← Eesti

2-24-1758/36

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu,

  1. märts 2025 Tsiviilasja number 2-24-1758 Tsiviilasi R.Z-i hagi B.E ja Y.K vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. augusti
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B.E ja Y.K apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind B.E osas 734 eurot 70 senti Y.K osas 734 eurot 70 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastustaja) R.Z (isikukood XXX) Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Kostjad (apellandid) B.E (isikukood XXX) ja Y.K (isikukood XXX), kostjate seaduslik esindaja J.M RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Tartu Maakohtu
  5. augusti
  6. a otsus osas, milles maakohus rahuldas R.Z-i hagi B.E ja Y.K vastu elatise vähendamiseks, vähendas B.E Y.K ja Y.K kasuks Tartu Maakohtu
  7. augusti
  8. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-22-121395 välja mõistetud elatise suurust ja määras, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
  9. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta R.Z-i hagi B.E ja Y.K vastu elatise vähendamiseks rahuldamata.
  10. Apellatsioonkaebus rahuldada.
  11. Lugeda Tartu Maakohtu
  12. augusti
  13. a otsus resolutsioon tervikuna sõnastatuks alljärgnevalt: "
  14. Jätta rahuldamata B.E ja Y.K taotlus nõuda välja R.Z-i abikaasa pangakontode väljavõtted.
  15. Jätta R.Z-i hagi B.E ja Y.K vastu elatise vähendamiseks rahuldamata.
  16. Jätta menetluskulud poolte endi kanda."
  17. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  18. R.Z esitas
  19. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule B.E (kostja I) ja Y.K (kostja II) vastu hagi, milles palus vähendada hagejalt Tartu Maakohtu
  20. augusti
  21. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-22-121395 mõlema kostja kasuks välja mõistetud igakuist elatist 150 euroni kuus alates hagi esitamisest kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Hageja märkis, et kohus võib rakendada elatise indekseerimist iga aasta
  22. aprillil vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõigetele 3 ja
  23. Elatise võib jätkuvalt tasuda iga kuu
  24. kuupäevaks, nagu on kirjas esialgses kohtulahendis. Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt Tartu Maakohtu
  25. augusti
  26. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-22-121395 kostja I kasuks välja elatise võlg 1537 eurot 22 senti ning elatis 225 eurot 64 senti kuus alates
  27. juunist 2022 kuni kostja I täisealiseks saamiseni. Hagejalt mõisteti sama otsusega kostja II kasuks välja elatise võlg 1537 eurot 22 senti ning elatis 225 eurot 64 senti kuus alates
  28. juunist 2022 kuni kostja II täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse kohaselt indekseeritakse igakuine elatis iga aasta l. aprillil. Kostjad algatasid kohtuotsuse alusel hageja suhtes täitemenetlused. Hagejal on kostja I ees elatise võlg 2375 eurot 51 senti ja kostja II ees 2659 eurot 71 senti. Hageja on kohustatud tasuma mõlemale kostjale elatist 260 eurot 33 senti kuus, s.o kokku 520 eurot 66 senti kuus. Hageja sissetulek on arestitud. Hageja abiellus, tal sündis
  29. aasta lõpus kolmas laps. Hageja majanduslik seis ei võimalda maksta kostjatele senises suuruses elatist ning pidada üleval oma abikaasat ja uut 2 last. Hageja töötab X OÜ-s remondimehaaniku ja klienditeenindajana. Hageja töötasu on
  30. a jaanuarist 763 eurot 18 senti kuus. Töö on hooajaline. Hagejale makstakse seetõttu miinimumpalka. Hagejal on astma, millest tulenevalt ei saa ta endale muud tööd otsida. Hagejal tekivad tolmuses keskkonnas töötamisel hingamisraskused. Hagejal ei ole muud vara. Hageja on muud tööd otsinud, kuid pole leidnud. Hageja saab lisaks töötasule kasutada X OÜ sõidukit, mh erasõitudeks. Hageja abikaasa on emapuhkusel. Hageja abikaasa kasvatab alla kolmeaastast last. Hageja abikaasa maksab üüri ja kommunaalid. Need on kokku 630 eurot kuus. Hageja peab nii abikaasat kui ka väikelast üleval pidama. Hageja suhtleb kostjatega korra kuus paari päeva jooksul. Kostjad elavad emaga. Kostjatega seotud lapsetoetused laekuvad emale.
  31. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Elatis 150 eurot kuus lapse kohta ei ole piisav. Sellega ei ole võimalik kostjate kulusid katta. Kostjad elavad alaliselt emaga. Kohus ei ole määranud hageja ja kostjate suhtlemiskorda. Hageja sissetulekud on suuremad kui hagis väidetud. Kui hageja sissetulek oleks tegelikult nii madal, kui ta väidab, ei saaks ta maksta üüri 650 eurot kuus ega sellele lisanduvaid kommunaalmakseid. Hageja avaldas hiljuti kuulutuse, milles ta otsib just sellise hinnaga eluaset. Hageja saab lisaks töötasule tööandjalt sõiduauto kasutamise õiguse koos kütusekompensatsiooniga. Hageja saab täiendava hüvena seega 200 kuni 300 eurot kuus. Hageja sissetulek tuleks lugeda selle summa võrra seega suuremaks. Kui hageja töötasu on selline, nagu ta väidab, tuleks hagejal leida endale uus töökoht. Statistikaameti andmetel oli
  32. a keskmine brutopalk Tartu maakonnas 1832 eurot ning tegevusalal "hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont" 1617 eurot. Hageja astma ei takista tal tasuvama töö leidmist. Suurem osa töökohtadest ei hõlma tolmuses keskkonnas töötamist. Hageja ei tõendanud, et ta oleks tasuvamat tööd otsinud. Hageja kolmanda lapse ülalpidamiseks ei ole vaja kostjatele makstavat elatist vähendada. Hageja kolmanda lapse ülalpidamiskulude juures tuleb arvestada, et lapse ema saab vanemahüvitist ja lapsetoetusi. Hageja ei pea oma abikaasat üleval pidama. Hageja väidab, et hageja eluaseme eest tasub hageja abikaasa, kuid samas ka, et ta peab oma abikaasat üleval pidama. Hageja esitas tõendamaks, et üüri ja kommunaalkulude eest maksab abikaasa, üksnes kolme kuu maksekorralduste koopiad. Hageja on varasemalt ise üüri ja kommunaalkulude eest tasunud. Hageja abikaasa kasutab seega üüri ja kommunaalkulude maksmiseks tõenäoliselt hageja käest saadud raha. Hageja valduses on lisaks tööautole buss Renault Trafic registreerimisnumbriga XXXXXXX. Hageja otsib sotsiaalmeedia vahendusel bussile ägedamaid lisavidinaid eesmärgiga see ümber ehitada. Hageja väited selle kohta, et tegemist on tööandja bussiga, ei ole usutavad. Lapsetoetus mõlema kostja eest kokku 160 eurot laekub kostjate emale. MAAKOHTU LAHEND 3
  33. Maakohus rahuldas
  34. augusti
  35. a otsusega hagi osaliselt, vähendas Tartu Maakohtu
  36. augusti
  37. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-22-121395 välja mõistetud elatise suurust, mõistis hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates
  38. jaanuarist 2024 kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Maakohus märkis, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette, ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hagejalt mõisteti Tartu Maakohtu
  39. augusti
  40. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-22-121395 kostjate kasuks välja igakuine elatis. Elatise suurust saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel muuta. Kuna kohus mõistis hagejalt elatise välja tagaseljaotsusega, ei tuvastanud ta selle aluseks olevaid asjaolusid. Elatise suuruse muutmisel tuleb need seega tuvastada. Hageja esitas hagi
  41. jaanuaril
  42. Hageja peab tasuma lastele elatist seadusjärgses miinimummääras. Hageja pidi tasuma kostjatele elatist kuni
  43. märtsini 2024 igakuiselt 260 eurot 33 senti ning alates
  44. aprillist 2024 peab hageja tasuma kostjatele elatist igakuiselt 287 eurot 72 senti. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2). Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, sh lapse väiksemad vajadused või nende katmine muul viisil (nt lapsetoetusega) või vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades lapse huve. Hageja väitel töötab ta X X OÜ-s ja saab miinimumpalka. Hagejal puuduvad muud sissetulekud. Hageja tööandja vastuse kohaselt on hageja saanud alates
  45. a jaanuarist töötasu 763 eurot 18 senti kuus. Hagejale ei kuulu registrite kohaselt muud vara, mille arvelt elatise kohustust täita. Äriregistri väljavõtte kohaselt on hageja alates
  46. augustist 2024 XXXXXXX OÜ juhatuse liige. Hageja peab, vaatamata oma väikesele sissetulekule ja muu vara puudumisele, tasuma kostjatele elatist. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vahendid. Vanem peab täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Vanem on kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks laste ülalpidamise. Hageja on tööealine ja -võimeline. Hageja ei põhistanud ega tõendanud, et tema tervislik seisund ei võimalda tal töötada ja saada suuremat sissetulekut. Hageja ei toonud esile asjaolusid, mis takistaks tal piisava sissetuleku teenimist. Hageja on kohustatud ülal pidama kolme alaealist last. Kui hageja praegune majanduslik seisund seda ei võimalda, tuleb seda parandada, nt otsida tasuvam töö. Maakohus leidis, et hageja sissetulek võib olla suurem kui miinimumpalk. Hageja tegi postituse, mille kohaselt ta otsib saunaga eluaset üürihinnaga kuni 650 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Hageja on teinud endale XXXXXXX arveldusarved. Hageja väidab, et tema majanduslik seis on väga halb, kuid samas on ta nõus tasuma kostjatele elatist kokku 300 eurot kuus. Hageja on alates
  47. augustist 2024 XXXXXXX OÜ juhatuse liige. Hageja võib tegeleda ettevõtlusega. Hageja majanduslik seis ei ole nii halb, kui ta väidab. 4 Arvestades eeltoodud asjaolusid, hageja praegust sissetulekut ning seda, et hagejale on sündinud kolmas laps, on hageja suuteline tasuma kummalegi kostjale elatist 200 eurot kuus kahjustamata enese tavapärast toimetulekut. Hageja saab sellises summas elatise maksmise korral katta ära ka oma kolmanda lapse vajadused. Elatise vähendamine ei kahjusta kostjate toimetulekut, kuivõrd hagejal on elatise võlg, mis tähendab, et kostjad ei ole hagejalt iga kuu elatist saanud. Elatis 200 eurot kuus peaks katma kostjate minimaalsed vajadused, kuna need on osaliselt juba kaetud ka peretoetusega. Menetluskulud jäid TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  48. Kostjad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ulatuses, milles maakohus hagi rahuldas, ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või millega jätta hagi rahuldamata suuremas ulatuses ja siduda elatis seadusjärgse elatismiinimumiga. Kostjad paluvad alternatiivselt saata tsiviilasi samale maakohtule tagasi. Hageja väidab, et hageja abikaasal ei ole sissetulekut, kuid ka seda, et hageja abikaasa tasub üüri ja kommunaalkulude eest. Hageja teeb oma abikaasa kontole seega sularaha sissemakseid. Hageja abikaasa kannab selle edasi hageja XXXXXXX kontole ja tasub selle arvel üüri ja kommunaalkulude eest. Hageja kasutab tulude varjamiseks seega abikaasa kontot. Maakohus tugines otsust tehes tõenditele, mis ei olnud kostjatele nähtavad ning mille osas kostjad ei saanud arvamust avaldada. Kostjad palusid maakohtul teha XXXXXXX OÜ ja X X OÜ juhatuse liikmele järelpäringu hagejale makstud töötasude, sellelt kinnipeetud summade ja hagejale antud muude hüvede kohta. Kostja sai päringu tegemisest ja esitatud vastustes teada maakohtu otsusest. Maakohus ei teinud nimetatud dokumente kostjatele nähtavaks. Need ei ole käesoleva ajani kostjatele nähtavad. Maakohus ei selgitanud välja bussi Renault Trafic registreerimisnumbriga XXXXXXX tegelikku omanikku. Sõiduk ei ole registreeritud hageja nimele. Samas on tegemist hageja sõidukiga. Hageja ehitab seda ümber. Kui hagejal on selleks raha, ei saa tema sissetulekud olla nii väikesed, nagu ta väidab. Maakohtu otsus on vastuoluline. Kohus leidis, et on kahtlus, et hageja töötasu võib olla suurem, kui hageja väidab. Samuti, et kui hageja saab miinimumpalka, peaks ta tegelema tasuvama töö otsimisega. Kohus rahuldas sellele vaatamata hagi osaliselt. Hageja tegelikud või tema võimetele vastavad sissetulekud võimaldavad tal tasuda kostjatele elatist seaduses sätestatud miinimummääras ning maksta hageja kolmanda lapse minimaalsete kulude eest. Hageja XXXXXXX konto käive on olnud 1000 eurot kuus. Kui hageja saab miinimumpalka, millest 1/3 kantakse kohtutäiturile ja hagejale jääb iga kuu ca 500 eurot, siis kuidas saavad hageja kulutused XXXXXXX kontol olla ligi 1000 eurot kuus. Statistikaameti andmetel oli Tartu maakonnas
  49. a keskmine brutopalk 1832 eurot ning tegevusalal "hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont" 1617 eurot. Kohtuistungi protokollis on, et kostjate esindaja esitas tõendina töökuulutuse, kus hageja töökohaga sama valdkonna töökohale otsitakse töötajat tasuga 2000 kuni 4500 eurot kuus. Elatise vähendamine kahjustab kostjate toimetulekut. Maakohtu vastupidine väide on arusaamatu. Kostjad ei saa käia trennides ja huviringides, kuna selleks ei ole raha. Kostjad kannavad enamasti kasutatud riideid. Kostjad ei saa süüa tervislikku toitu, vaid peavad eelistama odavamat. Kostjate ema peab piirama ka enda vajadusi, et hageja osa asemel 5 kostjaid üleval pidada. Kostjate esindaja on pidanud laenama oma isalt raha. Kostjad soovivad elatist miinimumsummas. Nad ei esitanud ega ole ka kohustatud esitama laste tegelike vajaduste eelarvet. Miinimumelatise väljamõistmisel arvestati, et kostjate vajadused on osaliselt peretoetustega kaetud. Elatise vähendamisel ei saa sellega uuest arvestada. Hagejal elatise võla olemasolu ei ole elatise vähendamise alus. Hageja on tekkinud elatise võlg, kuna ta varjab oma sissetulekuid ega maksa elatist. Maakohus mõistis elatise välja kindla summana. See ei arvesta elukalliduse tõusuga. Maakohus oleks pidanud elatist vähendama protsendina miinimumelatisest. Hageja oli septembri esimeses pooles Türgis puhkusereisil. Arvestades hageja väiteid oma sissetuleku kohta ning väidet, et tema abikaasal puuduvad lapse sünni tõttu sissetulekud, on arusaamatu, kuidas hageja saab lubada endale koos perega puhkusereisi Türki.
  50. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda. Hageja abikaasa maksab üüri ja kommunaalkulude eest. Hageja ei tea oma abikaasa rahalist olukorda. Hageja abikaasa saab peretoetusi ja müüb laste väikseks jäänud riideid. Hagejal ei ole XXXXXXX kontot. Hageja laenab tuttavatelt raha, mille on hiljem tagasi kandnud. Renault Trafic on ettevõtte sõiduk, mida kasutakse kaupade veoks ja firmaüritustel. Hageja on uurinud lisatöö võimalusi, sh Bolt toidukullerina. Hageja ei saa avada ettevõtluskontot, kuna kohtutäitur lubab kasutada ühte pangakontot. Hageja liitus XXXXX OÜ juhatusega, kuid ei ole sealt tulu saanud. Kostjate viidatud puhkusereis oli tegelikult tööreis. Hagejal on palju puhkusepäevi. Ta soovib neid veeta lastega. Hageja on kostjate emaga kokku leppinud, et lapsed hakkavad olema rohkem hageja juures. Kostjad olid oktoobris suurema osa ajast hageja juures. Suhtluskorra vormistamise osas peetakse läbirääkimisi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  51. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas, hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatist vähendas ning määras, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2²).
  52. Hageja esitas kostjate vastu hagi, milles palus alates hagi esitamisest vähendada Tartu Maakohtu
  53. augusti
  54. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-22-121395 (tagaseljaotsus) hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud igakuist elatist. Maakohus mõistis viidatud tagaseljaotsusega hagejalt kummagi kostja kasuks välja igakuise elatise PKS § 101 alusel arvutatud summas. Hageja oli alates hagi esitamisest
  55. jaanuaril 2024 kuni
  56. märtsini 2024 kohustus tasuda kummalegi kostjale elatist 260 eurot 33 senti kuus (kokku 520 eurot 66 senti). Hagejal on alates
  57. aprillist 2024 kohustus tasuda kummalegi kostjale elatist 287 eurot 72 senti kuus (kokku 575 eurot 44 senti). Alates
  58. aprillist 2025 on igakuine elatis 301 eurot 74 senti (kokku 603 eurot 48 senti). Hageja soovib elatise vähendamist nii, et ta peaks tasuma kummalegi kostjale elatist 150 eurot kuus (kokku 300 eurot). 6
  59. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud igakuise elatise summat saab TsMS § 459 lg 1 järgi vähendada, kui pärast asja arutamise lõppemist on oluliselt muutunud elatise väljamõistmise aluseks olevad asjaolud. Maakohus leidis, et kuna tagaseljaotsuses ei ole elatise nõude aluseks olevaid asjaolusid tuvastatud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on hageja kohustatud kostjatele ülalpidamist andma. Maakohtu seisukoht põhineb Riigikohtu varasemal praktikal, millest lähtumine ei ole praegusel juhul põhjendatud. Riigikohtu uuema ja täpsustatud seisukoha järgi peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustamiseks üldjuhul võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suuruse muutmiseks. Kui eelmises kohtulahendis ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole neid märgitud piisavalt, peab kohus tegema toimiku põhjal kindlaks hagi aluseks olnud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugema need eelduslikult eelmise kohtulahendi tegemisel aluseks võetuks. Elatise suuruse TsMS § 459 lg 1 alusel muutmiseks peab pool, kes seda soovib, välja tooma ja tõendama, et elatise nõude aluseks olevad asjaolud on võrreldes eelmise kohtulahendi aluseks olnud asjaoludega muutunud (RKTKo 20.06.2017, 3-2-1-67-17, p 9 jj; 9.06.2017, 3-2-1-35-17, p 37.1.).
  60. Hageja tugineb elatise vähendamist taotledes sellele, et tagaseljaotsuse aluseks olnud asjaoludega võrreldes on hagejal sündinud kolmas laps ja hageja ei suuda maksta kostjatele elatist ning pidada samaväärselt üleval enda kolmandat last. Hageja kolmas laps sündis
  61. detsembril 2023, s.o pärast tagaseljaotsuse tegemist (dtl 3). Hageja kolmanda lapse sünd ja hageja kohustus teda üleval pidada on seega asjaolud, mis on võrreldes tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Need võivad seega olla tagaseljaotsuses hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud igakuise elatise suuruse muutmise aluseks.
  62. Hagejalt mõisteti tagaseljaotsusega kummagi kostja kasuks välja elatis PKS § 101 alusel arvutatud suuruses. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2 kolmas ja neljas lause). Teiste laste olemasolu annab aluse elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud määra siiski üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine PKS § 101 alusel arvutatud summas tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua ja kohtul tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Sealjuures tuleb arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse (RKTKo 7.02.2018, 2-16-118651/31, p 17). Hageja kolmanda lapse sünd saab seega olla hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatise vähendamise alus üksnes juhul, kui hageja ei suuda maksta kostjatele PKS § 101 alusel arvutatud elatist ja pidada samaväärselt üleval oma kolmandat last. Tuvastamaks, kas hageja suudab maksta kostjatele PKS § 101 alusel arvutatud elatist, pidada samaväärselt üleval oma kolmandat last ja ka ennast, on vaja välja selgitada kostjate, hageja kolmanda lapse ja hageja vajadused ning hageja võimalused neid vajadusi katta. Maakohus ei selgitanud nimetatud asjaolusid piisavalt välja. Seega ei olnud maakohus otsuse tegemise ajaks asja ammendavalt arutanud ega selgitanud välja asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, rikkudes sellega TsMS § 435 lg-t 1 ja § 438 lg-t
  63. Samuti ei vasta maakohtu otsuse põhjendused kostjate kasuks väljamõistetud elatise vähendamise kohta nende minetuste tõttu TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. 7
  64. Hageja ei tugine asjas sellele, et kostjate vajadused on võrreldes tagaseljaotsuse tegemise aja seisuga vähenenud. Kostjate vajadused vastavad seega vähemalt kahekordsele PKS § 101 alusel arvutatud elatise summale. Kehtiva PKS § 101 järgse elatise summa arvestamisel on lapsetoetus juba arvesse võetud. Kummagi kostja vajadused, mille kostjate vanemad peavad tasuma, on PKS § 101 alusel arvestatuna hetkel 575 eurot 44 senti. Hageja osa sellest on 287 eurot 72 senti kuus kostja kohta, kahe kostja peale kokku 575 eurot 44 senti. Alates
  65. aprillist 2025 on nimetatud summa 301 eurot 74 senti, kokku 603 eurot 48 senti. Viidatud PKS § 101 järgse elatise summa arvestamisel on lapsetoetus juba arvesse võetud.
  66. Hageja kolmanda lapse vajadused on hageja kinnitusel maksimaalselt 282 eurot kuus [235 + 30 (100 × 2 ÷ 12)] (dtl 196). Nimetatud summa ei sisalda lapse eluasemekulusid. Hageja kolmanda lapse ema saab hageja kolmanda lapse eest lapsetoetust 80 eurot kuus. Selle eest tasutakse lapse kulusid (dtl 196). Hageja ei saa lasterikka pere toetust (dtl 191). Hageja kolmanda lapse kulud, mida tema vanemad peavad kandma on seega 202 eurot kuus (282 – 80), millele lisanduvad lapse eluasemekulud. Hageja kolmanda lapse ema saab hageja selgituste kohaselt lapse eest vanemahüvitist, müüb lapse väikseks jäänud riideid ning tasub pere eluaseme üüri ja kommunaalkulud, kokku umbes 630 eurot (dtl 104, 192). Hageja kolmanda lapse ema osaleb seega koos hageja lapse ülalpidamises. Ringkonnakohus leiab eelnevat arvestades, et hageja osa kolmanda lapse ülalpidamiskuludes on hetkel 150 eurot kuus.
  67. Hageja kinnitas, et tema pere eluasemekulud maksab hageja abikaasa (dtl 104, 192). Hagejal ei ole seega endal vaja eluasemekulusid kanda. Hageja kinnitas, et ta saab kasutada tööandja sõidukit, sh erasõitudeks (dtl 105). Hagejal ei ole seega vajad kanda transpordikulusid. Hageja pere toidukulud on umbes 600 eurot, millesse hageja koos abikaasaga panustab. Hageja ostab palgapäeval 100 euro eest toitu. Hageja maksab telefoniarve (dtl 192). Hageja pangakonto väljavõttelt nähtub, et hageja tasub Tele2 Eesti Aktsiaseltsile teenuste eest ligikaudu 60 – 80 eurot kuus (dtl 199 – 210). Hageja väidab, et tal on ka oma abikaasa ülalpidamiskohustus. Samas kinnitab hageja, et ta abikaasa saab vanemahüvitist (dtl 191) ning on suuteline enda sissetulekust tasuma üksnes üüri ja kommunaalkulude eest 630 eurot (dtl 104). Hageja abikaasa on hageja väidetest tulenevalt seega võimeline end ise ülal pidama. Hagejal ei ole eelneva põhjal PKS § 111 lg 2 järgi ega muul alusel õiguslikku kohustust oma abikaasat üleval pidada. Ringkonnakohus leiab eelnevat arvestades, et hageja enda minimaalsed vajadused on vähemalt 300 eurot kuus.
  68. Kostjate, hageja kolmanda lapse ja hageja igakuised kulud on seega 1025 eurot 44 senti (575,44 + 150 + 300). Alates
  69. aprillist 2025 on kulud 1053 eurot 48 senti (603,48 + 150 + 300).
  70. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja töötab X X OÜ-s. Hageja töötab töölepingu järgi täistööajaga ja saab miinimumtasu (dtl 113). Maakohus tuvastas põhjendatult, et hageja töötasuks oli alates
  71. a jaanuarist 763 eurot 18 senti kuus (neto). Samas ei saanud hageja
  72. a veebruaris ja märtsis siiski töötasu (dtl 128, 133). Ta sai selle asemel Sotsiaalkindlustusametilt makseid, vastavalt 1148 eurot 16 senti ja 565 eurot 90 senti (dtl 133). Hageja regulaarseks sissetulekuks oli miinimumtöötasu, nagu hageja töölepingust nähtub. Maakohus märkis, et hageja sissetulek võib olla suurem, kui hageja väidab. Samas ei selgu maakohtu otsuse põhjendustest, millised järeldused kohus sellest tegi. Samuti ei tuvastanud maakohus hageja tegeliku sissetuleku suurust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas esitatud tõendite põhjal võimalik tuvastada, et hageja saaks suuremat töötasu, kui seda on miinimumtasu. Hageja esitas oma pangakontode väljavõtted ajavahemiku
  73. märts 2023 kuni
  74. märts 2024 kohta (dtl 27 jj). 8 Hageja pangakontode väljavõtetelt nähtuvalt on hageja erinevatele pangakontodele laekunud oluliselt suuremad summad kui tööandjalt laekunud maksed 362 euro 50 kuus (dtl 44, 48, 49, 63, 65, 68), ja
  75. a veebruaris saadud makse Sotsiaalkindlustusametilt 1148 eurot 16 senti (dtl 72). Hageja pangakontodele on peale töötasu ja vanemahüvitise laekunud erinevad summad hageja erinevate pangakontode kaudu. Laekumised pärinevad suuremas osas hageja abikaasalt (vt dtl 76 – 78). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hageja abikaasa poolt hagejale tehtud makseid käsitleda hageja regulaarse sissetulekuna, mille arvel hageja oleks kohustatud kostjaid ülal pidama. Hageja on kohustatud PKS § 96 lg 1 järgi kostjatele ülalpidamist andma. Hageja abikaasal ei ole sellist kohustust. Asjas puuduvad tõendeid selle kohta, et hageja abikaasa poolt hageja pangakontole kantud raha oleks hageja sissetulek. Hageja ei vaidle vastu kostjate väitele, et ta käis perega Türgis. See nähtub ka kostjate esitatud fotodelt (dtl 167 – 169). Hageja kinnitusel oli tegemist tööreisiga. Hageja tööandja kinnitab, et tööreis kestis
  76. kuni
  77. septembrini 2024 (dtl 216). Reisi maksumus oli 1046 eurot (dtl 197) ning hageja tööandajaga seotud äriühing maksis selle eest (770,25 + 275,75 = 1046) (dtl 212 – 214). Nende tõendite põhjal ei ole välistatud, et hageja võis Türgis tööülesandeid täita. Samas ei teinud seda kindlasti hageja abikaasa ega alaealine laps, mh puuduvad tõendid, et hageja abikaasa töötab hageja tööandja või temaga seotud ettevõtete heaks. Hageja sai enda tööandjalt, kes tasus hageja koos perega Türgis käimise eest, seega rahaliselt hinnatava soodustuse (dtl 192). Samas asja materjalidest ei nähtu, et tegemist oleks regulaarse soodustusega või sellise soodustusega, mille arvel hageja saaks kokku hoida enda hädavajalikke kulusid (nagu on näiteks sõiduki kasutamise võimaldamine, millega ringkonnakohus ülal arvestas). Hageja ei ole seetõttu, et hageja tööandjaga seotud ettevõte maksis hageja abikaasa ja lapse Türgi reisi ühel korral kinni, seega rohkem raha, et maksta kostjatele igakuiselt elatist. Hageja sissetulek, mille arvel hageja on kohustatud kostjatele elatist maksma, on, arvestades hageja töölepingu tingimusi, seega vähemalt töötasu alammäär. Töötasu alammää on Vabariigi Valitsuse
  78. detsembri
  79. a määruse nr 87 "Töötasu alammäära kehtestamine" järgi brutotasuna 886 eurot ning netotasuna 810 eurot 8 senti. Hageja hetke sissetulek ei ole seega piisav, et katta nii kostjate, hageja kolmanda lapse kui ka hageja enda kulud.
  80. Maakohus märkis õigesti, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanem peab eelkõige täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (RKTKo 25.04.2018, 216-100215/85, p 20, 9.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 21.3 – 21.4). Maakohus ei hinnanud piisava sissetuleku teenimise kohustuse juures kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Maakohus märkis, et hagejal tuleks otsida parem töökoht, kuid ei selgitanud, miks hageja ei ole ikkagi suuteline leidma töökohta, mis võimaldaks tal maksta kostjatele miinimumsummas elatist ning pidada üleval oma kolmandat last ja ennast. Need minetused on viinud maakohtu osaliselt ebaõigete lõppejäreldusteni. Hageja on 31-aastane. Hageja väitel on tal algharidus, ta on varem töötanud erinevatel töökohtadel, sh tööstuses (dtl 191). Hageja väitel on tal astma ja ta ei saa töötada tolmuses keskkonnas (dtl 104). Hageja töötab hetkel klienditeenindaja ja hooldus9 remondispetsialistina. Hageja tööülesanneteks on elektriliste kergliikurite, elektrijalgrataste, elektrirollerite ja elektrimootorrataste remont ja hooldus, lisavarustuse paigaldamine ning teiste hooldus- ja remondispetsialistide töö kontrollimine ja nende koolitamine. Hageja on teinud nimetatud tööd alates maist 2023 (dtl 113). Hageja on enda väitel otsinud tasuvamat tööd, kuid ei ole seda leidnud (dtl 191). Ringkonnakohus selgitas hagejale, et ta peaks tasuvama töö otsimist tõendama (dtl 193), kuid hageja ei ole seda teinud. Ringkonnakohus möönab, et hageja haridustase võib tal mõnevõrra raskendada praegusest tasuvama töö leidmist. Samas on hagejal arvestatav töökogemus elektrijalg- ja mootorrataste ning elektrirollerite remontimisel ja hooldamisel. Hageja hetke kvalifikatsioonitase võimaldab tal ka teiste isikute tööd kontrollida ja teisi isikuid koolitada. Statistikaameti andmetel oli
  81. aastal Tartu maakonnas tegevusalal "hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont" keskmine brutokuupalk 1617 eurot ning keskmine brutopalk tervikuna 1832 eurot. Kostjad esitasid hageja tööandjaga seotud ettevõtte XXXXXXX OÜ tööpakkumise, mille kohaselt pakkus nimetatud ettevõtte
  82. a juunis tööd elektriliste kergliikurite, peamiselt elektritõukerataste hooldus- ja remondispetsialistile tööd brutopalgaga 2000 kuni 4000 eurot kuus. Kõnealuses töökuulutuses ei ole märgitud, et tööle saamise eelduseks oleks nõutav kindel haridustase, piisab töökogemusest (dtl 218 – 219). XXXXXXX OÜ pakutud töökoht asus küll Tallinnas, kus võivad palgad olla võrreldes Tartumaaga mõnevõrra suuremad, kuid Statistikaameti andmetest ja kostjate esitatud tööpakkumisest järeldub siiski, et hageja haridustaseme ja oskustega isik on võimeline teenima miinimumpalgast suuremat sissetulekut. Sellele, et hageja on võimeline teenima sissetulekut, mis on suurem kui miinimumpalk, viitavad ka järgmised asjaolud. Hageja tööandja maksab hagejale miinimumpalka, kuid ta võimaldab hagejal kasutada ametiautot erasõitudeks. Hageja tööandjaga seotud ettevõte XXXXXXX OÜ võimaldab hagejal käia tööreisil koos abikaasa ja lapsega ning maksab
  83. a oktoobris hageja XXXXXXX kontole 689 eurot 92 senti (dtl 57). Kui hageja tööpanuse väärtus enda tööandja juures vastab üksnes miinimumpalgale, siis ilmselt ei oleks hageja tööandjal ega temaga seotud ettevõttel põhjust hagejale lisahüvesid ja -tasusid pakkuda. Ringkonnakohus leiab eelnevat kogumis hinnates, et hageja on, vaatamata enda madalale haridustasemele ja astma põdemisele võimeline teenima sissetulekut, mis vastab vähemalt Tartu maakonnas tegevusalal "hulgija jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont" keskmisele brutokuupalgale – hetkel 1617 eurot (1293 eurot 7 senti neto).
  84. Hageja on seega võimeline teenima endale sissetulekut, mille eest hagejal on võimalik tasuda kostjatele elatist seaduses sätestatud miinimumsummas ja pidada üleval ka enda kolmandat last ning ennast [1293,07 – 575,44 (603,48 alates
  85. aprillist 2025) – 150 eurot]. Hagejal jääks sellise sissetuleku juures enda kuludeks vähemalt 539 eurot 59 senti. Arvestades, et hageja ülalpidamiskulud tasub hageja eest suures osas hageja abikaasa, on hagejal võimalik end selle summa eest ülal pidada isegi juhul, kui hagejal ei peaks kõrgema sissetuleku teenimise korral enam olema õigust kasutada tööandaja sõidukit ka erasõitudeks.
  86. Ringkonnakohus leiab seega, et hageja ei toonud välja ega tõendanud mõjuvat põhjust, mis annaks PKS § 102 lg 2 kohase aluse vähendada hagejalt kostjate kasuks kohtulahendiga välja mõistetud elatist. Maakohtul ei olnud alust elatist vähendada.
  87. Hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool TsMS § 164 lg 1 järgi oma menetluskulud ise. Käesolevas asjas ei ole põhjendatud nimetatud kulude jaotusest TsMS § 164 lg 2 alusel kõrvale kalduda. Hageja osales menetluses ise ja kostjad 10 osalesid oma seadusliku esindaja kaudu. Menetluskulud on põhjendatud jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtus seega poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.