saadud materjalid, nn ANOM-i tõendeid (vestlused), saab pidada lubatavateks tõenditeks. Prokurör ja kaitsja on siin vastupidistel seisukohtadel. Prokurör leidis, et tegemist on riikidevahelise koostöö raames ametlikult ja õiguslikult korrektselt saadud teabega. Kohtus uuriti vastavasisulist dokumentatsiooni. Nimelt esitas prokurör kohtule Ameerika Ühendriikidele esitatud kolm õigusabitaotlust (24.05.2021.a, t kd 3 lk 29-43) ja 15.07.2022.a (t kd 9 lk 66-70), täiendav 18.12.2023.a (t kd 11 lk 33-42) nendele vastusena laekunud teabe, vastused 17.06.2021.a (t kd 3 lk 47-57), 05.08.2022.a (t kd 9 lk 7277), täiendav vastus 10.01.2024.a (t kd 11 lk 44-49). Prokurör selgitas, et kuna saadud teavet oli väga suurel hulgas, tuli seda esmalt vaadelda ja jagada erinevate kriminaalasjade vahel erinevatesse failidesse, sõltuvalt isikutest, keda see puudutas. Seetõttu vaadeldi seda Keskkriminaalpolitseis, mis nähtub kirjavahetusest (t kd 3 lk 59-60) ja koostati asitõendi vaatlusprotokollid. Lisaks esitati prokuröri poolt Austraalia kohtuotsus, mis selgitas ANOM tõendite saamise tehnilist aspekti ja operatsiooni olemust. Kaitsja omakorda leidis, et õigusabitaotlusega ei ole dokumente korrektselt saadud, kuna on täitmata õigusabitaotluse vorm c. Ka leidis ta, et selliste tõendite puhul ei ole kindel, et need ei oleks vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega ja ei ole ka teada, kas tõendid on saadud vastava välisriigi seadusi järgides, kuna ei ole teada, kus server andmetega asus. Ka leidis kaitsja, et ei ole välistatud, et tegemist võib olla jälitustegevuse käigus saadud teabega. Kohus leiab, et ANOM tõendid on lubatavad tõendid. Kohus on kursis Tallinna Ringkonnakohtu vastupidise seisukohaga teises kriminaalasjas, millises tõenditeks olid samuti ANOM vestlused (27.03.2024.a kohtuotsus nr. 1-21-7384), kuid käesolevas kriminaalasjas uuritud tõendite alusel on antud kohtukoosseis teisel arvamusel. Kohus on hinnanud tõendeid KrMS § 61 lg 2 alusel kogumis siseveendumuse kohaselt. Kohtus uuritud tõenditest, 24.05.2021.a õigusabitaotlus, nähtub, et FBI suunas spetsiaalsele kliendibaasile (narkokaubitsejad) krüptoseadmed, ANOM nimelise platvormi suhtlemiseks ning kurjategijatele ei olnud teada, et FBI-l on võimalik saada koopiad serverist, mis asub kolmandas riigis. Sõnumid sisaldasid tekstisõnumeid, helisõnumeid, fotosid ja videoid. Igale ANOM kasutajale anti unikaalne JID enne seadme kättesaamist ja seega oli võimalik identifitseerida, kes on kes (t kd 3 lk 30). Kohtule ei ole teada kolmanda riigi kohta muud, kui et tegemist on Euroopa Liidu liikmesriigiga (t kd 9 lk 76). Ühe õigusabitaotluse vastusena on laekunud Ameerika Ühendriikide California Lõunaringkonna prokuratuuri abiprokurör Joshua C. Miller kinnitus selle kohta, et antud kolmas riik kasutas enda kohtumenetlust, et saada kohtumäärus, millega lubatakse serverisse edastatud sõnumite kopeerimist ning kolmas riik edastas sõnumid FBI vastavale taotlusele vastastikuse õigusabilepingu järgi ning kolmas riik järgis oma seadusi, mistõttu võis USA tugineda välismaa kasutajate vahelise suhtluse kohta saadud andmetele (t kd 9 lk 76). Kohtus uuritud Lõuna-Austraalia ülemkohtu otsuses (kd 10 lk 189-205) kirjeldatakse, kuidas tehniliselt ANOM sõnumitele juurdepääs saadi. Kohus luges antud tõendi täies mahus 9 avaldatuks, kaitsja avaldamisele vastu ei vaielnud, küll aga oli tal vastuväide antud kohtuotsuse asjakohasusele. Kaitsja arvas, et on käsitletud teise nimega operatsiooni ning prokurör selle kaitsja väite ümberlükkamiseks esitas täiendavalt kohtule Ameerika Ühendriikidele esitatud õigusabitaotluse ja sellele laekunud vastuse (t kd 11 lk 33-37, 48-49), milles Ameerika Ühendriikide California Lõuna Ringkonnaprokurör Joshua C. Mellor kinnitab, et operatsioonid Xxxx ja Xxxx olid paralleelsed juurdlused ja mõlemas uuriti ANOM nimelist krüpteeritud suhtlusplatvormi ning FBI nimetas seda operatsiooni ametliku nimetusega Xxxx. Sellest nähtuvalt on kinnitamist leidnud, et kõik Austraalia kohtuotsuses tehniliste asjaolude osas selgitatav käib käesoleva kohtuasjas FBI operatsiooni kohta. Kohtus uuritud tõenditest tulenevalt ei olnud ANOM vestluste puhul tegemist sõnumite jälgimisega reaalajas, vähemasti ei ole keegi sellekohased tõendeid kohtule esitanud. Kaitsja poolt kohtule esitatud Saksamaa kohtuotsuses kaitsja nimetatud lõigud (t kd 11 lk 51-63) seda ei tõendanud. Kohtus uuritud tõenditest (eelkäsitletud õigusabitaotlusest, vastustest) nähtub, et ANOM vestlused saadi kolmandas riigis asunud serverist sõnumite kopeerimise teel. Kohus nõustub prokuröriga selles, et on põhjendatud viide Riigikohtu seisukohale, kus on selgitatud, et pealtkuulamise või -vaatamisega on jälitustoimingu mõttes tegemist üksnes siis, kui n-ö reaalajas jälgitakse edastamisel olevat teavet (nt kuulatakse pealt vahetut suulist vestlust või telefonikõne selle toimumise ajal või vaadatakse pealt tekstisõnumeid nende koostamise ja edastamise ajal) (RKKKo 3-1-1-93-15 nr p 92). Kaitsja argument ongi olnud, et tegemist võis olla jälitustegevusega, kuid kaitsja sellekohaseid tõendeid ei esitanud. Kohus ei pea vajalikuks tegeleda oletustega, kas tehniliselt oli võimalik ka reaalajas sõnumeid lugeda, kas serverist saadud sõnumid sisaldasid ka perekonnaelu käsitlevat jne. KrMS § 65 lg 1 kohaselt on Eesti kriminaalmenetluses lubatud kasutada välisriigis selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid, kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega, arvestades § 65 lg-s 2 nimetatud erisust. Kohtus ei ole tuvastamist leidnud, et menetlustoiming oleks olnud vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. Kohus teeb oma järeldused kohtus uuritud tõendite pinnalt ja lähtub neist. Kohus ei ole tuvastanud, et sellisel kujul tõendite kogumisel oleks rikutud Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 43 sätet, kuna kohtu poolt varem refereeritud õigusabi vastus kinnitab, et vajalikud load olid kolmandas riigis, kus server asus, pädevatelt õigusasutustelt saadud. Kohtul puuduvad andmed, et oleks toimunud mingi riive süüdistatava era-perekonnaelu puutumatusele. Kohtule esitati tõendid selle kohta, et seadmed jagati narkootiliste ainete käitlemisega tegelevatele isikutele, kohtule esitati vestlused, milliste sisudest nähtus isikute eesmärk just selle tegevusega seoses vestlusi pidada. Käesolevas kriminaalasjas esitati kohtule vestlused teiste narkootiliste ainete käitlejatega ning kohus hiljem toob välja ka selle, et antud vestlejate, sh süüdistatava põhimureks vestlustes oli see, et vestlustes sisust keegi teada ei saaks, nad mõistsid ise oma vestluste sisu kriminaalsust ja nad ka lootsid, et ANOM vestlused on anonüümsed. Seda kajastab nende vestluste sisu üheselt. Seega reaalselt kasutasidki antud ANOM seadmeid kurjategijaid ja just nimelt narkootiliste ainete käitlemisega informatsiooni vahetamiseks. Vastupidiseid tõendeid käesolevas kriminaalasjas ei ole. Tegemist oli olukorraga, kus oli teada, et neid seadmeid kasutatakse tõenäoliselt ainult kuritegelikel eesmärkidel ja see leidis kinnitust ka kohtus uuritud vestluste sisudest ning riive isikute eraelule oli eelduslikult minimaalne ja taotletav kasu riigile maksimaalne, kuna narkokäitlemine ongi peitkuritegu. Seega võis jaatada võimalust, et luba anti kindlaks määramata isikute ringi suhtes. 10 Kohus ei leia, et põhjus, et konkreetselt käesolevas kohtuasjas ei esitatud serveri asukoha riigi vastavaid kohtu lubasid, oleks takistuseks pidada õigusabitaotluse teel saadud andmeid mittekohasteks. Kohus on seisukohal, et kuna ei ole tõendamist leidnud, et sel teel saadu oleks vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega, meil puuduvad sellised andmed ning KrMS § 65 lg 1 lubab välisriigi seaduse kohaselt kogutud tõendeid ning rahvusvahelise koostöö aluspõhimõteteks ongi usaldus ja õigusabitaotlemisel lähtutakse eeldusel, et välisriik kogub tõendeid kehtivate seadustega, siis peab kohus põhjendatuks asuda seisukohale, et ANOM tõendid on lubatavad tõendid. Rahvusvahelise koostöö raames hindamise lubatavuse osas on juurdunud vastastikuse tunnustamise põhimõttest juhindumine. Nii on prokurör õigesti viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2019.a määrusele 1-18-7137, kus selgitati, et eelnimetatud põhimõttest nähtuvalt ei saa ega tohi täitva riigi kohus hakata sisuliselt hindama välisriigis kogutud tõendeid ning asuda kontrollima nende saamist, see on rahvusvahelise koostöö kontekstis lubamatu. Seega kaitsja väide, et välisriigis kogutud tõendite puhul ei saa eeldada, et need on seaduslikult kogutud, ei ole tõene. Seda tulebki eeldada. Kaudselt kinnitab seda printsiipi ka Riigikohus 19.12.2013.a määruses nr. 3-1-1-101-13, kus on selgitatud, et eelnimetatud printsiibist tulenevalt puudub täitval riigil alus selle otsuse õigsuses kahelda. Ka käesoleval juhul puudub alus kahelda Ameerika Ühendriikide poolt Eestile edastatud andmetes. Eesti Vabariik ja Ameerika Ühendriigid on allkirjastanud vastastikusest õigusabist kriminaalasjades käsitleva kokkuleppe (vastu võetud 08.02.2006.a). Kaitsja märkus selle kohta, et Eesti Vabariigi poolt Ameerika Ühendriikidele edastanud õigusabitaotluses on viidatud Euroopa Liidu vahelisele konventsioonile, on tühine minetus, kuna tegelikult on vastav õigusabi kokkulepe Ameerika Ühendriikidega kehtiv (õigusabi leping) ja ekslikult mainimata jäänud. KrMS § 464 regulatsioon nõuete kohta abistamise osas on täidetud ning konkreetse konventsiooni lisamine õigusabitaotlusele ei ole kohustuslik. Kohus leiab, et õigusabitaotluses lisa vorm c kinnituse puudumine on formaalne minetus, kuna täiendavas õigusabitaotluses on laekunud Ameerika Ühendriikide kinnitus, et kogu teave on saadud Ameerika Ühendriikide seadusi ja nõudeid järgides, ehk siis kinnitus, et vorm c on täidetud. Tõendi lubatavuse puhul on oluline, kas rikkumine on piisavalt oluline, et toob endaga kaasa tõendi kõrvalejätmise, kuid antud juhul on tegemist formaalse puudusega, mis liiatigi hiljem kõrvaldati. KrMS § 2 kohaselt on kriminaalmenetluse õiguse allikaks mh rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud. Väljaspool Euroopa Liitu toimub rahvusvaheline koostöö samuti lepingute alusel ja piirides. Eesti koostöö Ameerika Ühendriikidega on võimalik tänu õigusabilepingutele. Antud juhul nendega just tegemist ongi. Kaitsja märkis, et ta kahtleb, milline täpselt oli õigusabitaotluste raames saabunud teave, kuna keegi pole kontrollinud, kuidas on Keskkriminaalpolitsei Ameerika Ühendriikidest saadud faile töödelnud. Kohus märgib, et sellise väite esitamine alles kaitsekõnes on lubamatu, kuna kaitsja ei ole esitanud varasemalt ühtegi taotlust selliseks kontrolliks. Kui kaitsja oleks leidnud, et tõmmisfailid on valed või vaatlus on valesti läbiviidud, oleks pidanud juhtima sellele tähelepanu ja esitama vastavasisulised seisukohad ja taotlused kohtulike tõendite uurimise ajal. Kui kaitsja Jaanus Tehver lülitus protsessi, ei olnud kohtulike tõendite uurimine lõpetatud, seega omas kaitsja selleks võimalust. Kui varem taotlesid kaitsjad selles kriminaalasjas faile vaadelnud Keskkriminaalpolitsei töötaja M. E. ülekuulamist, siis 11 12.09.2022.a istungil kaitsja Silver Reinsaar loobus M. E. ülekuulamisest (t kd 8 lk 96) ning kaitsja Jaanus Tehver M. E. ülekuulamist ei taotlenud. M. E. saatekiri on kohtule esitatud ja kogu vormistuse käik on näha ja arusaadav ning kaitsja ei ole taotlenud mingi algfaili kontrollimist ega teinud mitte ühtegi muud taotlust. Seetõttu on kaitsja kriitika selles osas täiesti põhjendamatu. Materjalide edastamise kaaskirjas (t kd 3 lk 45-46) nähtub, et 06.07.2021.a saabus Ameerika Ühendriikide Justiitsministeeriumist Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ja Riigiprokuratuuri kaudu Keskkriminaalpolitseile õigusabitaotluse vastus, mis sisaldas kõvaketast ANOM andmetega, viiruse kontroll kahjuks vigastas andmeid ning 08.07.2021.a paluti õigusabitaotluse täitjal kõvakettal asuvad andmed edastada uuesti SFTP serveri kaudu, mida ka 08.07.2021.a tehti. Edasi jagati ANOM kasutajate vestlused eraldi kriminaalasjade põhiselt ning selle teatise koostas politseikapten M. E.. Ka esitati kohtule nimetatud liikumisi kajastatud lisad (t kd 3 lk 47-56). Kui kaitsjale jäi midagi arusaamatuks, oleks ta pidanud juhtima sellele tähelepanu juba kohtulike tõendite uurimise käigus ja taotlema M. E. ülekuulamist või mida iganes. Olukorras, kus kaitsja ei ole ühtegi taotlust esitanud, on põhjendamatu kaitsja kriitika Ameerika Ühendriikidest saadud andmete töötlemisele/edastamisele ja M. E. tegevusele. Käesolev menetlus ongi tavapäratu seetõttu, et olulisim tõendusmaterjal on kogutud väljaspool Eesti Vabariiki ja see on saadud tänu teiste riikide poolt narkootiliste ainete vastase võitlusega seoses tarvitusele võetud meetmetele ning kuna on kinnitust leidnud, et andmed on kogutud seaduslikult ja ei ole vastuolus Eesti seadusandlusega, siis on need tõendina käsitletavad.
3. c)Süü tõendatus Esmalt käsitleb kohus tõendeid, et ANOM vestlustes, milliseid tõendeid kohus peab lubatavaks, oli kasutajanimi ,,Puzle“ all tegemist Jurgen Essenbergiga. Kohus märgib, et kui J. Essenberg kinni peeti, siis temalt telefoni ei leitud ja kaitsja väidab, et seetõttu pole tõendatud, et J. Essenberg oleks nimetatud vestlusi pidanud. Kohus järgnevalt selgitab põhjusi, miks telefoni ei leitud ja ka seda, et tõendite kogum annab järeldada, et ,,Puzle“ oli J. Essenberg. Kohtus uuritud tõenditest nähtuvalt oli uuritud vestluste ajaks tekkinud süüdistatavatel teave, et ANOM telefonid on politsei poolt nn avastatud ja menetlused toimivad. Esmalt kohus resümeerib tõendeid, mis kinnitavad sellise ohu teadlikkust. Nii nt vaatlusprotokollist (t kd 3 lk 115-120) tulenevalt on vestlus J. Essenbergi ja M. M. vahel, mille sisust nähtub, et neil juba on mure selle tõttu, et kedagi „on võetud maha“ ja põhjuseks on „telo“. Süüdistatav on see, kes kirjutab, et teda võeti ,,samamoodi maha jälle“ ja et „pealiskaudselt vaadati sisse“ ja lisab ,,täpselt samas kohas, kus enne“, ,,angaari ei viidud“ ja ta väidab seda 31.03.2021.a vestluses. Just antud päeval teostati J. Essenbergi poolt juhitud sõiduki BMW reg nr xxxx suhtes tollikontroll. Vaatlusprotokollist nähtuvalt teostati tollikontroll kahel korral: 02.02.2021.a (kontroll viidi läbi angaaris, mille käigus leiti antiradar), aga ka 31.03.2021.a (just siis kontroll viidi läbi visuaalselt) (t kd 3 lk 117). Seda asjaolu kinnitab ka Maksu- ja Tolliameti vastuskiri (t kd 3 lk 81), millest nähtub, et 02.02.2021.a teostati J. Essenbergi poolt juhitud sõidukile BMW reg nr xxxx 02.02.2021.a tollikontroll, mis viidi läbi tolliangaaris, mille käigus leiti antiradar. Maksu- ja Tolliameti vastuskirjast (t kd 3 lk 83) nähtub, et 31.03.2021.a kell 23:15 kontrolliti sama sõidukit ja see kontroll oli visuaalne, 12 seega angaari ei viidud ja see riimub J. Essenbergi ehk ,,Puzle“ poolt vestluses väidetuga. Seega kui kõrvutada kahte tõendit, ANOM vestlust ja Maksu- ja Tolliameti teatisi, siis saab täie kindlusega öelda, et ANOM vestluses isik nimetusega ,,Puzle“, kes väitis, et 31.03.2021.a toimus visuaalne kontroll ja angaari ei viidud, oli J. Essenberg, kuna seda tõendab nii ANOM vestlus kui Maksu- ja Tolliameti teatis. Asjaolu, et vestleja ,,Puzle“ on J. Essenberg, tõendavad ka ANOM vestluste asukohad. Keegi ei ole vaidlustanud asjaolu, et süüdistatav elas aadressil Xxxx ja seda on ta ise ka kinnitanud vahistuse põhjendatuse kontrolli raames. 15.04.2021.a kasutati antud telefoni selle maja vahetus läheduses, kus süüdistatav elas (asitõendi vaatlusprotokollist J. Essenberg tuvastamine t kd 3 lk 118). Samuti kinnitas asjaolu, et süüdistatav antud aadressil elas, teostatud läbiotsimise protokoll, kus J. Essenberg andis välja esemeid (31.08.2021.a läbiotsimise protokoll, t kd 6 lk 1-16) ning elukohta ei ole kaitsja ka vaidlustanud. Samuti kinnitab asjaolu, et ,,Puzle“ oli J. Essenberg, nt ka asjaolu, et 16.04.2021.a asus ,,Puzle“ tähistatud vestleja Xxxx juures (eelnimetatud vaatlusprotokoll 17.08.2021,a t kd 3 lk 119) ja just seal asus J. Essenbergi töökoht. Nähtuvalt töötamise registri väljavõttest, töötas süüdistatav alates 03.07.2018.a I OÜ-s ning antud ettevõtte asus aadressil Xxxx (t kd 3 lk 121, cd plaat). 17.08.2021.a vaatlusprotokollist nähtub, et 13.05.2021.a ANOM vestluses on ,,Puzle“ kirjutanud, et on Eestist ära ja tuleb tagasi laupäeval. Vaatlusprotokollist nähtub, et J.Essenbergi ANOM telefon asub Ciechanowis, Poolas (t kd 3 lk 119). Numbrituvastussüsteem tuvastas 13.05.2021.a kell 16:16, et süüdistatava tööandjale kuulunud sõiduk Mercedes-Benz reg nr. xxxx ületas Eesti-Läti Ikla piiripunkti ja jõudis Poola Vabariiki kell 21:48. Niisamuti nähtub, et sama sõiduk ületas Läti-Eesti Ikla piiripunkti 15.05.2021.a kell 00:27 (t kd 3 121, cd, plaat). 15.05.2021.a oli laupäevane päev ja J. Essenberg oma vestluses mainibki laupäeval naasmist. See on taaskordne kinnitus ,,Puzle“ nimel esinemisest. Samast vaatlusprotokollist nähtub, et 04.05.2021.a kell 09:34 on kasutaja ,,Puzle“ saatnud sõnumi asudes samal ajal Hollandis Eindhovenis (t kd 3 lk 120). Numbrituvastussüsteemist nähtuvalt sõiduk BMW reg nr. xxxx oli eelmine päev, s.o 03.05.2021.a ületanud Eesti-Läti Ikla piiripunkti, väljudes Eestist kell 13:59 (t kd 3 lk 121, cd plaat). Kõike eeltoodut arvesse võttes on tõendamist leidnud, et ANOM vestlustes ,,Puzle“ on J. Essenberg. Kuna ,,Puzle“ kõnede sisu ja J. Essenbergi asukoht on kattuvad ning ,,Puzle“ mainib ka detailandmeid (sõiduki vaatlus angaariväliselt jm), millised käisid J. Essenbergi kohta, siis selline tõendite kogum näitab, et tegemist on ühe isikuga ,,Puzle“ ja J. Essenbergi näol. Kohus märgib vastusena kaitsja kriitikale, et kuna J. Essenbergilt ei leitud kodunt ANOM telefoni, siis ei saa ka väita, et tema oleks vestlejaks. Analüüsides ANOM vestlusi, ilmneb, et ANOM rakenduses vestlejad olid hirmul, et nad võidakse tabada ja nad tegid kõik selleks, et varjata enda isikuid ja telefone. Nii nt 24.08.2021.a koostatud vaatlusprotokollis (t kd 3 lk 122-125) käsitletakse vestlust, kus J. Essenberg 27.02.2021.a kurdab, et VPN ei tööta korralikult, ta väidab, et seda on vaja turvalisuse huvides kasutada ning samuti 28.04.2021.a kell 10:24 selgitab ta, et ta keeldub seda telefoni koju viimast. Ka on vestlustes sageli põhiteemaks see, et keegi ei arvaks, et kodus midagi tehakse (nt 15.04 kõne) ja põhimure ongi, et telefon oleks turvaline. 30.07.2021.a vaatlusprotokollis uurib J. Essenberg, mis täpselt on ANOM ja talle selgitatakse, et kui varem oli SKY telefon, siis nüüd on see asendunud ANOM telefoniga, räägitakse 13 ANOMi eelistest (t kd 3 lk 197). J. Essenberg uurib seepeale, et kas ANOM-it jälitada ei saa (t kd 3 lk 198, kõne 21:46:26). See näitab samuti teadlikkust vestluste seotusest keelatuga. Selgituseks VPN-i osas märgib kohus, et VPN nö põrgatab kasutaja internetiliiklust läbi erinevate serverite, mistõttu kasutaja tegelikku asukohta on raske tuvastada. Ajal, mil süüdistatav enda sõnul kasutab VPN-teenust, saab seadistada, et tema asukoht ei vasta tegelikkusele. Nii nt näitab, et ta asub Fiji’l, kuid kohe kui VPN on välja lülitatud, näitab seadme tegelikku asukohta ja on näha, et ta asub Eestis. Seda kinnitab ka näiteks 24.08.2021.a asitõendi vaatlusprotokoll, tingminetusega „J.Essenberg VPN“, kus J. Essenberg ise kirjeldab, et VPN tõrgub, ta on vahetanud maid, võtab VPN-i vahepeal maha ja M. M. selgitab talle, et kohvikutes wifi kasutamine on tulega mängimine (t kd 3 lk 124). Eelnevast tõendite analüüsist nähtuvalt on ilmne, et vestluse pidajatel oli põhimure see, et neid nende kõned ei oleks kontrollitavad ja nende soov järelikult oli oma tegevust varjata. Asjaolu, et J. Essenberg omas ANOM telefoni ja vestles sellega, kinnitab veel ka tema kahtlustatavana kinnipidamise järgselt koostatud läbiotsimise protokoll sõiduki BMW osas (t kd 5 lk 173-175), kust võeti ära mobiiltelefon Xiamo Redmi 9A ja selles oli suhtlusrakendus Signal. Signalis oli vestlus tema, kellegi kasutaja M., kus J. Essenbergi hoiatati, et „tal on saba taga“ ja tunti muret, et kas Eesti on läinud „ANOMi asjaga“ kaasa nagu Soome, Rootsi ja teised 16 riiki (12.10.2020.a vaatlusprotokoll, t kd 6 lk 25-28). Edasi arutlevad nad selle üle, kuidas selle telefoni põhjal asukohad kindlaks tehti ning kurdetakse, et kindlasti on prokurör Verte käsi mängus selles, et R. maha joosti. Ka nimetatakse teiste isikute nimesid, kes olid saanud süüdistused narkootiliste ainete käitlemisega seoses, milline asjaolu omakorda kinnitab, et ANOM seadmeid turustatigi isikutele, kelle puhul eeldati narkootiliste ainete käitlust ja nad olid üksteisest ja üksteise tegevusest teadlikud. Süüdistus suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises isikute grupis Eesti Vabariigis ja Poola Vabariigis 1. Eesti Vabariigis Süüdistus selles osas käsitleb paljude isikute tegevust isikute grupis ning nende isikute osas on jõustunud kohtulahendid. Rene Valge on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 17.09.2021.a otsusega

§ 184lg 1 järgi, antud otsus jõustus 25.03.2022.a (t kd 5 lk 78-86).

Janno Hanson on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 05.04.2022.a otsusega nr. 1-22-1651

§ 184lg 1 järgi ning antud otsus jõustus 06.04.2022.a (t kd 8 lk 211-215).

Marek Oja ja Marko Muidre mõisteti süüdi Harju Maakohtu 10.02.2023.a otsusega nr. 1-23-614

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning sama otsusega mõisteti Vambola Tober süüdi

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi, antud otsus jõustus 28.02.2023.a (t kd 9 lk 188-191).

J. Essenbergi süüdistatakse muuhulgas isikute grupis kokaiini käitlemises Eesti Vabariigis. Süüdistatav end selles episoodis süüdi ei tunnistanud ja keeldus ütluste andmisest. Süüdistuse kohaselt J. Essenbergi süü toimepandud kuriteos grupis seisnes selles, et 29.04.2021.a andis V. Tober teada M. M.le, et J. Hanson on saanud peidikust kätte 50 grammi ja peidik on tühi. Samal päeval tellis J. Essenberg M. M.lt 100 grammi kokaiini. Väidetavalt M. M. andis ANOM rakenduse kaudu M. Ojale teada, et J. Essenberg on sellise tellimuse esitanud ja 30.04.2021.a võttis M. Oja J. Essenbergi tellitud 100 grammi kokaiini, peitis selle J. Essenbergile üleandmiseks täpselt tuvastamata asukohta Eestis maantee juures oleva puu taha, millise üleandmise koha olid M. M. ja M. Oja eelnevalt omavahel kokku leppinud ja millise 14 asukohast andis M. M. teada J. Essenbergile, kes võttis sealt oma tellitud 100 grammi kokaiini ära. Kohtus uuritud tõenditega on süüdistatava süü leidnud tõendamist. 02.08.2021.a vaatlusprotokollist tingnimetusega ,, J. Essenberg IX-XII episoodid“ nähtub, et J. Essenberg rääkis M. M.ga 24.03, 25.03, 03.04, 05.04, 11.04, 13.04, 16.04, 22.04, 23.04, 29.04 ja 30.04.2021.a. 05.04.2021.a küsib J. Essenberg ,,kas sul kallist on?“, mille peale M. M. vastab jaatavalt (t kd 4 lk 69). 11.04.2021.a uurib J. Essenberg M. M.lt, kuidas ,,kallist“ saaks ja palju seda on. Kuna J. Essenberg on küsinud, et palju seda alles on, saab teha järelduse, et tegemist on kogusega, mida osade kaupa müüakse, ka on ta teadlik sellest, et selle käitlemisega tegeletakse, kuna seda järelikult jagatakse ostusoovi ilmnemisel. 13.04.2021 uurib J. Essenberg taaskord ,,ega kalliga pole midagi välja mõelnud?“ ning 16.04 uurib uuesti kahel korral, kas ,,kallist on“ (t kd 4 lk 75, 76). Samuti avaldab 29.04 soovi ,,kallist“ saada (t kd 4 lk 81) ning uurib täpsustavalt kas täna ,,kalliga“ toimub midagi, mille peale M. M. küsib palju J. Essenberg soovib, mille peale J. Essenberg vastab ,,100“ (t kd 4 lk 82). 30.04 uurib J. Essenberg, mis seis on ja mis kellaks ta minema peab, M. M. uurib täpsustavalt ,,kas sinna puu juurde saadan ta siis?“, mille peale J. Essenberg vastab kell 14:21:18 küsimusega ,,selle suure puu taha…mis suure tee ääres?“ ja saab koheselt vastuseks ,,kell 16….jah, see kõige lihtsam“ (t kd 4 lk 83). Kuna J. Essenberg küsib ,,selle suure puu taha?“, siis järelikult on ta teadlik, millisest suurest puust jutt käib ehk teisisõnu on ta teadlik kauba üleandmise asukohast. Marek Oja ja M. M. vestlusest 30.04 (t kd 4 lk 84) nähtub, et arutatakse, et tuleb tee ääres puu juurde, mis on haab, tellitu viia ja nähtub, et samuti ollakse teadlikud, kus see puu asub ning isik teatab, et ta on pannud ära selle kauba sinna. Talle vastatakse, et ta peab ise minema kella 16ks puu juurde ja talle antakse raha üle ja M. Oja lubab minna puu juurde. Samuti räägitakse sellest, et tellija, ehk J. Essenberg on kell 16 puu juures ja annab raha. M. Oja ütleb M. M.le kell 14:21:02 kohtumise kellajaaks 16:00 (t kd 4 lk 136) ning kell 14:21:24 edastab M. M. vastavasisulise info J. Essenbergile. Edasi samal kuupäeval kell 15:53:06 teatab M. Oja M. M.le, et ta pani ära kauba ja M. M. ütleb, et M. Oja peab sinna tagasi minema ,,kuna ta annab vastu ka“. Edasi selgitab M. M. M. Ojale kell 15:54:33 et ta (Essenberg) annab raha ja ka seda, et ta (Essenberg) on kell 16 seal puu juures. Kell 16:09:13 teatab M. Oja ,,korras“, millest saab teha järelduse, et toimus kauba üleandmine ja raha kättesaamine. On ka ilmselge, et kui kauba üleandmist ei oleks toimunud, oleks J. Essenberg järgnevates vestlustes pahameelt avaldanud, seda ta aga ei teinud. Seega kõik eelnimetatud isikud teadsid täpselt, millega kaubeldakse, kuidas toimub aine üleandmine, tegutseti isikute grupis. Asjaolu, et ANOM vestlustes terminiga ,,kallis“ tähistati kokaiini, tuleneb ANOM vestluste sisust ja seda on ka prokurör väga põhjalikult selgitanud ning kohus sellega nõustub. Nii nt nähtub 30.07.2021.a asitõendi vaatlusprotokollist tingnimetusega,, J. Essenberg I episood“ (t kd 3 lk 194-200), et 12.01.2021.a J. Essenberg räägib sellest, et leedukas pakub „kallist“, M. M. vastab, et tahaks saada pilti „kogu klotsist“, kuna selle järgi ütleb kvaliteedi ära ning edasi saadab M. M. pildi (pressitud klots) (t kd 3 lk 197) ja ütleb, et sellistelt piltidelt saaks juba aru, millega tegu. J. Essenberg vastab, et ,,…nii nad saadavad alati“. Kuna antud vaatlusprotokollist kajastatud ANOM seadmega saadeti foto M. M. poolt pressitud pulbri klotsist, milline on spetsiifiline kokaiini pakkimise viisile vastav klots, on ilmselge, et jutt käib kokaiinist. 15 Järgmisel päeval, s.o 13.01.2021.a (t kd 3 lk 198) kurdab M. M., et „kallis“ on odavamaks läinud ja lisab, et see pilt, mis ta saatis (pressitud klots), selle eest tuleb maksta 33

1. Ka hinnaklass kinnitab kohtu järeldust kokaiinist. Eelnevalt leidis tõendamist, et J. Essenberg tellis Eestis M. M.lt kokaiini. Varasemate kohtuotsusega on tõendatud, et M. M. varustas ka teisi isikuid just kokaiiniga, mis omakorda kinnitab ka J. Essenbergi poolt selle aine tellimust, kuna M. M. seda turustas. Kohtuotsuste kohaselt narkootilisi aineid hoiti Eesti vaheladudes ja M. M. korraldusel haldasid neid M. Oja ja V. Tober. Nii nähtubki 29.07.2021.a koostatud vaatlusprotokollist tingnimetusega ,,Tober VIII episood“ (t kd 5 lk 86a-87), et V. Toberi käest küsitakse 26.04.2021.a ,,sul lasna nüüd tühi?“ ja ta vastab ,,ei, veel 50“, millest on näha, et ta turustab ainet. Vaatlusprotokollist tingnimetusega ,,Tober IX episood“ (t kd 5 lk 89-91) nähtub, et 29.04.2021.a väidab V. Tober, et Pärnu võttis eile ära viimase 50 ja raha tuuakse ära. Vaatlusprotokollis ,,tingnimetusega ,,Tober X episood“ (t kd 5 lk 92-94) käib jutt sellest, et tellitu pandi kuskile ära. Asitõendi vaatlusprotokollist tingnimetusega ,,Tober XI episood“ (t kd 5 lk 100-103) räägib V. Tober 26.05.2021.a sellest, et tuleb panna veel 50 ja V. Tober väidab, et ,,Pärnu tahab ka saada“ ning et kui selle ära võtab, paneb raha sinna asemele ning V. Tober selgitab, et sellele tullakse vastu kuskil Märjamaal ning 28.05.2021.a V. Tober ütleb, et ,,eile võeti Pärnu ära“, ,,peale seda kui kokku saime“ ja tuvastamata isik nendib, et nüüd tuleb paus teha. Nimetatud vestluses on kirjeldatud, et tehing toimub kusagil Märjamaal ning tulenevalt 06.08.2021.a koostatud jälitustoimingu protokollist (t kd 5 lk 105-108) nähtub, et V. Toberi poolt juhitud sõiduk Chrysler reg nr. xxxx parkis 27.05.5021.a kell 16:45 Märjamaa Olerexi tankla kõrval olevas parklas, mõned minutid hiljem saabus sinna sõiduk Ford Focus reg nr. xxxx, kust väljus J. Hanson. Jutuajamise käigus pani V. Tober kätte töökindad, avas korras sõiduki Chrysleri kapoti, seejärel avas ta juhipoolse tagumise ukse, võttis sealt välja valget värvi purgile sarnase eseme ning edasi mindi J. Hansoni sõiduki juurde, kus istuti autosse. Kell 16:58 väljus sõidukist V. Tober ilma purgita, võttis kindad käest ning jätkas jutuajamist autos oleva meesterahvaga autost väljas. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti J. Hanson kahtlustatavana kinni 27.05.2021.a kell 17:41 (t kd 5 lk 119-121). Vallasasja läbivaatuse protokollist nähtuvalt teostati J. Hansoni sõiduki Ford Focus reg nr. xxxx läbivaatus ning sõidukist leiti muuhulgas kummikinnas, mille sees oli kilest soonsulguriga kilekott, mille sees oli kaks vaakumpakendit, milledes mõlema sees oli valget värvi pulbriline aine. Samuti leiti pagasiruumist valget värvi plastikust keeratav kaanega tops, kus oli sees u 2/3 ulatuses valget värvi pulbriline aine (t kd 5 lk 109-118). Asitõendi vaatlusprotokollis (t kd 5 lk 127-130) on kirjeldatud J. Hansoni sõiduautos leitud esemeid, sh valget pulbrilist ainet. Ekspertiisiaktist nr 21E-AN0799 nähtub, et ekspertiisiks esitati kaks ainetükki (leitud ülalnimetatud protokolli kohaselt J. Hansoni sõiduki läbiotsimisel). Valge ainetükk massiga 49,96 grammi sisaldab 94% kokaiinhüdrokloriidi, seega ainetükis sisaldub 41,9 grammi kokaiini ja kollakas ainetükk massiga 9,98 grammi sisaldab 80% kokaiinhüdrokloriidi ja selles sisaldub 7,13 grammi kokaiini (t kd 5 lk 133). DNA-ekspertiisiaktis nr. 21E-GE0824 tuvastati, et bioloogiline materjal vaakumpakendilt pärines V. Toberilt ja tundmatutelt isikutelt ja proov soonsulguriga kilekotist, milles olid vaakumpakendid, pärines samuti V. Toberilt ja tundmatutelt isikutelt (t kd 5 lk 149-156). Tulenevalt eelkäsitletud vaatlusprotokollist ANOM vestluste kohta, ütles V. Tober 28.05.2021.a, et „eile võeti Pärnu ära“ ning sellega riimub J. Hansoni kahtlustatavana 16 kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti J. Hanson kinni 27.05.2021.a. Kuna eelnevalt refereeritud vestlustes väideti, et kohtumine toimub Märjamaa läheduses, siis just ANOM vestlustes märgitud asukohas ka narkootilise aine üleandmine toimus (Märjamaa tankla). Seega on erinevad tõendid riimuvad ja kokaiini käitlemine ilmne. ANOM vestlused riimusid vahetult edasiste sündmuste kohta kogutud tõenditega ja seega saab teha taaskord järelduse, et just kokaiin oli aineks, mida käideldi. Samuti kinnitavad J. Essenbergi poolt Eestis narkootiliste ainete käitlemist 30.07.2021.a asitõendi vaatlusprotokoll tingnimetusega ,,J. Essenberg III episood“ (t kd 4 lk 9-12), kus süüdistatav kurdab 22.01.2021.a, et viimane partii on täitsa „sitt“, mida keegi ei taha, nagu atsetoon ja M. M. väidab 24.01.2021.a, et ta tahab ise kohal olla kui kaup saabub ja J. Essenberg väidab samal kuupäeval, et ta peaks järgmine nädal raha saama ja ütleb M. M.le, et ,,arvesta, siis meie asjad välja“, mis tõestab tegutsemist kasu saamise eesmärgil, milline on narkootiliste ainete käitlejate puhul tavapärane. Kohtus leidis tõendamist, et tegutseti omakasu ajendil. Seda kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll ,,J. Essenberg VI episood“ (t kd 4 lk 4345), kus J. Essenberg tunneb huvi kui palju puhas hetkel maksab ja M. M. vastab, et üks võtab kümme tükki iga kahe nädala tagant ja maksab 9500 ja hiljuti saadi teada, et üks soovib osta
2. Samuti vaatlusprotokollis tingnimetusega ,,J. Essenberg VIII episood“ 17.03.2021.a vestluses teatab M. M. süüdistatavale, et üks inimene võtab iga kahe nädala tagant 9000ga kümme tükki ja raha jookseb ilusti ning selgitab, et kui sa lao leiad, saame algusest peale jagada, siis on sul kasum suurem, samuti selgitab, et tal üks ports ootab, lihtsalt ladu oleks vaja. Seega kõik kokaiini puudutavad tõendid on omavahel riimuvad, neis puudub alus kahelda ning J. Essenbergi süü temale inkrimineeritavas leidis kohtus tõendamist. Süüdistuses Eestit puudutavas osas on muuhulgas märgitud, et süüdistatav omandas eeluurimisel tuvastamata ajal ja asjaoludel ebaseaduslikult enne 31.08.2021.a narkootilist ainet marihuaanat (kanepiõisiku) massiga 0,52 grammi ning delta-9-tetrahüdrokannabinooli jälgedega vesipiibu, mida hoidis oma elukohas Xxxx, kuni need 31.08.2021.a politseiametnike poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Süüdistatava elukohas (Xxxx) 31.08.2021.a läbi viidud läbiotsimisest (läbiotsimisprotokolli t kd 6 lk 1-16) nähtub, et süüdistatav andis vabatahtlikult välja garaažist laua pealt fooliumisse mähitud rohelist värvi taimse puru ja põlemisjälgedega vesipiibu. Kahtlusi selles, et tegemist oli tema elukohaga, ei ole ja seda kohus ka eelnevalt põhjendas. Vesipiip ja taimepuru on ka fotografeeritud (t kd 6 lk 4-4 pö). Ekspertiisiaktist nr. 21E-AN1268 (t kd 6 lk 67-70) nähtub, et vesipiibus leidub delta-9tetrahüdrokannabinooli jälgi ja see kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete III nimekirja ning taimeosa massiga 0,52 g on kanepiõisik, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on 14% ja see kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning EKEI eksperdi vastusest nähtuvalt marihuaana puhul algab keskmine kogus 10-le inimesele 7,5 grammist (t kd 6 lk 127-128), millest nähtuvalt oli süüdistatava poolt välja antud taimepuru näol tegemist väikese kogusega ning prokurör kohtuvaidlustes väitiski, et tegemist oli ca ühele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud narkootilise ainega. Seega ei ole leitud aine kogus piisav kuriteokoosseisu olemasoluks ning jäi arusaamatuks, miks on kajastatud seda süüdistuse tekstis. Prokurör vaidlustes selgitas, et selle omamise näol oli tegemist pelgalt kaudse tõendiga koos varasema karistatusega, mis lihtsalt näitab, et süüdistatav omas seotust narkootiliste ainetega, mitte ei ole tegemist ses osas süüdistusega.
3. Poola Vabariigis 17 Süüdistusest nähtuvalt muuhulgas J. Essenberg koos M. M., R. S. ja P. L. oli seotud Poola Vabariigis narkootiliste ainete tootmisega ja J. Essenberg koos M. M.ga rahastas P. L.e ja R. S. poolt amfetamiini valmistamist. Süüdistatava kodunt külmkapi pealt leiti paberileht märkmetega, millise osas kaitsja leidis, et pole kindel, et see oleks süüdistatava kirjutatud või temaga seonduv. 31.08.2021.a läbiotsimise protokollist (t kd 6 lk 1-16) nähtuvalt leiti J. Essenbergi kodunt külmkapi peal olevast kapist paberilehed käsikirjaliste märkmetega. Kohus uuris nimetatud tõendeid ning sellest tulenevast tekstist on seal muuhulgas kirjas ,,…panen veel teised ained, mis vaja ja kogused“, edasi järgneb erinevate keemiliste ühendite loetelu, sh „!Mercury“ ning kirjas on ka, et ,,tonnist nitrost, kui kõik ained õiged, peaks tulema 1000 liitrit õli“, samuti arutletakse hindade üle ning selle üle, kes Poolas mida müüb (t kd 4 lk 6-6 pö). Nimetatud märkmed leiti süüdistatava kodunt, kohus eelpool selgitas, et kuna J. Essenberg ei ole eitanud, et ta seal elas, ka nimetas ta antud aadressi elukohana vahistatuse põhjendatuse kontrollil ja ka andis ta vabatahtlikult korterist välja teatud esemeid (vesipiip), siis ta oli teadlik, kus mis asub ehk ta pidi seal elama. Kaitsja esitas erinevaid spekulatsioone vaidlustes, nt et märkmed ei ole süüdistatava kirjutatud, et võib-olla kirjutas keegi teine need. Kohus selgitab, et süüdistatav ei kasutanud oma aktiivset kaitseõigust ega soovinud anda selgitusi mitte millegi kohta, ka mitte nende paberilehtede kohta, mis ta elukohast leiti, mistõttu võttis ta ise endalt võimaluse vaidlustada prokuröri järeldusi. Kui kaitse positsiooni kohaselt J. Essenbergi elukohas asusid kellegi teise märkmed, oleks pidanud vastavad tõendid ka esitama oma väite kinnitamiseks. Leitud paberilehti/märkmeid hinnatakse kogumis kõigi teiste tõenditega ja kohus järgnevalt ka selgitab, miks puudub alus kahelda, et need on J. Essenbergi märkmed. Kohtus kuulati muuhulgas nimetatud märkmete sisu mõistmiseks ja 30.07.2021.a vaatlusprotokolli tingnimetusega ,,Essenberg V episood“ (vestlused J. Essenbergi ja P. L.e vahel, t kd 4 lk 2740) sisust arusaamiseks (keemiliste ühendite terminid) asjatundjana üle P. R., kes on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonna peaekspert. Ta selgitas, et ta on EKEi-s töötanud alates 1994.a ja seda koguaeg narkootiliste ainete ekspertiisidega seonduvalt, on erialalt keemik ja tema teadmistes puudub kohtul alus kahelda. Ta selgitas, et erinevad terminid, mida vestluses kasutatakse on seotud narkootiliste ainete valdkonnaga (t kd 7 lk 76) ja vestlustes kirjeldatakse narkootiliste ainete tootmisega seonduvat (t kd 7 lk 78). Nii selgitas ta muuhulgas, et nt P2NP tähendab fenüülnitropropeeni, mis on vaheprodukt amfetamiini valmistamisel (t kd 7 lk 76). Samuti küsis prokurör temalt, mida võib tähendada 28.02.2021.a kell 16:57 J. Essenbergi poolt vestluses küsitud lause ,,kaua sul aega võtab sellest np-st ants teha“, mille kohta asjatundja vastas, et vestluses küsitakse, kui palju võtab aega fenüülnitropropeenist amfetamiini valmistamine. Järgnevalt küsis prokurör P. L.e poolt saadetud vastuse kohe ,,panen käima 24 tundi, õli välja ja skis pulbriks, veel 12 tundi sügavkülmas ja ära pressida, u 4-5 päeva“, mille peale asjatundja selgitas, et see kirjeldab suhteliselt adekvaatselt fenüülnitropropeenist amfetamiini valmistamise ajalist mõõdet (t kd 7 lk 77-78). Mercury (II) kloriidi kohta selgitas asjatundja, et tegemist on elavhõbe (II) kloriidiga (t kd 7 lk 79). Samuti selgitas ta, et Mercury on üks kemikaal, mida kasutatakse amfetamiini valmistamisel (t kd 7 lk 76). Ka näitas prokurör asjatundjale ANOM vestluses P. L.e poolt E. Essenbergile 02.03.2021.a edastatud fotot 18 kirjega pudelist (t kd 4 lk 40) ning asjatundja selgitas, et tegemist on elavhõbe (II) kloriidiga, Mercuryga (t kd 7 lk 78). Ka esitas prokurör asjatundjale küsimusi süüdistatava kodunt läbiotsimisel leitud märkmete kohta, mida vaadeldi 12.10.2021.a asitõendi vaatlusprotokollis (t kd 6 lk 12-17). Foto nr 2, 3 kohta (t kd 6 lk 13) selgitas asjatundja, et seal on kirjas kemikaalide nimetused acetic acid on jää-äädikhape, IPA termini all tuntakse isopropüülalkoholi, 99% tähistab tema puhtust ning et selles kindel olla, on toodud ka CAS-number, samuti on märkmetes ammooniumatsetaat, nitroetaan, bensaldehüüd ning viimased kaks ainet on amfetamiini valmistamise lähteained (t kd 7 lk 79-80). Kohtule vastates selgitas asjatundja, et tegelikult ei olegi vaja keemiku haridust selleks, et narkootilisi aineid toota. Nende märkmete sisu seondub otseselt J. Essenbergi ANOM vestlustega. Nii nt kinnitab seda ka 30.07.2021.a vaatlusprotokoll tingnimetusega ,,J. Essenberg IV episood“, kus J. Essenberg vestluses M. M.ga annab 29.01.2021.a M. M.le teada, et on Varssavis ja ,,otsime uusi alternatiive mercurile“ (t kd 4 lk 20). 02.02.2021.a vestluses kasutab süüdistatav terminit ,,N2P“ ning M. M. mainib termineid ,,kogus“ ,,ainest pilt“, ,,õige nimi“ ja ka seda, et vajaks videot kogu tootmisest, samas selgitab süüdistatavale, et kui nüüd pilt saadetakse, siis nad ju ei tea, mis ainega tegemist on, mille peale süüdistatav ütleb ,,võib temalt proovi võtta“, mille peale M. M. vastab, et proov tuleb kindlasti võtta (t kd 4 lk 22). 30.07.2021.a vaatlusprotokollist tingnimetusega ,,J. Essenberg V episood“ nähtub, et P. L. kirjutab 24.02.2021.a Essenbergile, et ,,sai täna Mercury proovi“ ja ,,viimane kord oli väga hea sealt ostes“ (t kd 4 lk 31). Samal kuupäeval teatab M. M., et tuleb uurida, millist Mercuryt on vaja (t kd 4 lk 33). 30.07.2021.a asitõendi vaatlusprotokollist tingnimetusega ,,J. Essenberg VII episood“ nähtub, et 03.03.2021.a M. M. tunneb huvi ega ei ole saadud P. L.elt (džemm) teada, mida 164 kg nende jaoks tähendab, et palju sellest peaks õli saama või siis valmis kaupa ja süüdistatav vastab ,,ei“ (t kd 4 lk 49). 30.07.2021.a asitõendi vaatlusprotokollist tingnimetusega ,,J. Essenberg VIII episood“ nähtub, et J. Essenberg räägib M. M.ga 17.03.2021.a sellest, et süüdistatav küsib kui paljuga võiks odavat ta müüa ja uurib palju Soomes hind oleks ning M. M. selgitab, et võiks kasutada kellegi teise ladu, kus ruumi on ja kuhu saab sisse pärast tööaega, kui õigeid töötajad enam ei ole, et siis võetakse kaup kähku välja ja neile tuleb auto järgi ja selgitab, et vanu ladusid enam ei kasutaks, millele J. Essenberg vastab ,,ok“. Edasi teatab J. Essenberg, et Mercury peab olema puhtusega 99,5-99,9%, alla selle ei sobi, räägitakse, et aine ära tellitud ja kahe nädalaga peaks tulema ning see oli sama päev kirjutatud, kui saadeti selle väikse pudeli pilt (t kd 4 lk 54-55). Nimetatud pudeli pilt ongi see, mille kohta asjatundja selgitusi jagas, et tegemist on elavhõbe (II) kloriidiga. Samuti vestlevad omavahel P. L. ja süüdistatav 28.02.2021.a ning P. L. selgitab, et ta hakkab kemikaale ümber villima, kuna need on 50 l kanistrites ja ta ei jõua neid 2 m kõrgusele tõsta. Ka räägib ta kogustest ja hindadest ja annab sisuliselt J. Essenbergile aru. J. Essenberg ütleb, et ta peaks tegema videod ja pildid saatma (t kd 4 lk 35). Edasi saadabki P. L. erinevad fotod, milliste peal on näha kemikaalide purgid ning metallist tootmisalused (t kd 4 lk 36). J. Essenberg väidab, et ta pole rahul, kuna on näinud neid pilte juba pool aastat tagasi. P. L. küsib ,,kas on mingi usalduse probleem? Kokku on ju 164 kilo“ ja J. Essenberg vastab ,,sinuga suhtlemise probleem on suur, tee pilti palun“. Ehk siis taas jagab J. Essenberg 19 korraldusi ja kontrollib. Edasi saadabki ta laohoonetest ja kaubikust pildid. Ka tunneb J. Essenbegr huvi, et mis siis Mercuryl viga on olnud ja jälle annab P. L. aru ning J. Essenberg märgib, et ,,vaata, et sul telo sees oleks koguaeg, et ma sind nädalate kaupa otsima ei peaks“. Ka püüab P. L. selgitada talle tootmisprotsessi, kuid J. Essenberg vastab, et ,,räägi mulle ajast, mitte protsessist“ ,,ma neid sinu protsessi jutte kuulnud aastaid“. J. Essenberg vastab, et kui P. L.el on probleemid ja asju ei ole, siis ta leiab need ise lähematel päevadel (t kd 4 lk 39). Samuti on sama vaatlusprotokolli raames kajastatud 01.03.2021.a vestlust taas P. L.e ja süüdistatava vahel, kus P. L. annab taas aru, et ta on ostnud ainult Poolast aineid ja kannab ette, et ta käis vaatamas kohti, kuhu saaks jääke panna. Kuna asjatundja poolt oli kohtus lahti selgitatud paberilehtede/märkmete sisu ning asjatundja kinnitas, et neid ained on tarvis amfetamiini tootmiseks ning eelanalüüsitud ANOM vestlused riimuvad antud paberilehtedel kajastatuga (kattuvad nt narkolähteained, Mercury kohta fotod nr 3-4, IPA foto nr 4, jää-aadikhape foto nr 4, benshaldehüüd foto nr 3) ja samuti on tootmiseks vajaminevaid kogused teemaks ANOM vestlustes, oli süüdistatava tegelemine amfetamiini valmistamisele suunatud. 15.07.2021.a koostati Euroopa Uurimismäärus, millises paluti seoses J. Essenbergi ja P. L.e tegevusega narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises Poolas edastada teave, mis leidub Poola politsei andmebaasides. Euroopa Uurimismääruse täiendava vastuse kohaselt saabusid materjalid Poola Vabariigis leitud laost ja selles sisalduvatest ainetest (läbiotsimisprotokoll, ekspertiisimäärused jm) (t kd 10 lk 102-164). Kõigi need vestlused narkootiliste ainete käitlemisega seonduvalt J. Essenbergiga riimuvad ka Poola Vabariigist Euroopa Uurimismäärusele laekunud vastusega (t kd 10 lk 102-164), millises edastati läbiotsimisprotokoll, kus teostati läbiotsimine 11.06.2021.a R. S.i poolt üüritud hoonetes aadressil Xxxx, millises vaadeldi majandushooneid ja nende sisu ja leiti erinevad klaasist mensuurid, valget värvi mahutid, metallpaak, plasttünnid ja erinevaid keemilisi ühendid. Sealhulgas osa leitud aineid kontrolliti kiirnarkotestiga, tester värvus pruuniks, mis viitab amfetamiinile/metamfetamiinile (t kd 10 lk 119). Lisaks läbiotsimisprotokollis on fotografeeritud laoruumides leitud esemed ning fotodel (t kd 10 lk 160) on tegemist täpselt sama metallist vanniga, millise pildi oli 28.02.2021.a P. L. saatnud ANOM vestluses J. Essenbergile (30.07.2021.a asitõendi vaatlusprotokoll, t kd 4 lk 36). Majandushoonetest leiti ka kaks sinist värvi plastmahutit, kumbki 5- liitriste mahutavusega, millesse oli valatud roosat värvi vedelik, brutokaaluga 6,34 kg. Väike kogus vedelikku testiti narkotestiga ning tester värvus punaseks, mis viitab amfetamiinile/metamfetamiinile. Samuti leiti majandushoonest kaks 20- liitrise mahutavusega valget värvi plastmahutit, mis kaaluti koos mahutites sisalduva ainega, saades brutokaaluks 14,42 kg ja 2,71 kg. Mõlemast mahutist võeti väike kogus ainet, mida testiti narkotestiga ning mõlema tulemi puhul värvus tester punaseks, mis viitab amfetamiinile/metamfetamiinile. Seejärel kaaluti kõik kokku ning brutokaaluks saadi 23,47 kg (t kd 10 lk 134). Seega leidis vahetult tõendamist seotus J. Essenbergi ANOM vestluse ja Poola labori vahel (vanni foto). Ka on riimuvaks tõendiks Euroopa Uurimismäärusena vastusena edastatud R. S. elukohas läbiotsimise käigus saadu (t kd 10 lk 130-132), mille hulgas leiti mitu pakendit ainet, millised pakendati, kaaluti ja millised testiti ning tester värvus punaseks, mis viitab amfetamiinile/metamfetamiinile (t kd 10 lk 131), kõik kaaluti kokku ja brutokaal oli 3,72 kg. Elukohast võeti ära samuti narkoainete töötlemisele viitavaid esemeid. Nii nt plastikkanistrid vedelikuga, plastikkanister sildiga ,,atsetoon“, erinevat värvi vedelikud, vaakumkilekotid 20 pruuni paakunud ainega (t kd 10 lk 119). Vedelikest võeti väike kogus testimiseks ning testeri saadud tulem viitab amfetamiinile/metamfetamiinile (t kd 10 lk 119). Majandushoone ja elukoha läbiotsimisel tehtud kiirtestide tulemeid kinnitas ka Euroopa Uurimismääruse täiendava vastusena saabunud ekspertiisiotsus (H-E-IV-5480/2699/2021), mille tulemusel kinnitati, et tegemist oli tõepoolest mefedrooni ja amfetamiiniga (t kd 10 lk 141-155) ning selgitati, et mefedroom ja amfetamiin on loetletud grupi II-P psühhotroopsete ainete nimekirjas ning toodi ka nende ainete kogused (t kd 10 lk 154-155). Kohus märgib, et P. L. keeldus ütlusi andmast käesolevas kriminaalasjas (t kd 6 lk 184), milline õigus tal ka oli. Kohtus uuriti tema poolt Poola Vabariigis kahtlustatavana antud ütlusi, millised edastati kohtule Euroopa Uurimismääruse (t kd 7 lk 29-37) vastusena (t kd 7 lk 42-46). Kohus uuris kahte ülekuulamise protokolli, ühes neist kahtlustatavana on ta rääkinud (kd 7 lk 42-43), et ta tunneb R. S.lt 30 aastat ning ta oli teadlik, et hakkab osalema amfetamiini valmistamisel ja õppis seda internetist. Kõik materjalid, mida oli amfetamiini valmistamiseks vaja, toodi kohale veb-märts 2021.a ning ta märkis, et tootmine algas ülekuulamisest kaks nädalat tagasi (ülekuulamine toimus 12.06.2021.a), seega mai lõpp-juuni algus. Teisel ülekuulamisel (t kd 7 lk 44-45) ta kinnitas, et tundis R. S.ilt. Kui ta sõitis Poola, siis R. S. võttis ta vastu ja rääkis talle kinnisvara rentimisest Xxxx (seal asuski eelkäsitletud majandushoone). Ka on ta temaga käinud metallkanistrite järel. Ka keeldus käesolevas kriminaalasjas kohtus ütlusi andmast R. S. (t kd 6 lk 186). Samuti avaldati R. S.i ütlused (kd 7 lk 54-55), kus ta kinnitas, et õppis amfetamiini tootma internetist ning kinnisvara Xxxx rentis amfetamiini tootmiseks ja ka tema teised ütlused (t kd 7 lk 5657), kus ta tunnistas, et ta rentis selle hoone. Ta teadis, et seal on vedelas olekus narkootikum, kuid päritolu ei kavatse ta avaldada. Ka kinnitas, et hävitas läbiotsimise eel kaks telefoni. Asjaolu, et isikud ei andnud ütlusi J. Essenbergi kohta ei oma tähtsust, kuna J. Essenbergi osas küsimusi nende küsitlemisel Poolas ei esitatudki, sest narkokäitlejad üldreeglina püüavad varjata isikute grupi liikmeid. Nii nt rõhutaski R. S., et ta ei kavatse öelda, kust aineid ostis jm (t kd 7 lk 57). Ülalrefereeritud ütlustes pole kohtul alust kahelda, kuna antud ütlused riimuvad teiste tõenditega. Eelnimetatud isikute tegevusega riimub varem käsitletud J. Essenbergi ja P. L.e vaheline vestlus. Samuti seob J. Essenbergi antud tegevusega ka asjaolu, et tema kahtlustatavana kinnipidamisel oli tema kasutuses sõiduk BMW 740 reg nr. xxxx (läbiotsimisprotokoll t kd 5 lk 173-182 ja vaatlusprotokoll t kd 5 lk 183-186). Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt oli antud sõidukist leitud teise sõiduki (SAAB) tehniline pass, mille vastutavaks kasutajaks oli P. L., see tõendab samuti süüdistatava ja P. L.e seotust. Samuti leiti kaks covid vaktsineerimise tõendit V. K. ja E. C. S. nimele (vaatlusprotokoll). Kui esmalt võib jääda arusaamatuks, miks võõrastele inimestele väljastatud vaktsineerimistõendid on seotud käesoleva kriminaalasjaga, siis antud tõendite asjakohasus nähtub J. Essenbergi ja M. M. ANOM vestlusest 18.01.2021.a, kus J. Essenberg kurdab, et ainult koroonatestiga saab Lätti ja ta ei taha seda teha (t kd 4 lk 4). 09.02.2021.a J. Essenberg arutleb, et piiriületusel peavad olema kaasas dokumendid ja J. Essenberg seletab, et ta teeb mingist covid passist QR koodi (t kd 4 lk 28). Ka nähtub vestlusest asjaolu, et võidi kasutada teiste isikute covid passi 30.07.2021.a asitõendi vaatlusprotokollist tingnimetusega ,,J. Essenberg IV episood“, kus 29.01.2021.a ütleb M. M. süüdistatavale et ,,kui ma sulle vuffel testiblanketi sebin, kas tuled järgi mulle Riiga, neid liigub Eestis juba ammu“ (t kd 4 lk 20). Samuti kinnitab antud asjaolu ka 03.04.2021.a vestlus, kus J. Essenberg küsib, kui kiire on paberiga ja M. M. vastab, et ainult kuupäev ja testi number tuleks ära vahetada (t kd 4 lk 65). 21 Asjaolu, et J. Essenberg ja M. M. omavahelise suhtlemise käigus arutlesid ka raha liigutamise ehk rahastamise üle nähtub vaatlusprotokollist tingnimetusega ,,J. Essenberg II episood“ (t kd 4 lk 1-6), kus M. M. teatab süüdistatavale 16.01.2021.a, et üks reka toob nüüd raha, et oli nõus selle ära peitma ja selgitab, et üle 10 000 nad ei taha võtta toomiseks. 19.01.2021.a vestluses märgib J. Essenberg ,,varsti saan selle 10 ka sulle tagasi“ ja küsib, kas seda on suurtes rahades vaja ning kurdab, et rahade liigutamisega on raskusi. Samuti märgib süüdistatav 18.01.2021.a, et ühe juhtumi puhul ta kasumit ei võta, milline näitab, et ta tegutses raha saamise eesmärgil. 20.01.2021.a selgitab M. M., et müüdi vale kemikaali, mis näitab samuti raha seotust narkootiliste ainetega. Samuti muretseb M. M. selle tõttu, et ,,ment on ta kõrvale parkinud“, et midagi võib olla valesti, milline hirm on omane isikutele, kes teevad midagi keelatut. Kõiki eelnimetatud ja omavahel riimuvaid tõendeid kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritavas leidis kohtus tõendamist. Süüdistatava J. Essenbergi tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi.

Süüdistatav käitles narkootilisi aineid suures koguses, milline asjaolu on eelpool tõendamist leidnud. Ta tegutses isikute grupis, nende tegevus oli käitlemisel süstemaatiline, terviklik. Ka oli süüdistatav varem toime pannud karistusseadustiku 12 ptk. 1 jaos sätestatud kuriteo. Kohtule esitati Viru Maakohtu 07.06.2018.a määrus nr. 1-18-3471 (t kd 6 lk 32-35), millest nähtub, et J. Essenberg vabastati temale Soome Vabariigi Turu ringkonnakohtu 30.09.2015.a kohtuotsusega nr. 1/15/139973 mõistetud karistuse (7 aastat 3 kuud) kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrollile, katseajaga kuni 09.12.2021.a. Kohtumäärus jõustus 23.06.2018.a. Nimetatud maakohtu määrusest nähtub, et J. Essenberg kandis Soome Vabariigi Turu Ringkonnakohtu 30.09.2015.a otsusega mõistetud karistust, mille kohaselt tunnistati ta süüdi Soome Vabariigi Karistusseadustiku 50. peatüki § 2 järgi raskes narkokuriteos. Ta mõisteti süüdi selles, et ta hoidis oma valduses ja püüdis hankida ligikaudu 4,9 kg amfetamiini ja 71,6 grammi hašišit. J. Essenberg pani teo toime kavatsetult ja seda põhjusel, et isik kavatsetult tegutses suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise sooviga ja eesmärgil, tegutses läbimõeldult, soovis tegutsemist ja selle eesmärke varjata, selleks kasutati nt erinevaid tehnilisi võimalusi. Ta oli teadlik, et narkootiliste ainete käitlemine pandi toime grupis, kuna eelanalüüsitud vestlustes toimub kogu tegevus liikmete vahel kooskõlastatult, J. Esseneberg suhtles grupi liikmetega, kooskõlastas tegevusi, arutledes rahastatuse küsimuste üle. Ka teadis ta, et on varem kohtulikult karistatud ja paneb kuriteo toime katseajal. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolud. d) Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel

§ 56

lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Seaduseandja on

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näinud ette karistusliigina vangistuse kolm kuni viisteist aastat. Prokurör taotles isiku karistamist tema sõnade kohaselt sanktsioon keskmäära lähedaselt, s.o vangistusega 7 aastat. 22 Kohtus on tõendamist leidnud, et J. Essenberg pani toime esimese astme kuriteo ja seda kavatsetult. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, et süü oli keskmisest suurem, tegemist ei olnud küll grupi liidriga, kuid tuleb arvestada tegevuse kestvust, seda, et tegemist ei olnud ühekordse aktsiooniga, seda, et tegevus oli riigipiire ületav, koordineeritud ja läbimõeldud ja ka seda, et

§-ga 184 kaitstavaks hüveks on rahvatervis, mistõttu mõjutab süü suurust rahvatervise ohustamise määr ja arvestades väljatöötatud skeemi-tootmine, turustamine, kogused, saab teha järelduse rahvatervise kahjustamisest suures ulatuses. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid. Raskendavaks asjaoluks on tegutsemine omakasu ajendil

§ 58p 1 alusel.

Kohus eelnevalt mõlema, nii Eesti Vabariigi kui Poola Vabariigi kirjeldava kuriteo puhul tõi välja tõendid rahalise kasu saamise eesmärgil tegutsemise kohta. Ka tuleb karistuse mõistmisel arvestada, et süüdistatav on varem karistatud samaliigilise kuriteo toimepanemise eest, mis ilmestab, et ta ei ole varasemast karistusest järeldusi teinud, sest on jätkanud kuritegude toimepanemist, kuna pani katseajal toime samaliigilise kuriteo. Analüüsides kõiki eelnimetatud asjaolusid kogumis peab kohus põhjendatuks karistada süüdistatavat vangistusega 9 aastat 6 kuud. Arvestades, et süüdistatav pani käesolevas süüdistuses inkrimineeritavad kuriteod toime katseajal, tuleb

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust süüdistatavale Soome Vabariigi Turu ringkonnakohtu 30.09.2015 kohtuotsusega nr 15/139973 mõistetud karistuse ärakandmata osa (vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaega Viru Maakohtu 07.06.2018.a määrusega nr 1-18-3471) 3 aasta 5 kuu ja 16 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 12 aastat 11 kuud 16 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel tuleb karistusaja alguseks lugeda J.

Essenbergi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 31.08.2021.a (t kd 5 lk 160-165). e) Menetluskulud Vastavalt

§ 180lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kr

MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5-kordne palga alammäär, s.o 2050 eurot, mis kuulub J. Essenbergilt väljamõistmisele. Arvestades, et süüdistatav viibib vahi all ning asub kandma vangistuslikku karistust, peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena võrdsetes osades. f) Asitõendid Kriminaalasjas EKEI poolt Keskkriminaalpolitseile tagastatud narkootiliste ainete käitlemisvahenditeks olevad musta värvi kummikinnas, vaakumpakendid, kilekott, soonsulguriga kilekotid, plastpurk, plastlusikas, klaasist vesipiip ja fooliumnutsaks ning J. Essenbergi omandis oleva sõiduautos BMW 740 (reg.nr xxxx) läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud mobiiltelefon Xiaomi Redmi 9A (IMEI-kood1: xxxx, IMEI-kood2: xxxx) tuleb konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel

§ 83

lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahenditena ning anda Politsei- ja Piirivalveameti käsutusse. 31.08.2021.a kahtlustatava J. Essenbergi kasutuses olnud sõiduautos BMW 740 (reg.nr xxxx) läbiotsimise käigus ära sõiduki SAAB YS3G (reg.nr xxxx) süütevõti (1 tk, sõiduki omanik oli M. K., isikukood xxxx, vastutav kasutaja oli P. L., tuleb tagastada Transpordiameti andmete kohaselt sõiduki seaduslikule omanikule M. K.le või tema poolt volitatud isikule. 23 Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319. Merle Parts kohtunik Eve Krupp rahvakohtunik Jaan Milvek rahvakohtunik 24