← Eesti

3-25-1001/9

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprillil 2025 Tallinnas Haldusasja number 3-25-1001 Haldusasi X kaebus juhtimisõiguse taastamiseks Menetlusosalised Kaebaja X Eeldatav vastustaja Transpordiamet Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada kaebus selle esitajale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Transpordiamet väljastas Xle
  3. septembril 2022 esmase juhiloa kehtivusajaga kuni
  4. septembrini
  7. septembri
  8. a otsusega väärteoasjas nr 2590,24,002398 karistas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kaebajat liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise üheks kuuks. 2.
  9. Otsuse põhjenduste järgi juhtis kaebaja mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 129 km/h (+/- 4 km/h). Suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Seega ületas kaebaja lubatud kiirust vähemalt 35 km/h. Esmase juhtimisõigusega juht ei tohi juhtida sõidukit kiiremini kui 90 km/h. 2.
  10. Kaebaja esitas väärteomenetluses vastulause. Kaebaja selgitas, et saab aru, et tema tegu oli oli vale ja ohtlik. Kaebaja on oma vigadest õppinud. Lubadest ilma jäämine rikub kaebaja tulevikuplaanid. Kaebaja plaanis leida endale kooli kõrvalt töö. Kaebaja tahab aidata oma ema suure maja üleval pidamisel ja väikeõe transportimisel. Ka on kaebajal vaja hakata septembri lõpust koolis käima. Kaebaja palus määrata rahalise trahvi osamaksetena. 2.
  11. Otsuse järgi ei võtnud menetleja kaebaja vastulauset arvesse, kuna kaebajal oli kolm kehtivat karistust samaliigiliste süütegude eest. Rahatrahvid ei ole suunanud kaebajat õiguskuulekalt käituma. Liikluses tuleb väärtustada esmajärjekorras enda ja kaasliiklejate elu ning vältida ohtlikku käitumist. Iga inimene peab tunnetama oma vastutust. Kuna kaebajale süüks pandud väärteo puhul on tegemist massiliselt toime pandava väärteoliigiga, ei või karistamisse suhtuda kergekäeliselt. Kaebajat tuleb karistada juhtimisõiguse äravõtmisega, mille määr võib aga jääda santsiooni alammääraks.
  12. Kaebaja esitas
  13. septembril 2024 Viru Maakohtule PPA otsuse peale kaebuse.
  14. detsembril 2024 toimunud kohtuistungil kohtuasjas nr 4-24-3007 esitas kaebaja kaebusest loobumise avalduse. Kohus võttis samal päeval tehtud määrusega loobumise vastu ja lõpetas menetluse. Määrus jõustus
  15. detsembril
  17. X esitas
  18. aprillil 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kaaluda võimalust alustada juhtimisõiguse taastamise protsessi enne määratud tähtaja lõppu. Kaebaja vajab juhtimisõigust oma perekondlike ja tööalaste kohustuste täitmiseks. Kaebaja on valmis täitma vajalikke tingimusi ja esitama vajaduse korral lisatõendeid oma olukorra kohta. 4.
  19. Kaebajal on tungiv vajadus isikliku transpordi järele nii perekondlike kui ka tööalaste kohustuste täitmiseks. Kaebaja ema on raskes olukorras, kuna peab hoolitsema nii kaebaja, tema väikese õe kui ka oma ema eest. Kui kaebajal oleks võimalus autot kasutada, oleks sellest perele suur abi. Emal on praegu väga keeruline kõiki pereliikmeid vajalikesse kohtadesse transportida. 4.
  20. Kaebaja elukaaslane elab kaebajast 40 km kaugusel. Ühistranspordi võimalused on piiratud. 4.
  21. Kaebajal oleks võimalik asuda tööle hobuste transportijana. Selleks on tal vaja juhilube. Lisaks on kaebajal võimalik saada öötööle ettevõttesse, mis asub samuti 40 km kaugusel. Öisel ajal pole ühistransporti võimalik kasutada. Tööandja pakutud transpordi ajakulu on 75 minutit ühe otsa peale, mis on aja raiskamine. 4.
  22. Kaebaja täpsustas
  23. aprillil 2025 esitatud avalduses, et ei soovi vaidlustada väärteomenetluse otsust. Viimase kuu jooksul on kaebaja kirjutanud PPA-le, Transpordiametile ja karistusregistrile, et uurida, kas ja kuidas tal oleks võimalik taastada juhtimisõigust enne, kui tema karistus arhiveeritakse. Selleni on jäänud kümme kuud. Kaebajale öeldi, et tal tuleb pöörduda kohtu poole. KOHTU PÕHJENDUSED
  24. Kui esmase juhiloa omajal on juhtimisõigus karistuseks ära võetud, tunnistatakse tema juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks. Juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib ta taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist (LS § 106 lg 6). Juhtimisõiguse saab anda inimesele, kellel ei ole karistatust mh LS § 227 lg-s 2 nimetatud väärteo eest (LS § 106 lg 1 p 3).
  25. Karistusregistri andmete järgi (digitoimiku leht 14) jõustus PPA
  26. septembri
  27. a otsus
  28. detsembril
  29. Sellest tähtajast hakkas kulgema karistuse kandmise aeg üks kuu. Karistusregistrisse kantud karistusandmete kustutamise tähtaeg algab karistuse ärakandmisest (karistusregistri seadus (KarRS) § 25 lg 1 p 1). Karistuse andmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest põhikaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta (KarRS § 24 lg 1 p 1).
  30. KarRS § 5 lg 1 järgi on karistusregistri andmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Seega olukorras, kus karistatusest tuleneb seaduse järgi mingisugune tagajärg isiku jaoks, tuleb lähtuda karistusregistri andmetest ning neist ei ole lubatud kõrvale kalduda. Transpordiametil ei ole võimalik kaaluda kaebaja juhtimisõiguse taastamist enne tema karistatuse lõppu. Viidatud normid ei jäta ametile sellist kaalumisõigust. Seetõttu pole ametil võimalik arvestada sellega, kui keerulisse olukorda on kaebaja juhtimisõiguse puudumise tõttu sattunud. Sellised argumendid sai kaebaja esitada väärteomenetluses. Kaebaja on seda ka teinud ning menetleja on neid kaalunud. Halduskohtumenetluses ei saa 2

(3)asuda ümber hindama väärteomenetluses tehtud otsust. Selleks pole halduskohtul pädevust (vt HKMS § 4 lg 1). Kaebaja on ka selgitanud, et ei soovi väärteomenetluses tehtud otsust vaidlustada.
  1. Kaebaja ei saa halduskohtumenetluses vaidlustada otse seaduse sätteid, mis keelavad talle enne karistatuse lõppu uut juhiluba anda (eeskätt on selliseks normiks LS § 106 lg 1 p 3). Sellise kaebuse läbivaatamiseks pole halduskohtul samuti pädevust (HKMS § 4 lg 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 lg 1).
  2. Kaebajal oleks iseenesest võimalik pöörduda kõigepealt juhiloa saamise taotlusega Transpordiameti poole. Kui amet keeldub viidatud seadusesätetele tuginedes kaebajale juhiloa andmisest, mis on praegusel juhul vältimatu, saaks kaebaja vaidlustada ameti otsuse halduskohtus. Selle kaebuse lahendamise raames saaks halduskohus kontrollida, kas õigusnormid, millele amet tugineb, on põhiseadusega kooskõlas.
  3. Kohtu hinnangul oleks selline kaebus siiski eduväljavaadeteta. Kõnealused normid küll piiravad juhilubade taotleja vaba eneseteostuse ja liikumise vabadust (põhiseaduse §-d 19 ja 34), kuid piirangud on kehtestatud väga kaalukate õiguste kaitseks. Sõiduki juhtimisega võtab inimene vastutuse kaasliiklejate ohutuse, sh nende elu ja tervise eest. Praeguse kohtuasja materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole käitunud vastutustundlikult. Rikkumine, mille eest kaebajalt juhtimisõigus võeti, ei olnud tal esimene. Ka pärast selle karistuse määramist on kaebaja pannud toime uue rikkumise.
  4. veebruaril 2025 karistati teda LS § 201 lg 2 ja § 218 rikkumise eest. Seega pole vähimatki alust pidada norme, mis takistavad kaebajal enne karistatuse lõppu juhtimisõiguse taastamist, praegusel juhul tema põhiõigusi ebaõiglaselt riivavaks, arvestades kaalul olevate teiste inimeste õiguste olulisust.
  5. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.