Obsah (6)

§ 424§ 65§ 74§ 69§ 75§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-9474 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlus

§ 424

järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 15.10.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 8 kuud vangistust, ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust, millest

§ 74lg 2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 4 kuud vangistust.

Ülejäänud karistuse, s.o 1 aasta 4 kuud vangistust, asendas maakohus

§ 69lg-te 1 ja 3 alusel 480 tunni üldkasuliku tööga.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutas kohus V. Z käitumiskontrollile, kohustades teda järgima

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõudeid, lisaks kohustati V.Z-i mitte tarvitama alkoholi.

§ 50lg 1 p 1 alusel võttis kohus V.

Z-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 aastaks ja 6 kuuks. Viru Maakohtu 21.07.2017 määrusega pöörati V.Z-ile mõistetud karistus ärakandmata osas täitmisele, s.o 9 kuud ja 19 päeva vangistust. Viru Maakohtu 27.09.2017 määrusega parandati Viru Maakohtu 21.07.2017 määrust kandmata karistuse pikkuse osas ning täitmisele pööratud karistuse pikkuseks loeti 10 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistusaja algus on 16.09.2017 ja lõpp 04.08.

2. Viru Vangla esitas 21.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Viru Maakohtu 09.04.2018 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
4. Maakohus tuvastas, et V. Z puhul on täidetud vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus, s.o vangistatu õiguspärane käitumine karistuse kandmise ajal. Süüdimõistetu on olnud vangistuses seadusekuulekas ning puuduvad distsiplinaarkaristused. Maakohus leiab, et eelnimetatud tingimus on küll oluline, kuid mitte otsustav kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel.
5. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, seega ei ole uue kuriteo toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegu õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol.
6. Positiivseteks asjaoludeks saab lugeda kindla elukoha olemasolu, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatu eeldus. Süüdimõistetu asuks vabanemisel elama ema juurde. Süüdimõistetul on lähedaste näol olemas tugivõrgustik, kuhu kuuluvad ema, vend, õde ja õe pere. Siiski kuulub süüdimõistetu suhtlusringkonda ka kriminaalse taustaga isikuid. Kriminaalkorras on karistatud ka kinnipeetava vend.
7. Negatiivseks saab lugeda seda, et kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Süüdimõistetul on ka vähene haridus (põhiharidus) ja puudub eriala, mistõttu võib tema konkurentsivõime tööturul olla problemaatiline. Töökoha puudumine suurendab maakohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise riski ja halvendab süüdimõistetu majanduslikku toimetulekut ning seda olukorras, kus V. Z-il on tasumata nõudeid summas 12 763,23 eurot.
8. V. Z-il on diagnoositud alkoholisõltuvus. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ka varasemalt püüdnud sõltuvusest vabaneda võõrutusravi läbimise teel, kuid see ei andnud tulemusi. Alkoholi tarvitamisel on otsene seos sooritatud kuritegudega, sest kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Seega tuleb eeltoodus näha ohtu, vaatamata süüdimõistetu lubadustele alkoholi mitte enam pruukida. Ka süüdimõistetu ise tunnistab, et on alkoholi tarvitamise osas olnud seltskonna poolt mõjutatav. Kohus ei sea küll kahtluse alla süüdimõistetu motivatsiooni kaineks eluviisiks, kuid ainuüksi lubadustest mitte tarvitada alkoholi ei piisa kuritegeliku käitumise mittekordumiseks.
9. Vangla iseloomustuse kohaselt ei suuda V.Z varasemalt tehtud vigadest ja saadud kogemustest õppust võtta ning tema korduvkaristatus viitab sellele, et isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme.
10. V. Zon eelnevalt olnud kriminaalhooldusele allutatud, kuid ei ole suutnud hinnata talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ja täita talle pandud kohustusi. Viru Maakohtu 17.04.2017 määrusega pikendati V. Z-ile määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega kahe kuu võrra. Määruse aluseks oli süüdimõistetu poolt alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tõttu esitatud kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne. Viru Maakohtu 16.05.2017 määrusega määrati V.Z -ile lisakohustus sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“ osalemiseks. Määruse aluseks oli süüdimõistetu poolt alkoholi tarvitamise keelu rikkumise ajendil esitatud erakorraline ettekanne. 21.07.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku 2 erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu oli taaskord rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu.
11. Kohus leiab, et süüdimõistetu positiivsed omadused ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist, seega tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Karistuse kandmise lõpuni on V. Z-il aega ja võimalus käia kirikus ning tegeleda meeleparandusega. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu V.Z , kes taotleb maakohtu määruse põhjenduste läbi vaatamist ja põhjendava osa muutmist. Süüdimõistetu ei vaidlusta maakohtu määrust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise osas.
13. V. Z-i on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Süüdimõistetu toob määruskaebuses välja, et esimesed karistused mõisteti 21 aastat tagasi, kolmas karistus mõisteti 11 aastat tagasi ning viimased kaks on mõistetud lühikeste vahedega, s.o
14. ja
15. aastal. Maakohus kinnitas, et uue kuriteo toimepanemine ei ole olnud juhuslik. Süüdimõistetu leiab, et ei ole ühtegi neist ette planeerinud.
16. Süüdimõistetu leiab, et Eestis ei saa välistada kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemist, sest suurem osa kodanikest on kriminaalkorras karistatud. Maakohus on määruse põhjendustes maininud, et ka süüdimõistetu vend on kriminaalkorras karistatud. Kuna V.Z-il on kaks venda, jääb segaseks, kumba neist on maakohus silmas pidanud. Määruskaebuse esitaja eeldab, et mõeldud on nooremat venda. Vend on karistused ära kandnud ja käesoleval ajal toeks ja abiks emale. Süüdimõistetu ei olnud teadlik, et kriminaalkorras karistatud vennaga suhtlemine on takistuseks ennetähtaegsele vabanemisele.
17. V. Z ei nõustu maakohtuga selles, et süüdimõistetul puudub vabanemisjärgne kindel töökoht. V. Z-il oli töökoht ettevõttes X, puudu oli ainult garantiikiri. V.Z hinnangul ei ole võimalik kuskilt ausal teel garantiikirja saada, sest tööandjad naeravad Eesti kohtusüsteemi nõuded välja.
18. Süüdimõistetu on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti välja toonud, et V.Z-il on „puudulik haridus“ (põhiharidus). Vaatamata põhiharidusele on süüdimõistetu töötanud enne vanglakaristuste kandmist juhtivatel ametikohtadel ning saanud ideaalselt hakkama. Lisaks on maakohus väitnud, et süüdimõistetul puudub omandatud eriala. V. Z on omandanud erinevaid erialasid, milleks on traktorist-mehhanisaator, tuletõrjuja-päästja, keemik-dosimetrist ja laomajandus logistika eriala. Tasumata nõudeid on süüdimõistetu vanglas töötades pidevalt vähendanud. Käesoleval ajal on tööleping lõpetatud, sest tööl käimist ei ole ette nähtud. Süüdimõistetu soovis programmides osaleda, kuid vangla sõnul ei ole see ette nähtud ja puuduvad vajalikud ressursid. Süüdimõistetu õpib omal käel soome keelt, sest soovib siit „õigusriigist“ lahkuda.
19. Süüdimõistetu tunnistab, et tal on probleemid alkoholiga, kuid tal ei ole sõltuvust, nagu on diagnoosinud vangla. Vangla ei ole andnud kirjalikku vastust sellele, mille põhjal sõltuvus diagnoositud on. Vastuvõtt kestis mõned minutid, kus esitati kaks küsimust tablettide tarbimise või tarvitamise vajaduse kohta. Esimese vanglakaristuse ajal teise psühhiaatriga peetud pika vestluse tulemusena sõltuvust ei diagnoositud. Vabaduses olles käis süüdimõistetu Wismari haiglas ning Narva polikliinikus, kus vastuvõtt kestis ligikaudu 45 minutit, mille tulemusena samuti ei diagnoositud alkoholisõltuvust. Alkoholivastasel ravil ei käinud V.Z sõltuvuse pärast. Ravi ei õnnestunud, sest ravikestus oli lühike (6 kuud). Vangla iseloomustuse kohaselt on V. Z tervislik ja emotsionaalne seisund adekvaatne ning ei esine liigset stressi ega 3 ärevust. Ka see näitab, et süüdimõistetul ei ole alkoholisõltuvust. Vanglas viibimise ajal ei ole V. Z vajanud alkoholivastast ravi.
20. Maakohus on määruse põhjendustes leidnud, et vanglas on V.Z -il aega kirikus käia ja tegeleda meeleparandamisega. Vanglas on kirikus käimine sarnaselt nõukogude ajale minimaalne. Euroopas on usk pühal kohal, sest usk on esivanemate tarkus. Ristimine tähendab vanade pattude andeks andmist ning puhtalt lehelt alustamist, et teenida Jumalat. Süüdimõistetu hinnangul on kohtuotsus tehtud ainuisiklikult ja emotsioonide põhjal.
21. V. Z hinnangul on maakohtu määruses eksitud ka vangistusaja pikkusega. V.Z karistus oli 319 päeva, kuid kohtunik arvutas karistusajaks 9 kuud ja 19 päeva. Nimetatud veale juhtis tähelepanu Viru Vangla, mille tulemusena parandas kohtunik tehtud määruse ja uueks karistusajaks oli 10 kuud ja 19 päeva. Ka see ei ole õige. Süüdimõistetu võttis ühendust kahe advokaadibürooga, kes jõudsid tulemusele, et korrektne karistusaeg peaks olema 4 päeva lühem. Karistusaja lõpp peaks olema 31.07.
22. Ringkonnakohtu järeldused
23. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ning esitatud kaebusega, jätab maakohtu määruse põhjendused muutmata. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
24. V. Z on seisukohal, et maakohus on temale määratud kriminaalkaristustest teinud valed järeldused, s.o et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik. Isegi kui nõustuda süüdimõistetuga ning leida, et viimane ei planeerinud ühtegi kuritegu ette, viitab korduv karistatus jätkuvalt sellele, et tegemist ei ole õiguskuulekusele orienteeritud isikuga.
25. Määruskaebuse esitaja väidab, et suurem osa Eesti Vabariigi kodanikest on kriminaalkorras karistatud, mistõttu ei saa välistada kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemist. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keelu all on

§ 75

lg 2 p 7 mõttes silmas peetud olukordi, kus süüdimõistetu omab teadmist, et isik on küll kriminaalkorras karistatud, kuid sellest hoolimata otsustab viimasega suhelda. Taoline suhtluskeeld on absoluutne ning hõlmab ka perekonnaringi kuuluvaid isikuid. Olukorras, kus süüdimõistetu pereliige on kriminaalkorras karistatud, on süüdimõistetu kohustatud sellest kriminaalhooldusametnikku teavitama ning taotlema kõnealuse pereliikmega suhtlemiseks ametniku luba. Kuna käesolevalt on V.Z venda A.V. kriminaalkorras karistatud, tuleb süüdimõistetul sellest kriminaalhooldajat teavitada. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et süüdimõistetu vennana on nimetatud ainult A.V. (tl 10), seega saab järeldada, et konkreetset isikut on määruse põhjendustes silmas pidanud ka maakohus.

1. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et V.Z-il on olemas vabanemisjärgne kindel töökoht. Tõendamaks töökoha olemasolu, on vajalik kohtule esitada tööandja poolt väljastatud garantiikiri, mis kinnitab, et nimetatud tööandja on valmis süüdimõistetule vabanemise korral tööd andma. Vastasel juhul on tegemist süüdimõistetu paljasõnalise väitega. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et süüdimõistetul puudub vabanemisjärgne kindel töökoht, sest ettevõte X ei ole maakohtule väljastanud vastavat garantiikirja. Ringkonnakohus peab positiivseks, et süüdimõistetu on omandanud erinevaid erialasid, kuid olukorras, kus V. Z-il on rahalisi nõudeid umbes 12 000 euro ulatuses ning puudub vabanemisjärgne kindel töökoht, tuleb jaatada teatava riski olemasolu majandusliku toimetuleku osas. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul kindla töökoha olemasolu ennetähtaegselt vangistusest vabanemise vältimatuks eelduseks, mis V.Z osas täidetud ei ole. 4
2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et V.Z-il esineb probleeme alkoholi tarvitamisega. Süüdimõistetu on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes ning viimane on ka ise tunnistanud, et on seltskonna poolt mõjutatav ning seetõttu ei ole olnud suuteline alkoholist hoiduma. Seega tuleb jaatada alkoholi mõju V. Z otsustusvõimele ja sellega seoses uute kuritegude toimepanemise ohule alkoholijoobes olles.
3. Ringkonnakohus peab positiivseks, et V. Z on leidnud kirikus käimise näol viisi oma mõtteviisi parandamiseks. Maakohus on käesoleval juhul teinud V.Z-ile ettepaneku jätkata kirikus käimist, kuivõrd see on aidanud süüdimõistetul hoiduda alkoholi tarvitamisest. Mõistagi tuleb arvestada, et kinnipidamisasutustes on võimalused erinevateks tegevusteks (sh ka kirikus käimiseks) oluliselt piiratumad võrreldes vabaduses viibimisega. Kriminaalkolleegium ei nõustu kaebaja väitega, et maakohus on ennetähtaegselt vabanemise otsustamisel lähtunud isiklikest emotsioonidest. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus jäänud määruse tegemisel erapooletuks ning maakohtu soovitused karistusaja lõpuni jäänud aja kasutamiseks on kantud eesmärgist aidata V.Z -il loobuda alkoholist ning teha järeldusi toime pandud kuritegudest ja nendele järgnenud karistustest.
4. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses tooduga karistusaega puudutavas osas. Riigikohtu praktikast tuleneb, et alla aasta pikkuse vangistuse ümberarvutamisel loetakse kuu pikkuseks 30 päeva. Ühe aasta pikkuse vangistuse ümberarvutamisel 365 päevaks on kuu pikkuseks aga 30,4 päeva (365 : 12 = 30,4). Võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes tuleks kõigi isikute karistuse asendamisel üldkasuliku tööga võtta aluseks 30 päeva pikkune kuu (RKKKo 3-1-168-15, p 17). Karistuse asendamisel üldkasuliku tööga tuleb lähtuda järgmisest skeemist. Kõigepealt tuleb teisendada aastates mõistetud vangistus kuudeks (üks aasta on võrdne 12 kuuga) ja liita tulemus karistusena mõistetud üksikkuudele. Seejärel arvutada saadud kuud ümber päevadeks, lähtudes põhimõttest, et ühes kuus on 30 päeva. Viimaks tuleb liita tulemusele karistusena mõistetud üksikpäevad ja saadud tulemus teisendada

§ 69

lg 1 ümberarvestussuhte järgi üldkasuliku töö tundideks (RKKKo 3-1-1-68-15, p 18).

§ 69

lgst 6 tulenevalt arvestatakse aresti või vangistuse täitmisele pööramisel karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Seega tuleb viidatud lahendist tulenevalt karistuse täitmisele pööramisel vastupidist teisendust tehes lähtuda samast skeemist. Viru Maakohtu 21.07.2017 määruse tegemise ajaks oli V.Z-il sooritamata 319 tunni jagu üldkasulikku tööd, mis eelviidatud sättest tulenevalt võrdub 319 päeva pikkuse vanglakaristusega, s.o 10 kuud ja 19 päeva vangistust. Seega on maakohus karistusaja pikkuse õigesti arvutanud, ning ka karistusaja lõpptähtaeg on seega 04.08.

2. Tuginedes eeltoodule on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määruses toodud põhjendused on ammendavad, üheselt mõistetavad ning määruskaebuses toodu ei anna alust maakohtu määruse põhjenduste muutmiseks.
3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 09.04.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5