1-16-9474/31

KOHTUMÄÄ RUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. aprill 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-9474 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu K.J , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 16.09.2017 ja lõpp 04.08.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 03.04.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta K.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja K.J-ile . Asjaolud Viru Vangla esitas 21.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 28.10.2016 otsusega kokkuleppemenetluses mõisteti K.J süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 15.10.2015 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse (8 kuud vangistust) võrra ning mõistis K.J -ile ära kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 1 aasta 8 kuud vangistust, millest KarS § 74 lg 2 alusel kuulus koheselt ära kandmisele 4 kuud vangistust. Ülejäänud karistuse 1 aasta 4 kuud vangistust asendas kohus KarS § 69 lg 1,3 alusel 480 tunni üldkasuliku tööga, mille täitmise tähtajaks määras kohus 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutas kohus K.J kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustas teda järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. Lisakohustusena määras kohus K.J-ile üldkasuliku töö tegemise ajaks kohustuse mitte tarvitada alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võttis kohus K.J -ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse üheks aastaks kuueks kuuks. Kohtuotsus jõustus 15.11.
4. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5 korda, vanglakaristust kannab teist korda. Minevikus on toime pannud mootorsõiduki ärandamise ja salajase varguse. Viimaste kuritegude dünaamika on sam a-mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla K.J tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung K.J taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et alkohol on olnud kõikide probleemide põhjuseks, kuid nüüd välja saades enam ei joo. Tahab minna tööle xxxx ja on vahetanud välja negatiivselt mõjuva seltskonna, ka on püüdnud kogu aeg vähendada oma võlgasid. Avaldas, et on käinud kirikus ja lasknud ennast ristida, seega saab alustada elu puhtalt lehelt. Kinnitas, et on oma elu korda saanud, mõistab tehtud vigasid ja valesid otsuseid ning suudab alkoholist hoiduda. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab K.J ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega K.J kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. K.J käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelni metatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, seega ei ole uue kurit eo toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Soodusteguriks on alkohol. 2 Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama ema juurde, kus elas ka enne vangistust. Tegemist on 2-toalise ahiküttega korteriga, kus ema elab üksinda. Ema on nõus poja enda juurde tagasi elama võtma. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustikku kuuluvad ema, vend, õde ja õe pere, tema enda ja ema sõnul on suhted kõikide pereliikmete vahe head ja üksteist toetavad. Samas ei saa jätta märkimata, et isiku suhtlusringkonnas on ka kriminaalse taustaga isikuid, kriminaalkorras on karistatud ka kinnipeetava vend. Negatiivseks saab lugeda seda, et kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Isikul on ka vähene haridus (põhiharidus) ja puudub eriala, seega võib tema konkurentsivõime tööturul olla problemaatiline. T öökoha puudumine suurendab kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise riski ja halvendab isiku majanduslikku toimetulekut ning seda olukorras, kus K.J -il on tasumata nõudeid summas 12 763,23 eurot. K. J-il on probleeme alkoholi tarvitamisega, diagnoositud on alkoholisõltuvus. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ka varem püüdnud vastavast pahest vabaneda(on läbinud võõrutusravi), kuid see ei ole andnud tulemusi. Alkoholi tarvitamine on aga otseselt mõjutanud tema elukäiku, kuna alkoholi tarbimisel ja sooritatud kuritegude vahel on otsene seos – kuriteod on toime pandud alkoholi joobes. Seega tuleb nimetatus näha ohtu vaatamata süüdimõistetu lubadustele alkoholi mitte enam pruukida. Samas tunnistab isik ise, et on selles osas seltskonna poolt mõjutatav ja seltskond ei lase tal alkoholist täielikult loobuda. Vangla iseloomustuse kohaselt ei suuda K. J varasemalt tehtud vigadest ja saadud kogemustest õppust võtta ning tema korduvkaristatus viitab sellele, et isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Selliseks seisukohaks annab aluse asjaolu, et K. J on kord juba olnud kriminaalhooldusel, kuid pole suutnud hinnata talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ja täita talle pandud kohustusi: - Viru Maakohtu 17.04.2017 määrusega on kohus kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel pikendanud K.J -ile määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega kahe kuu võrra, s.o. kuni 15.07.
5. Erakorralise ettekande esitamise kohtule põhjustas K.J poolt alkoholi tarbimise keelu rikkumine; - 12.05.2017 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega määrata K.J -ile lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis Õige Hetk põhjusel, et isik on taaskord rikkunud kohtu poolt talle pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 16.05.2017 määrusega Viru Maakohus rahuldas kriminaalhooldusametniku taotluse ja määras K.J-ile lisakohustuse osaleda sotsiaalprogrammis Õige Hetk; - 05.07.2017 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule korduva erakorralise ettekande taotlusega karistu se täitmisele pööramiseks, kuna K.J jätkuvalt rikub alkohol tarvitamise keeldu. Viru Maakohtu 21.07.2017 määrusega pöörati K.J-ile Viru Maakohtu 28.10.2016 otsusega mõistetud karistus täitmisele selle kandmata osas. Kohus ei sea küll kahtluse alla süüdimõistetu motivatsiooni kaineks eluviisiks, kuid ainuüksi isiku lubadustest (ei tarbi enam alkoholi) ei piisa tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks 3 ja seda olukorras, kus K.J on ka varem püüdnud vastavast pahest vabaneda, kuid see ei ole andnud tulemusi. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Karistuse lõpuni kandmisel vanglas on kinnipeetaval aega ja võimalus käia kirikus ning tegeleda meeleparandusega. Kohus märgib, et kuigi prokuratuur ja vangla toetavad K.J ennetähtaega vangistusest vabastamist, ei ole nende seisukoht kohtu jaoks siduva iseloomuga. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 15.05.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
6. aprilli 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 09.04.2018 kohtumäärus 1 -16-9474 jõustus
7. juunil
8. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 4