Obsah (6)

§ 15§ 16§ 34§ 62§ 56§ 57

Väärteoasi nr 4-25-502 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2025, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-25-502 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi

§ 15lg 3 tulenevalt karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Kohtu hinnangul pani Marko Järva süüteo toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et arvestades antud teelõigul kehtestatud suurimat lubatud sõidukiirust, mis oli 70 km/h ning asjaolu, et Marko Järva ületas kiirust mitte vähem kui 35 km/h võrra, siis pidi see olema Marko Järva poolt tajutav ning sedavõrd suur kiiruseületamine ei saanud talle märkamatuks jääda. Kuivõrd Marko Järva teadis, et ta ületab lubatud suurimat sõidukiirust, siis pidi ta aru saama, et sellise tegevusega teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu või pidi seda vähemalt möönma. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. 20. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Marko Järva selgituste kohaselt on XXX (XXX), mis on põhjuseks, miks ta on liiklusnõudeid rikkunud. Kuigi menetlusalune isik viitab haigusele, siis ei ole tegemist sellise meditsiinilise tunnusega (

§ 34

p 1-5 loetletud raske psüühikahäire), mille põhjal saaks asuda seisukohale, et Marko Järva ei saanud oma tervisliku seisundi tõttu aru oma teost või käitumisest. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja teda tuleb karistada. Väärteoasi nr 2780,25,000145

2. jaanuaril 2025 koostatud väärteoprotokollis 20250104511501 kirjeldatu kohaselt juhtis menetlusalune isik Marko Järva
3. jaanuaril 2025 kella 09.00 ajal Tartu maakonnas Tartu linnas Turu tänaval mootorsõidukit BMW 730D registreerimisnumbriga XXX asulasisesel teel kiirusega 77 +/-6 km/h. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 50 km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Sellega rikkus Marko Järva liiklusseaduse § 15 lg 1 p
6. jaanuaril 2025 esitas menetlusalune isik Marko Järva vastulause väärteoprotokollile, mille sisu on avatud otsuse 5 punti teises lõigus.
7. Sellegi otsuse puhul ei ole vaidlust selles, et tegu, milles Marko Järvat süüdistatakse on aset leidnud ja selle on pannud toime Marko Järva. Eeltoodule ei vaidle vastu ka menetlusalune isik.
8. Kirjalikest tõenditest on väärteoasja materjalide juures on kiirusemõõturi kasutamise protokoll, mille järgi teostas Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik Urmas Lepist
9. jaanuaril 2025 riikliku järelevalve korras Marko Järva juhitud mootorsõiduki BMW 730D registreerimisnumbriga XXX liikumiskiiruse mõõtmist.
10. Sõidukiirus mõõdeti vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku S. J. poolt. Mõõtevahend Stalker DSR 2X S.N. DP009669 on taadeldud (taatlustunnistuse nr. TTRS24/00126). Metrosert taatlustunnistusest TTRS-24/00126 nähtub, et mõõtevahend DSR 2X S.N. läbis taatluse
11. juulil 2024 ning vastab esitatud nõuetele. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna personalitalituse
12. mai 2019 teatise kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti Tartu 5 politseijaoskonna patrulltalituse liikluspolitseinik U. L. läbinud
13. veebruaril 2010 pädeva mõõtja koolituse ja
14. juulil 2014 kiirusemõõturi LaserCam 4 koolituse.
15. Mõõteseaduse § 5 lõikes 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Seega eelnevast nähtuvalt mõõdeti sõidukiirust vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt. Mõõtevahend oli taadeldud ning mõõtmisel on järgitud mõõtemetoodikat. Seetõttu leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud.
16. Kõike eelnevat arvesse võttes on selge, et Marko Järva juhtis
17. jaanuaril 2025 kella 9.00 ajal Tartu maakonnas Tartu linnas Turu tänaval mootorsõidukit BMW 730D registreerimisnumbriga XXX asulasisesel teel kiirusega 77 +/-6 km/h. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 50 km/h (liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2). Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. ja täitis LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed tunnused.
18. Väärteona on

§ 15lg 3 tulenevalt karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Kohtu hinnangul pani Marko Järva süüteo toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et arvestades antud teelõigul kehtestatud suurimat lubatud sõidukiirust, mis oli 50 km/h ning asjaolu, et Marko Järva ületas kiirust mitte vähem kui 21 km/h, siis pidi see olema Marko Järva poolt tajutav. Marko Järva pidi aru saama, et sellise tegevusega teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu või pidi seda vähemalt möönma. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. 29. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Marko Järva selgituste kohaselt on XXX (XXX), mis on põhjuseks, miks ta on liiklusnõudeid rikkunud. See ei ole aga selline haigus (

§ 34

p 1-5 loetletud raske psüühikahäire), mille põhjal saaks asuda seisukohale, et Marko Järva ei saanud oma tervisliku seisundi tõttu aru oma teost või käitumisest. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja teda tuleb karistada. Karistus

1. LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Liiklusseadus § 227 lg 5 p 1 järgi kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.
2. Kohtuväline menetleja määras Marko Järvale
3. jaanuari 2025 otsusega väärteoasjas nr 2780,24,019581 LS § 227 lg 2 alusel karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks. Kohtuväline menetleja määras
4. jaanuari 2025 otsusega väärteoasjas nr 2780,25,000145 liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel Marko Järvale karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks.
5. Riigikohus on korduvalt märkinud, et

§-st 63 tulenevalt loetakse sama süüteokoosseisu korduvat täitmist ühe süüteo toimepanemiseks ja seetõttu võib samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest isikut karistada vaid ühe, eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-1-1-55-11 p-s 6 välja toonud, et enne esimese karistamisotsuse tegemist toime pandud samale väärteokoosseisule vastavate tegude eest määratud või mõistetud karistused ei või ületada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära ka juhul, kui episoode arutatakse eraldi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused 4-16-4916 p 9, 3-1-1-80-11 p 11, 3-1-1-10604 p 9). 6 33. Marko Järva pani esimese arutluse all oleva LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava rikkumise toime 25. detsembril 2024 ning teise 4. jaanuaril 2025 ehk enne eelmise rikkumise kohta tehtud otsuse tegemist. Seega tuleb kohtu hinnangul mõista Marko Järvale lähtudes

§-st 63 vaid üks, eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääv karistus.

§ 62

kohaselt võib ühe süüteo eest kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. 34. Karistuse määramisel peab juhinduma

§-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-11-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

1. Rahatrahvi keskmine määr on antud rikkumise puhul 50 trahviühikut, juhtimisõiguse põhikaristusena võib ära võtta keskmiselt 3 kuuks ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisel on keskmiseks määraks 2 kuud.
2. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26).
3. Kohus tuvastas, et Marko Järva ületas kahel korral märkimisväärselt lubatud sõidukiirust. Esimesel korral asulavälisel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 70 km/h, ületas Marko Järva lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h. Teisel korral asulasisesel teel, kus lubatud sõidukiirus on 50 km/h, ületas Marko Järva lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h.
4. Marko Järva selgitused kiiruseületamise põhjuste kohta on mõlemal korral samad. Nii selgitas Marko Järva kohtus, et rikkumiste põhjuseks on XXX. Ta ei ole paadunud liiklusrikkuja. Ta on saanud poolteist kuud ravi ja ta suudab keskenduda juhtimisele. Ilma ravita on ta XXX. Kord vaatab ühele, siis teisele poole, telefon teeb piiksu ja need tegevused segavad keskendumist. Menetlusalune isik kinnitas, et rikkumised ei olnud tahtlikud ja ta kahetseb neid. Nüüd saab ta kinnitada, et seda enam ei juhtu.
5. Kohtu arvates ei saa Marko Järva rikkumisi õigustada XXX. Olukorras, kus juht ei suuda olla tähelepanelik, laseb ennast häirida kõrvalistest tegevustest, mis takistavad tal keskenduda mootorsõiduki juhtimisele, ei peaks liikluses osalema. Marko Järva selgitas, et tal tuleb elukorraldusest tulenevalt olla palju liikluses, läbida pikemaid vahemaid, sõidutada XXX, XXX ja XXX, mistõttu on tema käitumine ka oma lähedaste osas vastutustundetu. Lubatud sõidukiiruse ületamisega on ta seadnud ohtu nii enda kui ka teiste liikluses osalejate elu, tervise ja vara. Selline käitumine näitab juhi hoolimatut suhtumist liiklusreeglitesse ja liiklusohutusse. Kiiruse ületamine mõjutab liiklusõnnetusse sattumise ohtu ning samuti avarii raskusastet ja selle tagajärgi. Oluline on seegi, et tegemist ei ole ühekordse rikkumisega, kaks kiiruseületamist on pandud toime väikse aja jooksul. Pärast esimest rikkumist lubas Marko Järva, et sellist asja enam ei juhtu. Samuti on oluline, et Marko Järva on ühe kiiruseületamise pannud toime asulasisesel teelõigul hommikusel ajal, mil inimesed liiguvad rohkem ringi. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et Marko Järva süü on vähemalt keskmine.
6. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus

§ 57

lg 1 p 3 mõttes, mida Marko Järva avaldas nii kaebuste juurde lisatud seletuskirjades kui kohtuistungil. Lisaks on kohtuväline meneleja võtnud 7 arvesse Marko Järva seletusi selle kohta, kuidas juhtimisõiguse äravõtmine tema elukorraldust mõjutab.

1. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki.
2. Marko Järva edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel tuleb arvesse võtta tema senist käitumist liikluses. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Marko Järval neli kehtivat kriminaalkaristust ja kuus kehtivat väärteokaristust. Kuuest kehtivast väärteokaristusest neli on liiklusalaste rikkumiste eest, millest omakorda kolm kiiruseületamise eest. Eelmised kaks kiiruseületamist on pandud toime
3. septembril 2024 ja
4. oktoobril
5. Mõlema rikkumise eest karistati Marko Järvat rahatrahviga, mis on senini tasumata. Nüüd on Marko Järva jälle pannud toime kaks samalaadset rikkumist lühikese perioodi jooksul, s.o
6. detsembril 2024 ja
7. jaanuari
8. Seega ei ole Marko Järva oma varasematest rikkumistest ja nende eest määratud karistustest mingisuguseid järeldusi teinud. Marko Järva selgitas, miks ta ei ole saanud rahatrahve senini tasuda. Väidetavalt soovib ta karistused täita, kuid kohtul on põhjust selles kahelda, kuivõrd Marko Järva karistusregistri väljatrükist on näha, et suuremas osas on talle varasemalt määratud rahatrahvid jäänud tasumata. Nende täitmine on aegunud ja karistusi on asendatud teiseliigiliste karistustega. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et rahatrahvi kohaldamine ei ole põhjendatud ega täida eripreventiivset eesmärki olukorras, kus menetlusalusele isikule määratud korduvad rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohtuväline menetleja esitas kohtuistungil väljavõtte politsei andmebaasist MIS seisuga
9. märts 2025 ja sealt on näha Marko Järvat iseloomustava materjalina, et tal oli paar päeva tagasi taaskord kokkupuude politseiga, mis iseloomustab tema käitumist olukorras, kus ta on lubanud, et rohkem korrarikkumisi ei esine. Marko Järva selgitas, et tema alkoholijoobes autot ei juhtinud, kuid nõustus, et heas valguses see teda ei näita.
10. Juhtimisõigust omav ning mootorsõidukit liikluses kasutav isik peab teadvustama, et liiklusnõuded on kehtestatud nii juhi enda kui ka kaasliiklejate huvides. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Kõigi liiklejate turvatunnet suurendab teadmine, et liiklusreeglite rikkumisele reageeritakse ning järgnevad karistused. Isikule kohaldatav karistus peab andma ühiskonnale signaali, et korduv kiirusepiirangute ületamine on õiguskorras selgelt taunitav süütegu ning liiklusreeglid on täitmiseks kohustuslikud.
11. Kohtuväline menetleja leidis, et esimese
12. detsembri 2024 rikkumise eest tuleb menetlusalust isikut karistada juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks ja järgmise
13. jaanuari 2025 rikkumise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Nende rikkumiste eest ei ole võimalik mõista kahte põhikaristus nagu on käesoleval juhul tehtud, vaid sama süüteokoosseisu korduvat täitmist tuleb käsitleda ühe süüteo toimepanemisena, mille eest võib määrata ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. VTMS § 132 p 2 kohaselt ei tohi menetlusaluse isiku olukorda kaebuse läbivaatamisel raskendada. Seega isegi kui kohus leiaks, et Marko Järvale tuleks määrata rangem karistus, ei oleks see võimalik.
14. Arvestades kõiki asjaolusid, s.o väärtegude toimepanemise asjaolusid, Marko Järva isikust tulenevaid asjaolusid, karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, on kohane määrata Marko Järvale karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. See on mõnevõrra madalam kui sanktsiooni keskmine määr.
15. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
16. märtsi 2017 otsuse nr 3-1-1-6-17 p-s 16 on sedastatud, et sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise 8 süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Lahendi nr 3-1-1-18-17 p 13 on Riigikohus selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb hinnata ka seda, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine isikule mõjub. Lahendis asjas nr 3-1-1-26-10 p-s 7.3 on Riigikohus selgitanud, et kuigi üldiselt võib nõustuda seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest

50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Seega töövaldkonna eripära ei saa muutuda juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist või määra ülemäära mõjutavaks teguriks, kuid teatud määral saab seda arvestada.

1. Marko Järva on kaebustes ja nende juurde lisatud seletuskirjades selgitanud, et juhtimisõigus on talle vajalik tulenevalt tema elukorraldusest, sealhulgas töökoha ja sissetuleku säilimiseks ning lähedaste heaolu tagamiseks. Kohtuistungil selgitas Marko Järva samuti, et XXX ja vajab transporti XXX. Tema töökoht asub hetkel XXX ja juhtimisõiguse peatamisega kaotaks ta sissetuleku. XXX ja viibib kolmapäeviti ja nädalavahetustel tema elukohas (maakohas). Juhtimisõiguseta oleks menetlusalune isik enda sõnul sisuliselt vangis.
2. Eeltoodust saab järeldada, et juhtimisõiguse äravõtmine mõjutab menetlusalust isikut, mis on ka karistuse eesmärk. Seejuures karistus ei saa ega peagi olema mugav. Sellisel juhul puuduks alus lootmaks, et karistuse mõjul isikud teeks korrektuure oma käitumises ning edaspidi asuks oma kohustustesse hoolikamalt suhtuma. Isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Juba rikkumiste toimepanemise ajal oli Marko Järvale teada, et juhtimisõigus on talle oluline ja sellest sõltub tema lähedaste heaolu. Kohus on eelpool põhjendanud, miks ei pea ta Marko Järval esinevat võimalikku häiret rikkumiste õigustamisel asjakohaseks. Seega õigusrikkumisi toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama võimaliku karistusega. Seda enam, et teda on juba korduvalt samalaadsete rikkumiste eest karistatud, samuti ei ole tema jaoks esmakordne juhtimisõiguse äravõtmine.
3. Kokkuvõttes peab karistus olema distsiplineeriv ja avaldama mõju isiku seaduskuulekusele. Marko Järvale määratud karistus, juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks, vastab tema süü suurusele ja karistuse soovitud mõjule.
4. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Marko Järva kaebused osaliselt ning tühistab kohtuvälise menetleja
5. jaanuari 2025 otsuse väärteoasjas nr 2780,24,019581 ja
6. jaanuari 2025 otsuse väärteoasjas nr 2780,25,000145 karistuste osas ning teeb uue otsuse, millega karistab Marko Järvat LS § 227 lg 2 alusel põhikaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. (allkirjastatud digitaalselt) Marek Vahing Kohtunik 9