Obsah (4)
§ 69§ 121§ 65§ 75KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2022, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 1-20-6738 Kohtunik Anu Ammer Kohtuasja nimetus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna
§ 69lg 6, Kr
MS § 431 lg 1, § 387 RESOLUTSIOON Kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada. Pikendada X.T-le Viru Maakohtu 23.09.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-206738 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega kuni 09.05.2022. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse väljatrüki kättesaamisele järgnevast päevast. Asjaolud ja ettekande sisu X.T on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.09.2020 otsusega kokkuleppemenetluses
§ 121
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõistis kohus talle 6 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.01.2019 kohtuotsusega mõistetud ja kandmata karistuse 4 kuud vangistust võrra ning mõistis X.T liitkaristuseks 10 kuud vangistust.
§ 69alusel asendas kohus vangi stuse 300 tunni üldkasuliku tööga.
Üldkasuliku töö tegemise ajaks määras kohus 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutas kohus X.T kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustas teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
§ 75lg 1 toodud kontrollnõudeid.
Kohtuotsus jõustus 09.10.
- 02.11.2020 esitas kriminaalhooldaja X.T kohta Viru Maakohtule erakorralise ettekande põhjusel, et X.T ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline sooritama ÜKT tunde. Viru Maakohtu 05.11.2020 määrusega peatati X.T-le Viru Maakohtu 23.09.2020 otsusega mõistetud karistuse - üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine alates 22.10.2020 kuni tema tervenemiseni. 04.02.2022 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse nooremametnik Inge Leppasaar kohtule erakorralise ettekande taotlusega X.T-le määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamiseks ühe kuu võrra. Ettekanne on koostatud põhjusel, et X.T ei soorita üldkasuliku töö ( edaspidi ÜKT) tunde ajakava kohaselt. 19.01.2022 pidi hooldusalune sooritama kokku 6 ÜKT tundi, aga ei teinud ühtegi tundi. Takistanud asjaolude kohta tõendit ei esitanud. Senise kriminaalhoolduse kohta on ettekandes märgitud, et 22.10.2020 toimus esmakohtumine, kus selgitati ÜKT olemust, sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi. X.T allkirjastas ÜKT tegija õiguste ja kohustuste lehe. 22.04.2021 registreerimisel esitas hooldusalune 31.03.2021 tehtud Eesti Töötukassa otsuse nr TVT/21/018816, millega määrati X.T-le töövõime ulatus: osaline töövõime ja töövõime toetuse maksmise perioodiks 29.01.2021-28.01.
- Isikule tehti esmane ÜKT tundide jaotuskava keskmiselt 24 h kuus tähtaja lõpuni. Koostati esimene ÜKT ajakava aprill - juuni
- Seoses isiku tervisliku seisundiga pakkus ametnik, et teeb nelja või kahetunnised ÜKT tundide sooritamise ajakavad. X.T kinnitas, et soovib teha 8-tunniseid tööpäevi. Selgitati üle kriminaalhoolduse nõuded ja nende rikkumisele reageerimine. Selgitati, et kui tervisest tulenevalt ei ole võimalik ÜKT tunde sooritada, siis peab esitama arstitõendi. 26.04.2021 hooldusalune helistas soovides, tervise probleemidest tulenevalt, muuta mai ja juuni ÜKT ajakava, olevat oma võimeid üle hinnanud ja tunnistas, et lasi trotsist määrata järjest päevadele ÜKT tunnid. Ametnik nõustus mai ja juuni ÜKT ajakava muutma arvestades isiku antud aegasid: koostati uus ajakava 8 h päevas kolmel esmaspäeval kuus. 10.05.2021 teavitas isik telefoni teel, et enesetunne on väga halb, mistõttu ei saa minna ÜKT tunde sooritama. Paluti võtta ühendust perearstiga. 21.05.2021 telefoni teel toimunud registreerimise käigus, ütles hooldusalune, et ei käinud haigestumisega arsti juures, sest arvas, et arst oleks saatnud teda jälle mingitele uuringutele ja sinna ta minna ei taha. 16.06.2021 registreerimisel anti uue ametniku kontaktid ja vaadati üle kohtuotsuses olevad kontrollnõuded, selgitati üle ÜKT tegemisega seonduvad õigused ja kohustused. Kohtuotsuse järgi süüdimõistetud kuriteos X.T endal süüd ei näinud. Kuna isik ütles, et parema käega kirjutada ei saa, siis ametnik kirjutas ise, isiku sõnade kohaselt, seletuse: 10.05.2021 ei käinud ÜKT tunde sooritamas tervislikel põhjustel. Selgitati uuesti, et ainult ametniku teavitamisest on vähe, et kui on tervisega probleeme tuleb pöörduda arstile ja võtta sellekohane tõend, et kui isik on vähemalt pöördunud arsti poole saab ametnik teha päringu. Sooritamata tundide kohta 10.mail 2021 tehti kirjalik hoiatus. Hooldusalune ärritus, keeldus seda allkirjastamast, nõudis erakorralist ettekannet, et minna karistust kandma vanglasse. 26.07.2021 hooldusalune helistas, et tal on käes valud ja seetõttu ei saa ÜKT tunde tegema minna. Olevat eelmine kord ÜKT tunde sooritades (s.o 19.07.2 021) lükanud rasket käru ja seetõttu nüüd käsi valutabki. Selgitati, et isik peab pöörduma arstile ja esitama haigestumise kohta arsti tõendi - lubas. 12.08.2021 telefoni teel toimunud registreerimisel, ütles hooldusalune, et puudutud päeva kohta 2
(4)tal arstitõendi t ei ole ja ta ei mäleta , kas telefoni teel üldse pöörduski arsti poole. Selgitati, et haigestumise kohta peab olema esitada arstitõend muidu on see rikkumine. Hooldusalune ärritus. 09.09.2021 registreerimisel keeldus 26.07.2021 ÜKT tundidest puudutud päeva kohta seletust kirjutamast. Väitis, et ei mäletagi, miks ei käinud, ühtegi tõendit esitada ei olnud. Tehti kirjalik hoiatus, mida samuti keeldus allkirjastamast. Kuna isikul olid rikkumised ja pidevad ajakava muutmised, siis paremaks kriminaalhoolduse jälgimiseks kutsuti hooldusalune edaspidi esindusse kohapeale registreerimiskohustuse täitmiseks üle kahe kuu, mitte üle kolme kuu nagu varem. 05.01.2022 tehti uus ÜKT ajakava, milles on, vastu tulles X.T soovile, lühemad - kuue tunnised päevad neljal päeval kuus. 19.01.2022 hooldusalune helistas, ütles, et magas sisse, jäi bussist maha. Seetõttu ei saa täna ÜKT tunde sooritada. Arvas, et teeb tunnid järgi esmaspäeval, aga annab ametnikule teada kui on juhendajaga tundide järgi tegemise aja kokku leppinud. Selgitati, et tegemist on rikkumisega ning ametnik peab sellele reageerima erakorralise ettekandega, kuna hoiatused on ära kasutatud. Hooldusalune ärritus ja palus end siis vangi panna. 02.02.2022 telefoni teel toimunud registreerimise käigus väljendas rahulolematust ÜKT tööandja antud tööülesannetega, et "sant" peab metsas töötama. Tahtis ÜKT tunde teha elukohale lähemal. Selgitati, et isiku elukohale lähemal kui xxxx ei ole võimalik tunde sooritada. Ühtlasi andis ametnik teada, et 19.01.2022 toimunud rikkumise kohta tehakse erakorraline ettekanne, ettepanekuga pikendada katseaega üks kuu. Hooldusalune ei olnud ettepanekuga rahul. Väitis, et tema tahaks sel juhul kohtuistungil kohal olla ja oma vastuväited esitada. Väitis, et tegi oma puud utud päeva järgi, miks ametnikule ei helistanud, et millal tunnid sooritab nagu lubanud oli, seda põhjendada ei osanud. 03.02.2022 X.T helistas ja soovis, et ametnik lisaks erakorralisse ettekandesse tema ettepaneku: soovib sooritamata ÜKT tundide osas, oma tervisliku seisundi tõttu, kanda karistust vanglas. 04.02.2022 seisuga on hooldusalune, määratud 300 ÜKT tunnist, sooritanud 232 tundi, sooritamata on 68 tundi. Lähtudes eeltoodust teeb nooremametnik kohtule ettepaneku pikendada hooldusaluse X.T , üldkasuliku töö tähtaega ühe kuu kuu võrra. Ettepanekut tehes lähtub ametnik asjaolust, et hooldusalune küll põhjendab rikkumisi oma tervisliku seisundiga, aga on siiski suutnud oma ÜKT tunde sooritada ja vaatamata ametniku soovitusele lühendada oluliselt ühel päeval tehtavate töötundide arvu, ei ole X.T sellega nõustunud. Ametniku hinnangul on rikkumised seotud madala motiveeritusega sooritada ÜKT tunde korrektselt. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
§ 69
lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 3
(4)sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhje ndatud ja kuulub rahuldamisele, kuna süüdimõistetu on rikkunud talle kohtuotsusega pandud kohustust ja nimelt ei ole ta sooritanud ajakavakohaselt üldkasuliku töö tunde, kusjuures ajakavasid on koostatud ning muudetud tulles vastu süüdimõistetu soovidele ja vastavalt tema tervislikule seisukorrale. Positiivseks peab kohus siinjuures aga asjaolu, et üle kahe kolmandiku ÜKT tundidest on siiski sooritatud ning katseaeg on lõpusirgel. Ka on X.T muid käitumiskontrolli nõudeid täitnud rahuldavalt. Esitatud asjaoludel pikendab kohus X.T-le määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega ühe kuu võrra ehk kuni 09.05.2022. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 11.03.2022 kohtumäärusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata. 07.02.2022 kohtumäärus 1 -20-6738 jõustus 31. märtsil 2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 4
(4)