2-24-6613/81

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-6613 Kohtuasi M.P hagi NEY&AM OÜ ja C.D vastu võla ja viivise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27. jaanuari 2025 otsus Kaebuse esitaja ja liik NEY&AM OÜ ja C.D apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja: M.P (isikukood XXX) Kostja I: NEY&AM OÜ (registrikood 14649230), seaduslik esindaja C.D Kostja II: C.D (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Keelduda NEY&AM OÜ ja C.D apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud NEY&AM OÜ ja C.D kanda.

3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-6613 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. M.P (hageja) esitas 25.04.2024 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista NEY&AM OÜ-lt (kostja I) ja C.D-lt (kostja II) solidaarselt välja 3000 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.

2.Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale I kostja II käendusel ajavahemikus 01.03.2024 kuni 15.04.2024 suulisel kokkuleppel laenu 3000 eurot majutusteenuse alustamiseks. Pooled leppisid kokku, et majutusteenuse osutamisel saab hageja laenatud summa tagasi. Hageja sai teada, et kostjad majutustegevusega ei tegele. Hageja ütles seetõttu laenulepingu suuliselt 24.04.2024 üles ja palus kogu summa tagastada hiljemalt 25.04.2024. Kostjad ei ole laenu tagastanud. Alternatiivselt palus hageja rahuldada hagi alusetu rikastumise sätete alusel.

Kostjate vastuväited 3. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

4.Kostjad ei ole hagejaga suulisi laenulepinguid sõlminud. Hageja palus kostjatel aidata tal avada hostelit aadressil XXX. Hageja ei teinud kostjate pangakontodele ühtegi makset.

Kanded tegid teised isikud selgitusega investeering. Kostja I kandis kontole laekunud raha 25.03.2024 edasi üürileandja kontole. Ülejäänud raha eest osteti üüripinnale erinevaid asju, mis jäid sinna. Hageja ja temaga seotud isikud on praeguseks äripinna majandamise üle võtnud.

Maakohtu otsus ja põhjendused 5. Harju Maakohus rahuldas 27.01.2025 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 1700 eurot ja kostjalt II 260 eurot. Kohus mõistis mõlemalt kostjalt välja ka viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 26.04.2024 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte üle võlgnevuse summa. Menetluskulud jättis kohus kostjate kanda ja mõistis kostjalt I riigi kasuks välja riigilõivu 315 eurot ja kostjalt II riigilõivu 100 eurot ning kohustas kostjaid tasuma menetluskulult viivist.

6.Hageja palub rahuldada nõude kostjate vastu solidaarselt, tuginedes sellele, et ta andis kostjale I laenu kostja II käendusel. Tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis (VÕS § 144 lg 2). Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas (VÕS § 143 lg 2). Selliseid tõendeid esitatud ei ole, seega ei ole võimalik nõuet solidaarselt rahuldada ja kostjate vastu esitatud nõudeid tuleb hinnata eraldi.

7.Dokumentaalsete tõendite kohaselt kandis Q 19.03.2024 ja 20.03.2024 kostjale I üle kokku 1700 eurot selgitustega „M.P investeerib“, „M.P investeerib 2“ ja „M.P investeerib 3“ (dtl

137). Q 20.11.2024 kirjaliku selgituse kohaselt kandis ta kostja I pangakontole kokku 1700 eurot ja tegemist oli hageja rahaliste vahenditega (dtl 245). See on kooskõlas kohtule esitatud tõendiga, mille kohaselt kandis C 12.03.2024 Qle 1000 eurot selgitusega „M.P“ (dtl 140).

Osundatud tõendist tuleneb, et vahetult enne kostja I pangakontole 19.03.2024 ja 20.03.2024 tehtud ülekandeid on nimetatud isikule hagejale viidates rahalisi vahendeid kantud. Tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et kostjale I on suulise laenulepingu alusel hageja korraldusel 2 2-24-6613 (VÕS § 619) üle kantud 1700 eurot, mis tuli laenuandjale hiljemalt 25.04.2024 tagastada.

Kostja I ei ole tõendanud, et üle kantud raha tagastamisele ei kuulu, seega mõistis kohus kostjalt I hageja kasuks välja 1700 eurot.

8.Maksekorralduse kohaselt kandis M CasaTrading OÜ 04.04.2024 kostjale I üle 300 eurot selgitusega „AM laen“ (dtl 138–139), mis nähtub ka kostja I konto väljavõttest (dtl 204).

18.11.2024 seletuskirja kohaselt tehti see ülekanne hageja palvel, kuna antud summa kuulus hagejale (dtl 234). Kuna kõnealuse ülekande tegi äriühing, puudub selles osas alus hagi rahuldamiseks. Nõudeõigus saab olla ülekande teostanud äriühingul, mitte hagejal.

9.17.01.2024 ja 01.04.2024 maksekorralduste kohaselt tegi Q kostja II pangakontole ülekandeid selgitustega „M.P“ ja „D“ kokku 60 eurot (dtl 136). Samuti tõendab kostja II konto väljavõte, et W kandis kostjale II 01.04.2024 ja 08.04.2024 kokku 200 eurot selgitustega „M.P“ (dtl 203). Seega kandsid nimetatud isikud kostjale II raha hageja korraldusel (VÕS § 619). Kostja II ei ole tõendanud, et hagejal ei oleks õigust raha tagasi saada. Seega mõistis kohus kostjalt II hageja kasuks välja 260 eurot.

10.Ülejäänud osas on hagi tõendamata ja jääb rahuldamata. Hageja väiteis küll, et kostjale II on antud laenu osaliselt sularahas (dtl 105, 214), kuid selle kohta ei ole tõendeid esitatud.

11.Kuna põhinõue rahuldatakse osaliselt, tuleb ka viivisenõue vastavalt rahuldada.

Menetluskulud jäid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostjate kanda ja kohus mõistis TsMS § 190 lg 3 alusel kostjatelt riigi kasuks välja riigilõivud, mille tasumisest oli hageja menetlusabi korras vabastatud.

Apellatsioonkaebus 12. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ja teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

13.Kaebuse kohaselt andis kohus pooltevahelistele suhetele vale materiaalõigusliku hinnangu. Kohus ei põhjendanud, kuidas on tuvastatud poolte tahteavaldused laenulepingu sõlmimiseks, kuigi kostjad on lepingu sõlmimist eitanud. Hageja ei saanud olla laenuandjaks ainuüksi seetõttu, et ülekandeid teinud kolmandad isikud kinnitasid, et nende kontodel olev raha kuulus tegelikult hagejale. Kolmandad isikud ei ole kinnitanud, et osalesid laenu andmises, sh täitsid hageja eest laenu üleandmise kohustust. Kohus ei põhjendanud, miks investeeringut saab pidada laenuks. Samuti ei põhjendanud kohus, miks ei saa uskuda kostjate selgitusi, et nad üksnes abistasid hagejat ja temaga seotud isikuid oma ettevõtte alt hosteli rajamisega ning kõik asjad, mis kostjad hageja soovil ostsid, jäid hagejale ja temaga seotud isikutele. Kohus ei hinnanud kostjate ja XXX üürileandja kirjavahetusi, kus viimane eeltoodut kinnitab. Ka juhul, kui eeldada, et kostjate vastu saaks olla alusetust rikastumisest tulenev nõue, siis kostjad raha saades ja kulutusi tehes eeldasid, et raha kandjatel pole õigust seda tagasi küsida, kuna ostetud asjad pidid jääma hagejale.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata.

3 2-24-6613 15. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 3000 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude tasumiseni. Kuna tegemist on rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. TsMS § 637 lg 2 1 kohaselt saab ringkonnakohus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

16.Maakohus märkis oma otsuses, et ei anna luba selle edasi kaebamiseks. Otsuses on märgitud küll edasikaebamise kord, kuid see ei ole samastatav edasikaebamise loa andmisega TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Tegemist on seadusest tuleneva nõude täitmisega.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel (RKTKm 08.05.2017, 3-2-1-29-17, p 11).

17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, sh maakohtu lahendi ja apellatsioonkaebusega ning asjas esitatud tõenditega, leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Seega ei kerki küsimust ka taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellandid maakohtuga ei nõustu, ei anna alust järeldada vastupidist. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei pea TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795 p 11).

18.TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellandid esitasid apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 19. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o kostjate kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud.

20.Kostjatel on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb lõiv tagastada.

4 2-24-6613 (allkirjastatud digitaalselt) 5

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.