Obsah (8)

§ 477§ 168§ 172§ 659§ 371§ 171§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 14. aprill 2025 Tsiviilasja number 2-22-9792 Tsiviilasi Mak

) § 172 lg 1 ja § 168 lg 4 alusel avaldaja kanda. Avaldaja märkis, et loobus osaliselt nõudest kohtumenetluse pikkuse tõttu. Seega ei ole loobumise põhjuseks asjaolu, et puudutatud isik oleks nõude rahuldanud. Puudutatud isik on kandnud menetluskulusid 1674,56 eurot, sh esindajakulud 1588,26 eurot (ajakulu 13 h 5 min), esindaja sõidukulu 12,20 eurot ja tõlkekulud 74,10 eurot. Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot ja 122 eurot (sh käibemaks) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leidis, et arvestades menetluse käiku, kahte kohtuistungit, avaldaja menetlusdokumentide, seisukohtade ja taotluste ebaselgust ning korduvaid täpsustusi, avaldaja ja puudutatud isiku menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on puudutatud isiku esindaja põhjendatud ajakulu 11 tundi 5 minutit. Avaldaja loobus osaliselt nõudest maakohtu menetluse lõpus, mistõttu puudutatud isiku menetluskulude vähenemist see kaasa ei toonud. Puudutatud isiku esindaja ajakulu tuleb vähendada 2 tunni (tunnitasuga 122 eurot) võrra menetlustoimingutelt (nt 10.12.2024 ja 22.01.2025 menetlusdokumendid), milles puudutatud isik esitas kohtule teabenõude täitmise eesmärgiga tõendeid. Menetluse eesmärk oli hinnata, kas korteriühistu juhatusel oli/on kohustus võimaldada avaldajal taotletud teabe ja dokumentidega tutvuda. Dokumente ei tule esitada tõenditena menetluse käigus. Eeltoodust tulenevalt luges kohus puudutatud isiku põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks 1344,26 eurot käibemaksuga (1588,26 – 244). Põhjendatud ja vajalikud kulud on ka sõidukulu 09.04.2024 istungile 12,20 eurot ning tõlkekulu 74,10 eurot, mis tekkis seoses 17.10.2022 vastuse lisade tõlkimisega. Seega mõistis kohus avaldajalt välja puudutatud isiku menetluskulud 1430,56 eurot ja viivise. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. M. Gurõljov esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 18.02.2025 määruse tühistamist osas, milles kohus mõistis M. Gurõljovilt korteriühistu kasuks välja menetluskulud 1430,56 eurot, ja uue määruse tegemist, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. 3 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt esitas avaldaja 04.07.2022 kohtule avalduse, milles palus kohustada korteriühistut esitama avaldajale teavet ja anda võimalus tutvuda dokumentidega, mida avaldaja oli nõudnud korteriühistult 08.05.2022 e-kirjaga. Maakohus võttis avalduse 30.09.2022 määrusega menetlusse. Korteriühistu ei vaielnud 17.10.2022 vastuses vastu asja läbivaatamisele kohtus. Maakohus jättis avalduse teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks rahuldamata, nõustudes puudutatud isiku seisukohaga, et avaldaja on KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud tähtaja mööda lasknud. Maakohus oleks pidanud 04.07.2022 avalduse saamisel juhinduma

§ 477

lg-st 1 ja § 371 lg 2 p-st 2, mille järgi saanuks jätta avalduse menetlusse võtmata. Arusaamatuks jääb, mis eesmärgil võttis maakohus avalduse menetlusse, kui avaldaja oli kaotanud kohtusse pöördumise õiguse, ning miks arutati avaldust nii kaua ja seejuures mitte sisuliselt. Asja põhjendamatult pikk menetlemine ning puudutatud isiku poolt mahukate, samas enamasti mitte sisuliste vastuste esitamine oli suunatud üksnes menetluskulude suurendamisele. Puudutatud isiku väide 22.01.2025 menetlusdokumendis, et ta vastas avaldaja 08.05.2022 avaldusele 10.05.2024, on alusetu ja vale. 10.12.2024 menetlusdokumendis väitis puudutatud isik, et avaldaja ei pöördunud kohtuväliselt korteriühistu poole dokumentidega tutvumiseks. Korteriühistu esitas kohtu kaudu mõned dokumendid tutvumiseks, kuid avaldaja nõuet informatsiooni saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks ei rahuldatud täies ulatuses. Puudutatud isiku esindaja on kunstlikult paisutanud tööde mahtu, kuna menetlusdokumentides olevat teksti on korduvalt sõna-sõnalt korratud (kopeeritud). Maakohus ei arvestanud menetluskulude hüvitamisel puudutatud isiku pahauskset käitumist. Asjas on õiglane määrata, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5. XXXXXX korteriühistu vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja määruskaebusega seotud menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt jättis maakohus menetluskulud

§ 168lg 4 ja § 172 lg 1 teise lause alusel õigesti avaldaja kanda.

Menetlust iseloomustab sisuline vaidlus menetlusosaliste vahel. Avaldaja loobus ühest nõudest ja teine nõue jäeti rahuldamata. Maakohus on õigesti märkinud, et avaldaja loobus osaliselt nõudest kohtumenetluse pikkuse tõttu. Seega ei ole loobumise põhjuseks asjaolu, et puudutatud isik oleks nõude rahuldanud. Kohtupraktika kohaselt on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.

Avaldaja ei ole veenvalt põhjendanud, miks oleks õiglane jätta kulud menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja on esitanud määruskaebuses mõned uued ja tõendamata väited faktiliste asjaolude kohta. Vastustaja ei võta neid väiteid õigeks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

7. Lähtudes

§-st 659 ja § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis avaldajalt korteriühistu kasuks välja menetluskulud 1430,56 eurot, taotledes uue määruse tegemist, millega menetluskulud jäetakse poolte endi kanda. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus võttis vastu avaldaja avaldusest osalise loobumise ja lõpetas menetluse avaldaja nõudes tuvastada, et korteriühistu 04.05.2022 4 üldkoosolekul osalejad ei hääletanud ega teinud otsuseid (puuduvad otsused) avalduse täpsustuses loetletud küsimustes, ning 04.05.2022 üldkoosolekul võeti vastu otsus kinnitada

1. a tulu- ja kulukava, ning jättis rahuldamata avaldaja avalduse korteriühistult teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks. Nimetatud osas on maakohtu määrus jõustunud.
2. Ringkonnakohus kontrollib seega maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust menetluskulude jaotuse osas ning võtab seisukoha, kas maakohus pidanuks jätma menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu menetluskulude jaotus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuse esitaja väide ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 korda neid kõiki. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse esitaja väidetele järgmist. Maakohus on jätnud menetluskulud

§ 172

lg 1 ja § 168 lg 4 alusel avaldaja kanda, kuna avaldus jäeti osaliselt rahuldamata ning osaliselt avaldaja loobus oma avaldusest, seejuures loobumise põhjuseks ei ole asjaolu, et puudutatud isik oleks avaldaja nõude rahuldanud, vaid avaldaja on selgitanud, et loobus osaliselt nõudest kohtumenetluse pikkuse tõttu. Riigikohus on korduvalt (nt RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18; RKTKm 15.11.2023 2-22-4432, p 12) asunud seisukohale, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Avaldaja leiab, et õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd puudutatud isik on käitunud pahauskselt, maakohus pidanuks avalduse menetlusse võtmisest keelduma, kui avaldaja oli kaotanud kohtusse pöördumise õiguse, ja avaldust arutati liiga kaua, seejuures mitte sisuliselt.

§ 172

lg 1 teine lause, mille kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi, annab kohtule suure kaalutlusruumi menetluskulude jaotuse määramisel.

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mille kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire ja on oma otsustust piisavalt põhjendanud. Määruskaebuse esitaja ei ole veenvalt põhistanud asjaolusid, mille alusel oleks võimalik asuda seisukohale, et praegusel juhul oleks õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohus pidanuks jätma 04.07.2022 esitatud avalduse

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

§ 371lg 2 p 2 kohaldamisel ei ole kohtul õigust hinnata tõendeid.

Asjaolud, mis tõid kaasa avalduse osaliselt, s.o korteriühistult teabe saamise ja dokumentidega tutvumise nõude osas, rahuldamata jätmise, tuvastas kohus lõplikult asja sisulisel lahendamisel. Puudutatud isikule ei saa panna vastutust (oma menetluskulude kandmise näol) selle eest, et avaldaja esitas teabe saamise ja dokumentidega tutvumise nõude kohtule pärast KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud tähtaja möödumist. Ringkonnakohtu arvates ei nähtu asja materjalidest puudutatud isiku pahauskset, menetluskulude suurendamisele suunatud käitumist. Menetluse käik sõltub muu hulgas avaldaja enda käitumisest. Avaldajat on menetluses algusest peale esindanud lepinguline esindaja. Sellele vaatamata on avaldaja oma nõudeid, nende põhjendusi ja asjaolusid menetluse jooksul mitmel korral täpsustanud ja täiendanud. Maakohtu esimesel istungil ei jõutud asja sisulise arutamiseni põhjusel, et avaldaja oli volitanud ennast esindama lepingulise 5 esindajana isiku, kes ei valda istungil esindamiseks piisavalt eesti keelt. Avaldaja loobus osaliselt oma avaldusest alles menetluse lõpus, oma viimases menetlusdokumendis, kui puudutatud isiku menetluskulud selle nõudega seoses olid juba kantud. Oma menetlusõiguste sellisel viisil kasutamine venitab menetlust ning suurendab ühtlasi vastaspoole kulusid.

1. Avaldaja ei ole määruskaebuses otsesõnu välja toonud, et maakohus on avaldaja arvates puudutatud isiku menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud põhjendamatult suures ulatuses ja kulude suurust tuleks vähendada. Kuivõrd avaldaja on siiski märkinud, et puudutatud isiku esindaja on kunstlikult paisutanud tööde mahtu, kuna menetlusdokumentides olevat teksti on korduvalt sõna-sõnalt korratud (kopeeritud), hindab ringkonnakohus lühidalt ka maakohtu poolt puudutatud isikule hüvitamisele määratud menetluskulude rahalist suurust. Maakohus on määranud kindlaks puudutatud isiku menetluskulud summas 1430,56 eurot, sh esindajakulu 1344,26 eurot (koos käibemaksuga), sõidukulu 09.04.2024 istungile 12,20 eurot ja tõlkekulu 74,10 eurot. Maakohus on puudutatud isiku taotletud esindajakulu vähendanud mittevajalike toimingute arvel 2 tunni võrra, pidades põhjendatud ajakuluks 11 tundi 5 minutit. Samuti on maakohus hinnanud puudutatud isiku lepingulise esindaja (vandeadvokaadi) tunnihinda 120 eurot ja 122 eurot (sh käibemaks) ning leidnud põhjendatult, et see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ka siin on tegemist kohtu diskretsiooniotsusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu määratud puudutatud isiku lepingulise esindaja kulu tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale, ning maakohus on oma otsustust piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et puudutatud isiku menetluskulusid suurendas eelkõige avaldaja menetlusdokumentide ebaselgus ja nende korduv täpsustamine, mistõttu tuli puudutatud isikul esitada kohtu nõudel mitu kirjalikku vastust. Samuti suurendas menetluskulusid asjas kahe kohtuistungi pidamine, sealjuures asjaolu, et esimesel kohtuistungil ei olnud võimalik asja sisuliselt arutada, tulenes otseselt avaldajast (tema lepingulise esindaja puudulikust eesti keele oskusest, mis ei võimaldanud kohtuistungil suuliselt esineda). Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud, puudub alus puudutatud isikule hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid vähendada. Ringkonnakohus märgib lisaks, et ehkki kohtupraktikas on leitud, et menetlusosaliste esindajate ajakulu ei pea olema võrdne, on avaldaja maakohtus esitanud õigusabikulude nimekirja summas 1725 eurot, esindaja ajakulu 11,5 tundi, tunnitasu 150 eurot (sh käibemaks). Seega ka avaldaja lepingulise esindaja esitatud ajakulu asjas ei ole väike.
2. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isik kulutanud määruskaebemenetluses õigusabile 152,50 eurot, sh maakohtu 18.02.2025 määruse ja määruskaebusega tutvumine ning määruskaebusele seisukoha koostamine, ajakulu 1,25 tundi, tunnitasu 122 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus leiab, et õigusabi ajakulu 1,25 tundi (s.o 1 tund 15 minutit) on põhjendatud ja vajalik

§ 175

lg 1 tähenduses ning lähtudes õigusabi tunnihinnast 100 eurot + käibemaks, koos käibemaksuga 122 eurot, tuleb määruskaebuse esitajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista 152,50 eurot (1,25 h × 122 eurot).

§ 177

lg 4 alusel lisandub puudutatud isiku taotletud viivis määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 6 7