← Eesti

1-20-8807/10

Obsah (4)§ 427§ 432§ 384§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8807 (20284000132) Kohtulahend Tartu Maakohtu 04.03.2021 otsus F.S-i süüdimõ

§-dest 145, 427, 432 ja KarS § 74 lg 4, kohus määras:

  1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne.
  2. Määrata F.S-ile KarS § 75 lg 4 alusel lisakohustusena hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast kohtumääruse jõustumist ning edaspidi käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).
  3. Määrus edastada süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD
  4. F.S on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 04.03.2021 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. F.S-ile määrati katseaeg 1 aasta ning mõistetud vangistust 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui F.S ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati F.S-ile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.
  5. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu F.S-i kohta. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt F.S on rikkunud talle määratud lisakohustust – mitte tarvitada alkoholi. Esmakohtumine F.S-iga toimus 01.04.2021, isik tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. 05.04.2021 registreerimisel on kontrollitud kohustuse mitte tarvitada alkoholi täitmist – tulemus positiivne. Indikaatorvahendi Alcovisor Mercury SN 10200322 tulemus oli 0,208 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Ametnik reageeris rikkumisele kirjaliku hoiatusega. Isik oli ametnikule esitanud 01.04.2021 ka avalduse Soome tööle sõitmiseks, kuid peale 05.04.2021 registreerimist ja lisakohustuse rikkumist ametnik avaldust ei rahuldanud. 02.07.2021 tuli kriminaalhooldusametnikule teade, et F.S on 02.07.2021 kell 07.30 lahkunud Eesti Vabariigist. 05.07.2021 teate kohaselt jõudis isik tagasi Eesti territooriumile. Perioodil 15.07.2021-18.07.2021 viibis isik samuti Eesti Vabariigist väljaspool. Sellega seoses rikkus isik KarS § 75 lg 1 p 6 käitumiskontrolli nõuet saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks. 29.07.2021 registreerimisel võetud isikult rikkumise kohta seletus. F.S-i seletusest nähtub, et ta käis ilma loata Soomes oma elukaaslase juures. Ametnik reageeris rikkumisele hoiatusega. 29.07.2021 registreerimisel kontrollitud ka isiku kohustust mitte tarvitada alkoholi. Isikul tuvastati alkoholijoove 0,325 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Isiku seletusest nähtub, et tarbis alkoholi, teades, et tal on alkoholitarvitamise keeld ning ta kahetseb. Kokku on Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses läbi viidud 8 registreerimist. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on esinduses kontrollitud 2 korral, millest 2 tulemus osutus positiivseks. F.S-ile (F.S) määratud käitumiskontroll on kestnud neli kuud ning selle lühikese aja jooksul on isik toime pannud mitmeid olulisi rikkumisi. Isikule on antud võimalus kanda karistust vabaduses tingimusel, et täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid, talle määratud lisakohustusi ning ei pane katseajal toime uut kuritegu. Arvestades toimepandud rikkumisi ja nende sagedust teeb ametnik ettepaneku määrata F.S-ile KarS § 75 lg 4 alusel katseajaks lisakohustus teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT) kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. KOHTU PÕHJENDUSED 3.

§ 427

lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 427

lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 432

lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui

§ 432

lg-st 3 ei tulene teisiti.

§ 432

lg 3 kohaselt

2 §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

  1. Tartu Maakohtu 04.03.2021 otsusega on F.S süüdi mõistetud KarS § 424 lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. F.S-ile määrati katseaeg 1 aasta ning mõistetud vangistust 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui F.S ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati F.S-ile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.
  2. Kohus märgib, et esitatud erakorralise ettekande ja selle lisadega on tõendamist leidnud, et F.S on katseajal rikkunud temale kohtuotsusega määratud kohustusi. Kriminaalhooldusametniku Merilyn Endersi poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et F.S tuli 29.07.2021 kriminaalhooldusesse registreerimiskohustust täitma ning tal tuvastati alkoholijoove. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses indikaatorvahend Alcovisor Mercury Nordic abil 29.07.2021 F.S-il fikseeritud positiivne tulemus 0,325 mg/l kohta väljahingatavas õhus (tl 53-53p). 29.07.2021 antud kirjaliku selgituse kohaselt F.S tunnistab, et tarbis alkoholi teades, et on keeld. Kahetseb, et seda tegi ja teadvustab endale ka eksimust (tl 54). Samuti on F.S-il 05.04.2021.a. alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses indikaatorvahend Alcovisor Mercury SN 10200322 abil fikseeritud positiivne tulemus 0,262 mg/l (tl 51-51p). Nimetatud rikkumise kohta on ametnik koostanud kirjaliku hoiatuse, mille F.S on allkirjastanud 13.04.2021 (tl 52). Politseija Piirivalveameti 11.08.2021 teatise kohaselt on politsei kontrollinud 13.07.2021 väljakutse käigus F.S-i nimelist isikut, kelle puhul tuvastati alkoholi tarbimise tunnused. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt on 13.07.2021 kell 21.26 Viljandi linnas, Tallinna tn 60 (Maxima kaupluse parklas) F.S-il tuvastatud positiivne tulemus 0,16 mg/l. F.S-i selgituse kohaselt jõi ta paar tundi varem sõbra sünnipäeva puhul ühe Gini. Eeldas, et see on enne verest väljas kui rooli istus (tl 58-58p). 3 Samuti on F.S katseajal rikkunud temale määratud KarS § 75 lg 1 p 6 sätestatud kontrollnõuet, mille kohaselt puudus F.S-il kriminaalhooldusametniku eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Oma 29.07.2021 antud kirjaliku selgituse kohaselt käis F.S ilma loata Soomes, oma elukaaslase juures (tl 55). Nimetatud rikkumise kohta on ametnik koostanud kirjaliku hoiatuse, mille F.S on allkirjastanud 29.07.2021 (tl 56). Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu ühtegi objektiivset asjaolu, mis võiks kuidagi rikkumisi õigustada ning kohus asub seisukohale, et kriminaalhooldusalune on rikkumised toime pannud tahtlikult. Kohus leiab, et lisakohustuste määramine on piisavalt mõjusaks abinõuks, mille kaudu kriminaalhooldusalune F.S saab võimaluse näidata, et tal on piisavalt motivatsiooni ja tahet täita edaspidi käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja määrab F.S-ile KarS § 75 lg 2 p 4 alusel lisakohustusena hiljemalt 1 kuu jooksul pärast kohtumääruse jõustumist ning edaspidi käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab

§ 432

lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (

§ 432lg 4).

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

  1. peatüki §-des 383 –
  2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päevajooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.