Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagiavaldus ja hageja nõue Täisealise S. S. (hageja) esitas 10.06.2024 (täiendatud 19.06.2024) hagi oma isa E. S. (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt taotleb Xxxx õppiv hageja kostjalt igakuise elatise 250.00 eurot alates xxxx väljamõistmist, kuna sõltub täielikult ema antavast ülalpidamisest. Hagejal kinnis- ega vallasvara ei ole, saab vaid peretoetust. Hageja vajadused kuus on summas 400.00 eurot. Hageja on püüdnud 01.05.-31.05.2024 telefoni teel pöörduda kostja poole elatise saamiseks, kuid vastust ei saanud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja ei tõendanud täisealisena õppimist ega ka tema vajadustega seotud kulutusi ega ka seda, kui suures ulatuses tema vajadustega seotud kulutused katab või annab raha tema teine vanem. Kostjale teadaolevalt elab hageja xxxx, mistõttu ei ole ka usutav, et ta käib koolis xxxx, kus tal elukohta ei ole. Valed on hageja väited selle kohta, et ta on kohtueelselt püüdnud telefonitsi kostjaga kontakti saada, aga see pole õnnestunud. Kostjal on puuduv töövõime ja ta saab pensioni summas 560.00 eurot keskmiselt, kostjal on ka üks alaealine ülalpeetav laps, kes elab koos kostjaga. Hageja ei esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, miks ta ei saa ise endale ülalpidamist teenida. ’ KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus ei ole
lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib
lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel.
lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 2 Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Puudub vaidlus, et hageja S. S. on kostja E. S. täisealine laps, hageja sai täisealiseks xxxx. Hageja palub kostjalt igakuise elatise summas 250.00 eurot alates xxxx väljamõistmist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-119-15 (p 10) täisealise õppiva lapse elatisnõude osas asunud seisukohale, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega tuleb esmalt hinnata, kas hageja on õigustatud elatist saama, st kas hageja puhul esinevad asjaolud, mille tõttu ei saa eeldada, et ta on võimeline endale eluks vajalikke vahendeid hankima ning tal puudub vara enda ülalpidamiseks. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja õpib Xxxx xxxx. klassis (dtl 184). Kohus märgib, et viidatud Riigikohtu seisukoha kohaselt on õppimine üheks põhjuseks, mille tõttu ei saa täisealiselt lapselt eeldada enda ülalpidamist ning eluks vajalike vahendite hankimist. Seadusest tulenevalt ei ole lapsel kohustust peale põhikooli asuda keskharidust omandama, küll aga näeb perekonnaseadus ette, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes omandab muuhulgas kesk- või kõrgharidust. Hageja omandab keskharidust päevases õppes ning kohtu hinnangul ei saa hagejale keskhariduse omandamist ette heita. Kohus ei tuvastanud ka hagejal vara (v.a sõiduauto Audi A6 AVANT, 2002 aasta, dtl 204) olemasolu, mille arvelt saaks katta enda ülalpidamiskulusid. Kohtul puuduvad andmed hagejale kuuluva sõiduki tehnilise seisukorra ning selle kohta, kes seda tegelikkuses kasutab, kuid arvestades ainuüksi sõiduki ehitusaastat, on selle realiseerimine suure tõenäosusega väga keeruline ning hind madal. Töötamise registrist ei nähtu ka, et hageja oleks hetkel lisaks õpingutele tööga hõivatud (dtl 205-206). Eeltoodust lähtuvalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et hageja on ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et tema igakuised kulutused on summas 400.00 eurot (s.o eluasemekulud 50.00 eurot, kulutused toidule 70.00 eurot, transpordile 50.00 eurot, sidekulud 10.00 eurot, kulud koolikohustuse täitmiseks 100.00 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50.00 eurot, muud vältimatud kulud 70.00 eurot). Hageja on enda kulutuste tõendamiseks esitanud Xxxx asuva ühiselamu üürilepingu ja kontoväljavõtted (dtl 102-146). Vaatamata sellele, et hageja ei ole kõiki enda kulutusi kuus tõendanud, v.a ühiselamu tasu 22.80 eurot kuus, leiab kohus, et hageja märgitud kulutused summas 400.00 eurot on iseenesest eluliselt usutavad (arvestades mh, et hageja õpib teises linnas, millega seoses on tal suuremad sõidu- ja toidukulud jms). Kostja on kohtule teatanud, et tal ei ole võimalik hagejale elatist tasuda, kuna tal on puuduv töövõime ning sissetulekuks vaid pension summas 560.00 eurot kuus. Kostjal on ka üks alaealine ülalpeetav laps, kes elab koos kostjaga. 3 Kohus selgitab, et PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Rahvastikuregistrist nähtub, et kostjal on lisaks hagejale veel üks laps, s.o alaealine V. S. (isikukood xxxx). Esitatud tõenditest nähtub, et kostja poeg õpib Xxxx xxxx. klassis (dtl 75). Eesti Töötukassa tõendi kohaselt on kostjal puuduv töövõime kuni xxxx (dtl 83) ning kostja kontoväljavõttest nähtub, et tema sissetulekuks on Eesti Töötukassa poolt makstav toetus 577.78-607.73 eurot, sotsiaaltoetus 41.17 eurot, lisaks saab kostja igakuiselt Tapa Vallavalitsuselt toimetulekutoetust 82.11-212.06 eurot (dtl 72-74). Hageja on kohtule teatanud, et kostja töötab mitteametlikult ning on esitanud oma väidete tõendamiseks kirjavahetuse sõbraga, kes on väidetavalt koos kostjaga Maxima juures puuviljaletis töötanud (lepinguga) juunist kuni juulini (dtl 190-191). Kohus kontrollis Töötamise registrist, et kostja viimane töösuhe lõppes 25.11.2022 (dtl 199). Äriregistrist nähtuvalt, kostjal seosed äriühingutega puuduvad (dtl 193). Kohtul puuduvad seega tõsikindlad tõendid, millest nähtuks, et kostjal oleks lisaks makstavatele toetustele veel lisaks täiendav sissetulek. Kostja on esitanud tõendina ka eluruumi Xxxx linn üürilepingu, millest nähtub, et tal tuleb igakuiselt tasuda üüri 150.00 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud (dtl 77-82). Kohus kontrollis, et kostjal endal kinnisvara puudub (dtl 193). Kostja on esitanud tõenditena ka üüri- ja kommunaalkulude 15.12.2024 arve summas 350.72 eurot ning 15.01.2025 arve summas 362.15 eurot (dtl 85-92). Kuigi muid enda kulutusi ei ole kostja tõendanud, on siiski eluliselt usutav, et tal on lisaks eluasemekuludele igakuised kulutused toidule, ravimitele, transpordile (kohus tuvastas, et kostjale kuulub sõiduauto Opel Vectra, 1993 aasta (dtl 195)), sidele jms, lisaks ka igakuised kulud alaealise lapse ülalpidamiseks. Vaatamata sellele, et kostja ja tema alaealine poeg elavad koos, leiab kohus, et kostja põhjendatuks alaealise lapse igakuiseks kuluks võib pidada käesoleval ajal sätestatud elatisemiinimumi, mis on hetkel 287.72 eurot kuus. Kostja näol on seega tegemist töötu, puuduva töövõimega isikuga, kelle ainsaks sissetulekuks on riigilt või kohalikult omavalitsuselt saadud toetused ning kes kasvatab alaealist last. Kohus selgitab, PKS § 97 p 2 kohaselt on täisealine õpinguid jätkav laps kuni 21-aastaseks saamiseni õigustatud küll vanemalt ülalpidamist saama, kuid PKS § 102 lg 1 tulenevalt on samal ajal alaealisi lapsi kasvataval vanemal sel juhul õigus täisealisele õppivale lapsele ülalpidamist anda vastavalt oma võimalustele, kusjuures eelisjärjekorras peab vanem andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele (PKS § 98 lg 1). Eeltoodust tuleneb, et vanem peab täitma alaealiste laste ees ülalpidamise kohustuse eelisjärjekorras enne täisealiseks saanud abivajava lapse ülalpidamise kohustust. Kohus leiab, et kostjal tulenevalt tema majanduslikust seisundist võimalus hagejale ülalpidamist anda puudub. Kohus peab vajalikuks selgitada ka, et kuivõrd hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist täisealisena, tuleb praegusel juhul arvestada vaid PKS § 102 lg 1 sätestatut ning PKS § 102 lg 2 (s.o vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest, kui on PKS § 102 lg 1 nimetatud olukorras ja elatise vähendamiseks annaks alust mõjuva põhjuse olemasolu) praegusel juhul ei kohaldu. Kohus leiab seega kõiki esitatud tõendeid kogumis hinnates, et kostja ei ole võimeline PKS § 102 lg 1 arvestades hagejale ülalpidamist andma, arvestades tema kohustusi ja varalist seisundit, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus jätab seega hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus peab vajalikuks märkida ka, et hageja enda esitatud kontoväljavõttest perioodi 01.08.2024 - 28.01.2025 kohta nähtub, et tema kontole laekub igakuiselt peretoetus 710.00 4 eurot ning on laekunud kahe lapse eest elatisabi (s.o 200.00 eurot ja 200.00 eurot). Lisaks on kontole tehtud korduvalt sularaha sissemaksed (nt 12.08.2024 summas 730.00 eurot, 28.08.2024 summas 50.00 eurot, 01.09.2024 summas 20.00 eurot, 23.09.2024 summas 60.00 eurot, 23.12.2024 summas 175.00 eurot, 31.12.2024 summas 300.00 eurot, 20.01.2025 summas 50.00 eurot) ning hageja kontole on korduvalt raha kandnud erinevad füüsilised isikud erinevates summades (01.50 eurot - 300.00 eurot) (dtl 113-183). Kohtul puuduvad küll andmed, kes hageja kontot tegelikkuses kasutab, s.o kas hageja ise või nt mingil põhjusel hageja ema (hageja on ka teinud erinevates summades ülekandeid oma teisele kontole), kuid kui siiski eeldada, et seda kasutab konto omanik, ehk hageja ise, siis on tema sissetulek piisav, et enda igakuiseid kulutusi kanda. Menetluskulud
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuigi kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, ei pea kohus põhjendatuks lähtuda menetluskulude jaotuse puhul
lg 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 4 võimaldab jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Praegusel juhul arvestab kohus menetluskulude jaotusel sellega, et hageja on kostja laps, kes nõudis elatist seetõttu, et õpib gümnaasiumis ega ole võimeline endale seetõttu elatist teenima, hageja on elatise nõudmiseks õigustatud isik, kuid kostjalt jääb elatis välja mõistmata kostja majandusliku seisundi tõttu. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada
lg 4 ning menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuna lähtumine üldreeglist oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus määrata kindlaks ka menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 01.04.2025 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Keelduda menetlusse võtmast S. S.e apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 28. veebruari 2025 otsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus S. S.ele tagastatuks. 28.02.2025 kohtuotsus 2-24-9065 jõustus 03.05.2025 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.