Obsah (4)

§ 424§ 69§ 75§ 50

1-25-1954 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik 16. aprill 2025, Pärnu 1-25-1954 (25263050073) Liisa Reinfeldt Kohtuistungi se

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Järmo Krillo (ik 50202142757; elukoht: x x, x x, x x; kodakondsus: Eesti; emakeel: eesti keel; haridus: x; töökoht: x x, x; kontaktandmed: tel x, e-post x; tõkendid: ei ole kohaldatud) Karistatus üks kehtiv kriminaalkaristus: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 01.11.2022 otsusega nr 1-22-6631

§ 424

lg 1 järgi vangistusega 6 kuud, millest vabastati täielikult tingimisi 1-aastase katseajaga. Karistus täidetud: 01.11.

1. Kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova, RÕA korras, süüdistatav loobus kaitsja osavõtust kohtuistungist RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 239, § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada Järmo Krillo süüdistuses

§ 424

lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 11 (üksteist) kuud vangistust.

§ 69

lg 1-4 alusel asendada vangistus 11 (üksteist) kuud 330 (kolmesaja kolmekümne) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Järmo Krillo kohustatud kriminaalhooldaja järelevalve all järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatule: 1-25-1954 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Järmo Krillot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Järmo Krillot alates kohtuotsuse jõustumisest osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

§ 50

lg 1 p 1 lg 3, § 424 lg 4 p 2 alusel võtta lisakaristusena Järmo Krillolt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. KrMS § 175 lg 1 p 4, 6, 9 ja § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1, 3 alusel Järmo Krillolt välja mõista menetluskuludena riigituludesse määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud summas 128 eurot, asitõendi saatekulu (sõiduki teisalduskulu) summas 265,70 eurot ja sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1329 eurot, kokku 1722,70 eurot. Välja mõistetud menetluskulud 1722,70 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Järmo Krilloi tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt
2. kuupäevaks menetluskulude katteks esimesel üheteistkümnel kuul 144 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul 138,70 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99925700011870 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-25-1954“.
3. Kohtuotsus saata süüdimõistetule ja prokurörile ning elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ja Transpordiametile. Edasikaebamise kord jõustumisel 1-25-1954 Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu Järmo Krillot süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt karistatud 01.11.2022 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega nr 1-22-6631

§ 424lg 1 järgi, juhtis taas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata 08.02.2025 kella 23.35 paiku x x x x

Parasi-x x tee 12. km-l mootorsõidukit x registreerimismärgiga x, kaotas sõiduki üle kontrolli, sõitis teelt välja ning sõiduk rullus katusele. Järmo Krillo oli sõidukit juhtides alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 1,10 mg/l. Järmo Krillo rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Järmo Krillo oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri allkirjastatud kokkuleppe kohaselt teeb prokurör kohtule ettepaneku Järmo Krillo

§ 424

lg 2 alusel süüdi tunnistada ning karistuseks mõista 11 kuud vangistust, mis asendada 330 üldkasuliku töö tunniga tähtajaga 2 aastat koos allutamisega kontrollnõuetele ja kohustustele. Lisakaristusena on kokku lepitud Järmo Krillolt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks. Kokku on lepitud ka menetluskulude tasumises. Kohtuotsuse põhjendused Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav loobus kaitsja osavõtust kohtuistungil. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ning kohtuliku arutamise käigus tuvastatu pinnalt tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ja mõista kokkulepitud karistus. Menetluskulude otsustus on resolutsiooni punktis 2. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Reinfeldt Kohtunik