Obsah (8)

§ 369§ 163§ 370§ 657§ 654§ 651§ 456§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 17.01.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-

) § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

1. Maakohus tuvastas, et laenulepingute nr S204534549 ja nr S214707874 ülesütlemine krediidiandja poolt 08.06.2022 avaldustega ei toimunud kehtivalt, kuna laenulepingu nr S204534549 puhul ei olnud kostja lepingu ülesütlemisel 08.06.2022 täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 ning laenulepingu nr S214707874 puhul ei olnud kostja sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. 9.
2. Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning määras tagasimaksed uuesti. Hageja ei ole laenulepingut nr S204534549 kehtivalt üles öelnud, kuid ümberarvestatud maksegraafikust nähtus, et kostja võlgnevus oli muutunud sissenõutavaks. Laenuleping nr S204534549 lõppes 28.11.2022, mil viimane maksegraafikujärgne osamakse tuli kostjal tasuda. Siiski tuli hageja laenulepingust nr S204534549 tulenev nõue rahuldada osaliselt, kuna kostja on maakohtu hinnangul laenulepingu kehtivuse ajal tasunud kokku 1010,37 eurot. Seega rahuldas maakohus hageja alternatiivse nõude laenulepingu nr S204534549 alusel VÕS § 108 lg 1 järgi summas 538,93 eurot (1549,30-1010,37). 9.
3. Hageja ei öelnud laenulepingut nr S214707874 kehtivalt üles ega esitanud ka nõuet

§ 369

alusel, mistõttu tuleks hageja laenulepingust nr S214707874 tulenev nõue rahuldada osaliselt. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 01.12.2022, ümberarvestatud maksegraafikujärgne viimane osamakse tuli tasuda 30.01.

1. Maakohus mõistis VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o tasumata osa täiendavates selgitustes esitatud maksegraafiku
2. põhiosamaksest 44,98 eurot (84,33-39,35) ning (põhi)osamaksed nr 13-25 summas 1057,09 eurot (kohus luges eelnevalt põhivõla osamaksed nr 1-11 täies ulatuses tasutuks ning 39,35 eurot
3. osamaksest; lisaks on viimane maksegraafiku summa 45,13 eurot, mitte 84,33 eurot). Kokku oli kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud 1102,07 eurot.
4. Maakohtu hinnangul oli põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna maakohus rahuldas hagi ca 49% ulatuses (

§ 163lg 1).

Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt osas, millega jäeti hageja menetluskulud hageja enda kanda ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hageja menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud maakohtus kokku 1007,40 eurot (s.o 1095*92%), määrates lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks palub hageja määrata kindlaks hageja menetluskulude suuruse ringkonnakohtus ja mõista 5 2-22-146808 kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus kokku 495 eurot ning määrata lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Hageja on seisukohal, et käesolevas asjas on hageja hagi rahuldatud 92% ulatuses. Laenulepingust nr S204024561 tulenev hageja nõue on maakohtu poolt tervikuna rahuldatud (s.o 100% ulatuses). Laenulepingute nr S204534549 ja nr S214707874 osas on maakohus rahuldanud hageja alternatiivse nõude, s.o vastavalt laenulepingu nr S204534549 osas 538,93 eurot (alternatiivne nõue oli esitatud suuruses 629,63 eurot, st hageja nõue rahuldati ca 86% ulatuses) ja laenulepingu nr S214707874 osas 1102,07 eurot (alternatiivne nõue oli esitatud suuruses 1223,02 eurot, st hageja nõue rahuldati ca 90% ulatuses).

§ 370

lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Kohus on hagi rahuldamise ulatuse osas ekslikult lähtunud hageja n-ö esimestest nõuetest, jättes tähelepanuta, et kahe laenulepingu osas tuleb hagi rahuldamise ulatuse tuvastamiseks aluseks võtta alternatiivsena esitatud nõuete rahuldamise ulatus. Vastustaja seisukoht 13. Kostja ei vastanud apellatsioonkaebusele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 14. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

§ 654

lg 6 kohaselt nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 15. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Hageja vaidlustab maakohtu otsust üksnes osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud osas (resolutsiooni p-d 1–5 ja 7) on maakohtu otsus

§ 456lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata jõustunud.

16.

§ 163

lg-st 1 tuleneva üldreegli kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades. Samas on kohtul õigus jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega võimaldab

§ 163lg 1 jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Maakohus märkis, et menetluskulud on põhjendatud jätta poolte endi kanda, kuna maakohus rahuldas hagi ca 49% ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire ja on valinud põhjendatult

§ 163lg-s 1 sisalduva alternatiivi jättes menetluskulud poolte endi kanda (vt ka nt Tln

RnKo 04.10.2024, 2-23-7391, p 16). 17. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõudeid ei ole võimalik käsitada alternatiivsete nõuetena

§ 370lg 2 kohaselt.

Tegemist on rahanõudega, kus hageja tugineb vaid erinevatele 6 2-22-146808 lepingutele ning on esitanud alternatiivsed nõude arvestused vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise puhuks, mistõttu menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda algsest haginõudest. Eesti õiguskirjanduses on avaldatud seisukohta, et juhul kui hageja on nõuded järjestanud ja kohus rahuldab tagapool oleva nõude, peaks menetluskulud

§ 163

lg 1 järgi jätma osaliselt hageja kanda, sest pooled on kandnud esimeses järjekorras esitatud põhjendamatuks osutunud nõude läbivaatamisega seoses rohkem menetluskulusid, kui oleks olnud vaja üksnes rahuldatud nõude esitamise korral (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik. II. VI–X osa (§-d 306–474): kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2017, lk 441). Seega ka juhul, kui käsitada hageja nõudeid esitatud järjestuses, tuvastas maakohus õigesti hagi rahuldamise ulatuse lähtudes algsest haginõudest. 18. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus jätta menetluskulude jaotuse osas muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. 19. Kuna hageja apellatsioonkaebust ei rahuldata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 7