Obsah (4)

§ 427§ 432§ 384§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8807 (20284000132) Kohtulahend Tartu Maakohtu 04.03.2021 otsus O.A süüdimõist

§-dest 145, 427, 432 ja KarS § 74 lg 4, kohus määras:

1. Jätta kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne O.A-le Tartu Maakohtu 04.03.2021.a. otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
2. Pikendada KarS § 74 lg 4 alusel O.A-le määratud katseaega 2 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks
3. mai 2022.a.
4. Määrus toimetada kätte süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD
5. O.A on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 04.03.2021 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. O.A-le määrati katseaeg 1 aasta ning mõistetud vangistust 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui O.A ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati O.A-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.
6. Tartu Maakohtu 24.08.2021 määrusega on O.A-le KarS § 75 lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määratud hiljemalt 1 kuu jooksul pärast kohtumääruse jõustumist ning edaspidi käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).
7. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu O.A kohta. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt toimus esmakohtumine O.A-ga 01.04.2021, isik tutvus ja allkirjastas dokumendi „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. 05.04.2021 registreerimisel on kontrollitud kohustuse mitte tarvitada alkoholi täitmist –tulemus positiivne. Indikaatorvahendi Alcovisor Mercury SN 10200322 tulemus oli 0,208 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Ametnik reageeris rikkumisele kirjaliku hoiatusega. Isik oli ametnikule esitanud 01.04.2021 ka avalduse Soome tööle sõitmiseks, kuid peale 05.04.2021 registreerimist ja lisakohustuse rikkumist ametnik avaldust ei rahuldanud. 02.07.2021 tuli kriminaalhooldusametnikule teade, et O.A on 02.07.2021 kell 07.30 lahkunud Eesti Vabariigist. 05.07.2021 teate kohaselt jõudis isik tagasi Eesti territooriumile. Perioodil 15.07.2021- 18.07.2021 viibis isik samuti Eesti Vabariigist väljaspool. Sellega seoses rikkus isik KarS § 75 lg 1 p 6 käitumiskontrolli nõuet saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks. 29.07.2021 registreerimisel võetud isikult rikkumise kohta seletus. O.A seletusest nähtub, et ta käis ilma loata Soomes oma elukaaslase juures. Ametnik reageeris rikkumisele hoiatusega. 29.08.2021 registreerimisel kontrollitud ka isiku kohustust mitte tarvitada alkoholi. Isikul tuvastati alkoholijoove 0,325 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Isiku seletusest nähtub, et tarbis alkoholi, teades, et tal on alkoholitarvitamise keeld ning ta kahetseb. Ametnik reageeris rikkumisele erakorralise ettekandega kohtule, ettepanekuga kohustada O.A esitama KarS § 75 lg 4 alusel alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT). Erakorralisele ettekandele lisaks saatis ametnik kohtule ka PPA poolt saadetud joobe tuvastamise protokolli. Isikul tuvastati 13.07.2021 kell 21.26 aadressil Tallinna tn 60, Viljandi linn Maxima kaupluse juures alkoholijoove 0,16 mg/l kohta. 24.08.2021 kohtumäärusega ametniku erakorraline ettekanne rahuldati, määrus jõustus 10.09.
8. 14.10.2021 esitas O.A esimese CDT vereanalüüsi tulemuse, mis oli 0,8% (referentsväärtus 1,3%). Teise CDT vereanalüüsi tulemuse esitas isik 14.01.2022, mille tulemuseks oli 0,7%. 25.01.2022 esitas hooldusalune ametnikule töölepingu Soome ettevõttes Ekomer OY’s töötamise kohta. Isik kirjutas samal kuupäeval ka avalduse Soome tööle sõitmiseks. Kuna isikul peale kohtu poolt lisakohustuse määramist uued rikkumised puudusid, siis andis kriminaalhooldusametnik isikule loa Soome Vabariiki tööle sõitmiseks. 04.03.2022 viimasel registreerimisel tuvastati O.A-l alkoholijoove 0,268 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Väidetavalt tarvitas ta öösel kella 2 paiku kaks õlut ega arvanud, et see joovet näitab. Seletusest nähtub, et O.A teadis, et 04.03.2022 temale enam piirangud ei kehti ja tema karistus on kantud. Hoolduskavas planeeritud tegevused sai katseajal suuremas osas 2 läbitud. Vesteldi järgmistel teemadel: alkoholi mõju organismile, alkoholi kuritarvitamisest hoidumine, AUDIT test, probleemide ära tundmise võimalused ja vestlused sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“ teemadel. Ametniku hinnangul ei ole kriminaalhoolduse poolt läbi viidud sekkumised isiku käitumist suutnud muuta ning isik on jätkuvalt eitanud probleemi alkoholi liigtarvitamisega. O.A seisukohalt ei ole 1-2 õlut alkoholi tarvitamine. Kokku on Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses läbi viidud 14 registreerimist. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on esinduses kontrollitud 7 korral, millest 3 tulemus osutus positiivseks. Ühel korral tuvastas PPA ametnik O.A-l alkoholijoobe ja teavitas selles kriminaalhooldusametnikku. O.A on senise käitumiskontrolli jooksul pannud toime mitmeid olulisi rikkumisi. Isikule on antud võimalus kanda karistust vabaduses tingimusel, et täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid, talle määratud lisakohustusi ega pane katseajal toime uut kuritegu. Arvestades asjaolu, et isik ei ole varasematest kirjalikest hoiatustest ega ka erakorralisest ettekandest järeldusi teinud ega enda käitumist muutnud, siis ametniku hinnangul ei ole käitumiskontroll O.A jaoks sobiv meede karistust kanda. Vaatamata korduvatele vestlustele ja Soomes tööl käimise võimaldamisele on O.A siiski jätkanud alkoholi tarvitamist. Ametniku hinnangul ei ole senine kriminaalhooldus O.A suhtes täinud oma eesmärki. Ametnik teeb ettepaneku pöörata O.A-le määratud karistus täitmisele.
9. Kohtuistung 16.03.
10. Kriminaalhooldusametnik avaldas, et O.A ühe aastase katseaja jooksul on tuvastatud tal alkoholijoove 4 korral. Alkohol on isiku puhul riskitegur. Ta ei ole teinud hoiatustest ja erakorralisest ettekandest järeldusi, et oma tegusid muuta ning seetõttu on esitatud ettepanek karistuse täitmisele pööramiseks. Võimalusel kaaluda katseaja pikendamist. Süüdimõistetu O.A kriminaalhooldaja erakorralise ettekande arutamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et tunnistab rikkumist ja 04.03.2022 registreerimisel tal alkoholijoove oli. Registreerimiskohustust 04.03.2022 tal kriminaalhoolduses kokkulepitud ei olnud. Tuli ise sinna kohale ja palus kokkusaamise aega. Arvas, et talle määratud katseaeg on läbi. Kui ta oleks teadnud, et sel kuupäeval on veel katseaeg, siis ei oleks niimoodi käitunud ja alkoholi tarvitanud. Vangistust reaalselt kandma ei ole ta nõus minema, palub pikendada talle määratud katseaega. KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 427

lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 427

lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 432

lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui

§ 432

lg-st 3 ei tulene teisiti.

§ 432

lg 3 kohaselt

§-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse 3 seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

1. Kohus märgib, et esitatud erakorralise ettekande ja selle lisadega on tõendamist leidnud, et O.A on katseajal rikkunud temale kohtuotsusega määratud kohustusi. Kriminaalhooldusametniku Merilyn Endersi poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest ja kohtuistungil uuritud tõenditest nähtub, et O.A-l tuvastati viimasel katseaja päeval 04.03.2022 kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel alkoholijoove 0,268 mg/l. Oma kirjaliku seletuse kohaselt tarvitas O.A alkoholi, kuna teadis, et piirangud lõppevad 04.03.2022 ja tema karistus on kantud. Kohus leiab, et O.A katseaja kulgemisel on esinenud probleeme, kuna ta on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja rikkunud temale määratud KarS § 75 lg 1 p 6 sätestatud kontrollnõuet, mille kohaselt puudus O.A-l kriminaalhooldusametniku eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samas nähtub O.A-le Tartu Maakohtu 24.08.2021 määrusega KarS § 75 lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määratud vereanalüüside näitudelt, et need on olnud normi piires. Samuti nähtub erakorralisest ettekandest, et kriminaalhooldajal on olnud olemas kontakt kriminaalhooldusalusega ka rikkumiste esinemisel ja isik ei hoidnud kriminaalhooldusest kõrvale ning hoolduskavas planeeritud tegevused on suuremas osas katseajal läbitud. Kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinni pidama. Kohus peab võimalikuks, et kui isik teeb koostööd kriminaalhooldusametnikuga ja on astunud samme enda elu muutmiseks, siis on võimalik saavutada kriminaalhooldusega seatud eesmärk ka muul moel kui karistuse täitmisele pööramisega. Arvestades 04.03.2022 rikkumise asjaolusid – rikkumine toime pandud ettevaatamatusest - on katseaja pikendamine sobiv meede, et süüdimõistetut distsiplineerida ja anda talle veel võimalus näidata tahet kohtuotsusega määratud kohustuste täitmisel. Kõiki eelpool toodud asjaolusid silmas pidades on põhjendatud jätta kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne O.A-le Tartu Maakohtu 04.03.2021.a. otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ning pikendada KarS § 74 lg 4 alusel O.A-le määratud katseaega 2 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks
2. mai 2022.a. Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab

§ 432

lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (

§ 432lg 4).

4 Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5