Obsah (5)

§ 187§ 407§ 173§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2025, Kuressaare Kohtuasja number 2-22-493 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ha

§ 187lg 6). ASJAOLUD 1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on Aktsiaseltsi Plus

Plus Capital hagi S.F-i vastu kompromissisumma 5816,44 eurot, viivise (3324,17 euro suuruselt põhinõudelt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud 430,81 euro ja edasiulatuva) ning sissenõudekulu 35 eurot nõudes.

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja
2. aprillil 2021 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr
3. Hagejal oli võlgniku vastu nõue, mis tulenes Krediidikontost nr 3823,
4. juuni 2019 ja mille alusel kostja võlgnes hagejale 3324,17 eurot ning viiviseid summas 2483,27 eurot. Kompromissileping/võlatunnistus sõlmiti, kuna kostja ei suutnud võlgnevust kogu ulatuses tasuda. Hageja loobus 1 euro ulatuses viivise nõudmises ning võimaldas kostjal tasuda võlgnevust osamaksetega kompromissisummas 5806,44 eurot (3321,17 eurot + 2482,27 eurot) ja summale lisandus (lepingu punktis 5.1 kirjeldatud) lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Lepingule allakirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud, pooled lugesid kostja varasema kohustuse hageja ees lõppenuks ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal hageja ees uus iseseisev kohustus tasuda hagejale lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja rikkus lepingut, maksegraafikus märgitud kuupäevadel ta makseid ei sooritanud. Pooled leppisid lepingu punktis 3.1 kokku, et kui kostja kompromissisummat tähtaegselt ei tasu, muutub seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostjat hoiatati lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on hagejal õigus nõuda kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutununuks
5. juuni 2021 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2 kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast alates. Kostja kinnitas kokkuleppele alla kirjutamisega, et viivise määr on temaga läbi räägitud, samuti et ta sai selgitustest aru ning et tema hinnangul on viivise suurus mõistlik.
6. Hageja leiab, et poolte vahel oli võlaõigusseaduse (VÕS) § 581 lg-s 1 sätestatud kompromissileping. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja VÕS § 100 mõttes poolte vahel sõlmitud lepingut. Viivisenõude alusena tugineb hageja VÕS §-dele 101 ja 113 ning tsiviilkohtumenetluse (

) §-le

1. Hageja volitatud esindaja PlusPlus Baltic OÜ toimetas sissenõudemenetluses kostjale teenusena kolm võlateatist:
2. juunil 2021,
3. augustil 2021 ja
4. detsembril 2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seega nõuab hageja kostjalt VÕS § 1132 lg-le 2 tuginedes sissenõudmiskulu 35 eurot.
5. Kohus toimetas kostjale hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kohtukordnikuga isiklikult kätte
6. juunil
7. Kostjal tuli hagile vastata 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole.
8. Kohus selgitas
9. veebruari 2024 määruses hagejale, et hagiavalduse asjaolud viitavad sellele, et kostjaga sõlmitud kompromissilepingu/võlatunnistuse alusvõlasuhe on tarbijakrediidilepingust (võlaõigusseaduse § 402 lg 1) tulenev võlgnevus. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua alusvõlasuhteks oleva lepingu sõlmimise asjaolud, selle tingimused ning kuidas järgiti kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis hagejale tähtaja hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks tähtaja. Hageja kohtule ei vastanud. 2 KOHTU SEISUKOHT
10. Kohus on hagi menetlusse võtnud, hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud ja kostja pole hagile vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Sellises olukorras on kohtul iseenesest küll õigus teha tagaseljaotsus, kuid tagaseljaotsuse saab kohus teha ja hagi rahuldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg-st 1 tulenevalt üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Juhul kui hagiavalduses pole asjakohaseid asjaolusid märgitud (mh piisavalt selgelt ja konkreetselt välja toodud) või need pole õiguslikult põhjendatud, ei saa kohus selles osas hagi rahuldada.

§ 407

lg 6 kohaselt teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. 7. Kohus leiab, et hagi pole selles toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja juhindudes

§ 407lg-st 6 teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohtu põhjendused on järgnevad.

1. Hageja nõuab kostjalt raha maksmist tuginedes tema ja kostja vahel
2. aprillil 2021 sõlmitud kompromissilepingule/võlatunnistusele nr
3. Hageja selgitusel sõlmisid pooled kompromissilepingu/võlatunnistuse põhjusel, et kosta ei suutnud kogu ulatuses tasuda rahalist nõuet, mis hagejal tema vastu oli. Hageja loobus 1 euro ulatuses viivisenõudest ja võimaldas kostjal tasuda võlgnevuse 5806,44 eurot maksegraafiku järgi. Lepingu sõlmimisega tekkis kostjal hageja ees uus ja iseseisev raha maksmise kohustus. Kostja tasus lepingu sõlmimise eest tasu 10 eurot.
4. Rahaline nõue, mida kostja ei suutnud hagejale kogu ulatuses tasuda, tuleneb Krediidikonto Nr. 3823, 02.06.2019 (kirjapilt muutmata) ning selle aluse võlgnes kostja hagejale 3324,17 eurot ja viivised summas 2483,27 eurot.
5. Kostja on füüsiline isik ja hageja nõue tuleneb lepingust, mis kannab nimetust Krediidikonto Nr. 3823, 02.06.
6. Neist kahest asjaolust järeldab kohus, et võlatunnistuse/kompromisslepingu alusvõlasuhteks on tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1) tulenev võlgnevus. Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo
7. oktoober 2023, 2-2120479/30, p 11).
8. Kohus saab hagejast aru nii, et tema hinnangul on
9. aprillil 2021 sõlmitud kompromissileping/võlatunnistus nr 24964449 kompromissleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1 järgi. Kostja rikkus kohustust tasuda kompromissisummat lepingus märgitud maksegraafiku kohaselt. Kahe makse tähtaegselt ja nõuetekohaselt tasumata jätmisel oli hagejal lepingu punkt 3.1 järgi õigus nõuda kogu kompromissisumma kohest tasumist. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks alates
10. juuni 2021 osamakse tähtaja möödumisest.
11. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hagi asjaolud viitavad sellele, et hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissisumma tasumise kokkuleppe alusvõlasuhe võib olla tarbijakrediidileping. Kohus juhtis hageja tähelepanu Riigikohtu selgitusele, et olenemata sellest kas võlausaldaja tugineb oma nõude alusena laenulepingule või võlatunnistusele, 3 mis on sõlmitud algse lepingu asendamiseks, peab kohus kontrollima, kas tarbijakrediidileping ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta kehtivad. Kohus kontrollib, kas leping kehtib, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta. Kohtul on kohustus kontrollida milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm
12. november 2023, 2-21-13098, p 28). Hageja on viidanud hagi õiguslikes põhjendustes võlaõigusseaduse kompromisslepingu sätetele. Kohus leiab, et sõltumata sellest, kuidas hageja lepingu pealkirjastab ning kas ta tugineb seal nimetatutest võlatunnistusele või kompromisslepingule, on
13. aprilli 2021 kompromissleping/võlatunnistus sõlmitud algse lepingu (Krediidikonto Nr. 3823, 02.06.2019) asendamiseks. Hagejaga sõlmitud lepinguga on hagis toodud asjaoludel kostja loobunud võimalusest ja õigusest esitada vastuväiteid krediidiandja nõudele ning see toob kaasa VÕS § 421 järgi kokkuleppe tühisuse. Tarbija ei saa mistahes lepinguga võtta endale kohustusi, mis on seadusega keelatud. Tarbija ei saa mistahes lepinguga loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis toovad kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse, sest lepingu tühisust kontrollib kohus omal algatusel (vt RKTKm
14. november 2023, 2-2113098, p 27, 13).
15. Praegusel juhul pole hagiavalduse asjaolude põhjal võimalik kontrollida muud kui juba korratut – hagejal oli kostja vastu krediidikontost Nr. 3823, 02.06.2019 tulev nõue, mille alusel võlgnes hagejale 3324,17 eurot ning viiviseid summas 2483,27 eurot. Hagiavalduses pole teavet kuidas või mille alusel need nõude numbrid on kujunenud. Ka selle üle otsustamiseks kas hageja nõue võib põhiosas olla rahuldatav pole kohtu ette piisavalt asjaolusid toodud. Kui kohus nõude kujunemist kontrollida ei saa ei saa kohus nõude põhjendatuse osas ka seisukohta võtta. Kohus selgitas hagejale, mis asjaolud tal tuleb kohtu ette tuua ning tema tõendamiskoormist
16. veebruari 2024 määruses. Hageja kohtule ei vastanud. Seega on olukord, kus hageja nõue pole hagis toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja hagi jääb

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

Menetluskulud 14. Kohus märgib vastavalt

§ 173

lg 1 kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna otsus on tehtud hageja kahjuks, jäävad menetluskulud tema kanda. Kostjale pole menetluses hüvitatavaid kulusid tekkinud. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad, hageja kannab oma kulud ise ja seetõttu kohus hageja enda menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 15. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 4