KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-12462 Kohtuasi Ta

) § 60 lg-s 1 ja §-s 61 sätestatud vara nimekirja esitamise ja vande andmise kohustuse. Kuna kohtutäituri poolt esitatud nõue on täidetud, tuleb menetlus asjas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 2 (koosmõjus TsMS § 477 lg 1) alusel lõpetada. Määruskaebus

1. Sissenõudja esitas 06.12.2024 maakohtu määruse peale määruskaebuse, mida täiendas 22.12.
2. Määruskaebuses märkis sissenõudja, et esitas hagi võlgniku vastu elatise nõudes 24.05.2022, mistõttu peab võlgnik varade ja kohustuse nimekirja andma ja vandega kinnitama lähtudes samast kuupäevast. Sissenõudja palus võlgnikult ja erinevatest registritest koguda andmeid võlgniku vara ja kohustuste kohta. Võlgniku väide, et ta on töötu ja varatu, ei ole õige. Menetluse edasine käik
3. Kohtutäitur ja võlgnik palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. 2
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna see on ebaõigesti menetlusse võetud. 8.
6. Vastavalt TsMS § 664 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. 8.
7. TsMS § 660 lg 3 sätestab, et maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul.

§ 60

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama kohtutäituri nõudel oma vara, sealhulgas ka kohustuste nimekirja.

§ 61

lg-st 1 tulenevalt võib kohtutäituri või sissenõudja taotlusel kohus kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 62

lg-st 1 tulenevalt, kui võlgnik mõjuva põhjuseta ei esita kohtutäiturile vara nimekirja või ei täida vande andmise kohustust, võib kohus vara nimekirja esitamiseks või vande andmiseks kohustatud isiku suhtes kohaldada kohtusse sundtoomist ja vajaduse korral aresti. Ringkonnakohus selgitab, et eelnimetatud sätete alusel saab kohus otsustada võlgniku kohtusse sundtoomise ja vajadusel aresti kohaldamise kui võlgnik mõjuva põhjuseta ei esita kohtutäiturile vara nimekirja või ei täida vande andmise kohustust.

§ 62

lg 7 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on kohaldanud võlgniku suhtes kinnipidamist ja aresti, võlgnik esitada määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt. Täitemenetluse seadustikust ei tulene sissenõudjale määruskaebuse esitamise õigust määruse peale, millega kohtutäituri avalduse alusel algatatud menetlus lõpetatakse seoses võlgniku poolt kohtutäiturile vara nimekirja esitamise ning selle kohta vande andmisega. Kuna käesoleval juhul lõpetati menetlus seetõttu, et võlgnik esitas 26.11.2024 istungil kohtutäiturile vara nimekirja ning andis selle kinnitamiseks vande, ei ole kolleegiumi hinnangul vaidlustatud määrusega sissenõudja õigusi kitsendatud. Võlgniku poolt ebaõigete andmete esitamine võib kaasa tuua võlgnikule vastutuse karistusseadustiku §-is 385 sätestatud tingimustel ja seda on võlgnikule selgitatud. Eeltoodust tulenevalt ei tulene sissenõudjale ka TsMS § 660 lg-st 3 määruse peale määruskaebuse esitamise õigust. 8.3. Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus sissenõudja määruskaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. 8.4. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda (vt RKTKm 07.11.2018, 2-17-8339, p 15). Toimikumaterjalide kohaselt ei ole teistel menetlusosalistel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, seega ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 3 4