) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
lg 3 alusel jätta K.Z pool sundrahast, s.o 438 eurot riigi kanda.
lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista K.Zlt menetluskuluna riigituludesse: • • sundraha 438 eurot; määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 178.80 eurot.
lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et K.Z-il on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 616.80 (kuussada kuusteist eurot ja kaheksakümmend senti) eurot ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 51,40 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700017658 ning selgituse “ K.Z, otsus nr 1-21-2740, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3. Kannatanu T. V. (ik: XXX, XXX) on
lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks K.Z vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus K.Z-i süüdistatakse selles, et tema 28.10.2020 kella 17.15 paiku Tartumaal Elva vallas XXX eramus lõi T. V. metallist loodiga ühe korra vastu pead ja seejärel korduvalt kehapiirkonda, tabades T. V. parema käe küünarnukki, paremat õlga ja vasaku käe rannet, millise tahtliku tegevusega põhjustas K.Z T. V. valu ja kehavigastusi: parema küünarluukeha ja tikkeljätke murrud, nahaalused verevalumid paremal ja nahamarrastuse vasakul ülajäsemel, verevalumi ning 7 cm pikkuse ja 1,5 cm sügavuse haava peapiirkonnas, millised kehavigastused põhjustavad tavalise kulu korral pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui neli nädalat, kuid vähem kui neli kuud. Sellega pani K.Z toime KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat. Kokkuleppe sisu KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.Z-ile karistuseks 11 (üksteist) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.Z 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. K.Z menetluskuludeks on
Menetluskulude suuruseks kokku on 1054,80 eurot. K.Z-il puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, tema igakuiseks sissetulekuks on puuduva XXX, milleks on ligikaudu XXX eurot. Eeltoodud põhjustel taotleb K.Z menetluskulude vähendamist ja ositi tasumist 12 kuu jooksul. K.Z palub vähendada väljamõistetavad kulud selliselt, et isik tasub poole sundrahast, s.o 438 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, s.o 178.80 eurot. Ülejäänud summa, s.o pool sundrahast 438 eurot jääb riigi kanda. Eeltoodud põhjustel taotleb K.Z
lg 3 alusel väljamõistetud menetluskulude tasumise võimalust 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi esitatud. K.Z suhtes ei ole käesoleval ajal tõkendit kohaldatud. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav K.Z aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude vähendamist ning tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides
§-de 239−245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.Z süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas K.Z menetluskuluks on
lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 178,80 eurot ning
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt
lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot.
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. K.Z taotleb kohtult vähendada väljamõistetavad kulud selliselt, et ta tasub pool sundrahast, s.o 438 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 178.80 eurot. Ülejäänud summa, pool sundrahast, so 438 eurot jääb riigi kanda. Lisaks sellele taotleb K.Z
lg 3 alusel väljamõistetud menetluskulude tasumise võimalust 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. K.Z kinnitas, et temale on jõukohane tasuda igakuiselt 51.40 eurot menetluskulude katteks. Kohus leiab, et menetluskulude täismahus ja korraga hüvitamine käib K.Z-ile , arvestades menetluskulude suurust ja seda, et tegemist on XXX isikuga ning tema sissetulekuks on XXX umbes XXX eurot kuus, ilmselgelt üle jõu. Seetõttu jätab kohus
lg 3 alusel sundrahast 438 eurot riigi kanda ning annab talle
lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimaluse tasuda menetluskulu kokku 616.80 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 51.40 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.