← Eesti

4-25-216/10

Obsah (4)§ 224§ 69§ 91§ 227

4-25-216 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2025.a, Rapla, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-25-216 (263024004550) Kohtunik Endla Ülviste

) § 224 lg 1 järgi. Menetlusosalised Menetlusalune isik: Rauno Meerits isikukood: 38912266019; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxx; e-post: xxx Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupp, eriasjade uurija Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-dest 120 lg 1 ja 132 p 2 kohus otsustas: 1. Rahuldada Rauno Meeritsa kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 27. detsembri 2024.a üldmenetluse otsus Rauno Meeritsale

§ 224lg 1 järgi määratud karistuse osas ja teha uus otsus.

2. Mõista Rauno Meeritsale

§ 224

lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pank AS-is, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbank AS-is, või nr EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 4100081886 ning selgitus „Rauno Meerits, väärteoasi 4-25-216, rahatrahv“. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust 1

(6)4-25-216 esitanud. Kohtuotsuse ärakiri saata Rauno Meeritsale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
  1. aprillil 2025.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
  2. 02.12.2024.a väärteoprotokollis tuvastati, et Rapla maakonnas, Ülejõe-Ridaküla tee 2-l kilomeetril juhtis 02.12.2024.a kell 8.15 mootorsõidukit Volkswagen Sharan registreerimismärgiga xxx B-kategooria juhtimisõigust omav Rauno Meerits, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,14 mg/l. Sellise tegevusega rikkus Rauno Meerits

§ 69

lg 3 nõudeid ning pani toime

§ 224lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja 27.12.2024.a otsusega tunnistati Rauno Meerits süüdi

§ 224

lg 1 järgi ja temale määrati karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks.

  1. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, tõendusliku alkomeetri väljatrükiga ja menetlusaluse isiku enda ütlustega. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
  2. Süüd suurendavaks asjaoluks luges kohtuväline menetleja seda, et menetlusalusel isikul on karistusregistri väljavõtte kohaselt üks kehtiv ning kuus arhiveeritud liiklusalast väärteokaristust, kuid sellele vaatamata jätkab Rauno Meerits õiguskorra rikkumist. Rauno Meerits ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et enne mootorsõiduki juhtima asumist oleks ta kontrollinud enda väljahingatavas õhus võimalikku alkoholisisaldust taadeldud alkomeetriga. Kohtuväline menetleja on arvamusel, et Rauno Meerits kontrollis oma joovet indikaatorvahendiga, mis andis valenegatiivse tulemuse. Kuna Rauno Meeritsat on karistusregistri andmetel varasemalt korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest rahatrahviga ning samuti lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega, siis on ilmselge, et määratud karistused ei ole täitnud karistuse eesmärke, s.o ei ole mõjutanud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning ei ole taganud õiguskorra kaitsmise huvisid.
  3. Kokkuvõttes leidis kohtuväline menetleja, et järjekordne rahatrahv ei avaldaks Rauno Meeritsale karistuslikku ega ka eripreventiivset mõju. Menetlusaluse isiku kaebus
  4. 16.01.2025.a esitas Rauno Meerits eelnimetatud otsusele kaebuse, milles palub karistuse muutmist. Lubadeta ei saa tööl käia ja last kooli viia. Tema töö on seotud sõitmisega, millest 2

(6)4-25-216 pere toimetulek sõltub. Mõõtis hommikul enda alkomeetriga ja sai näiduks nulli. Ta ei istu rooli alkoholijoobes ja ei ole ka eelnevalt ühtegi korda istunud. 05.02.2025.a esitas Rauno Meerits kaebuse täienduse, selgitades, et ta ei tööta ametlikult, vaid teeb juhutöid ja sellepärast ongi load väga tähtsad. Elab perega xxx. Ei ole jõudnud muuta rahvastiku registris elukohta ära. Elukaaslane ostis selle maakoha. Sealt on kooli 20-25 km ja esimese bussipeatuseni ca 3,5 km. Bussiliiklus on väga kehv. Rauno Meerits on nõus maksma vana trahvi ja uue trahvi ühe kuu jooksul. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht
  1. Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebusega ning väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alus otsuse muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puudub.
  2. Kaebaja märgib kaebustes, et lubade ei saa ta käia tööl ning last kooli viia.Kohtuväline menetleja kontrollis kaebuses toodud väiteid ning selgitas välja, et Tervisekassa andmetel ei ole Rauno Meeritsal kehtivat ravikindlustust. Seega ei ole Rauno Meeritsal ametlikku töökohta.
  3. Rahvastikuregistri andmetel on Rauno Meeritsal üks laps, kelle elukoht on xxx, seega sama, mille Rauno Meerits märkis oma elukohaks 27.01.2025 esitatud kaebuses. Eesti hariduse Infosüsteemi andmetel õpib XX XX Kooli
  4. klassis. Google Maps andmetel on xxx Holstre koolist 350 meetri kaugusel. Kohtuväline menetleja ei leia, et sellise vahemaa läbimiseks on mootorsõiduki kasutamine hädavajalik.
  5. Karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivam karistus. Samuti ei pea karistus olema isiku jaoks mugav, sest vastasel korral ei täidaks see oma põhieesmärki, milleks on võimalus mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on väärteoasjas tehtud otsuses piisava põhjalikkusega põhjendanud karistuse mõistmisel olulisi asjaolusid menetlusaluse isiku süü hindamisel. Arvestades Rauno Meeritsa rikkumist, varasemat liikluskäitumist ja asjaolu, et eelnevad karistused ei ole piisavat mõju avaldanud ning isik jätkab liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemist, leiab kohtuväline menetleja, et põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine omab konkreetse menetlusaluse isiku suhtes eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et tänaseni ei ole Rauno Meerits tasunud temale liiklusrikkumise eest 05.05.2021.a määratud rahatrahvi, millele viitas ka kohtuväline menetleja oma 27.12.2024.a koostatud otsuses.
  6. Kokkuvõttes on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust ning palub jätta Rauno Meeritsa kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT
  7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
  8. Kohus, olles uurinud kirjalikke tõendeid, hinnanud Rauno Meeritsa kaebuses ning kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas väljendatut, leiab, et väärteo toimepanemine Rauno Meeritsa poolt on tõendamist leidnud, kuid temale määratud karistus ei ole kooskõlas KarS § 56 lõikes 1 sätestatud karistamise alustega. 3
(6)4-25-216 14. Menetlusalusele isikule heidetakse ette

§-s 224 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu täitmist ja selles vaidlus puudub. Rauno Meerits tunnistas kohtuvälises menetluses, et ta juhtis 02.12.2024.a kella 8:15 ajal Ülejõe-Ridaküla tee 2-l kilomeetril mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades.

  1. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et 02.12.2024.a kella 8:15 ajal juhtis Rauno Meerits Ülejõe-Ridaküla tee 2-l kilomeetril mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,19 mg/l ± 0,05 mg/l, seega mitte vähem kui 0,14 mg/l.
  2. Rauno Meerits kõrvaldati 02.12.2024.a alates kella 08:14 mootorsõiduki juhtimiselt

§ 91lg 2 p 2 alusel, Rauno Meerits on otsuse omakäeliselt allkirjastanud.

  1. 02.12.2024.a kell 8:19 kuni 8:24 kasutati Rauno Meeritsa seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-
  2. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,19 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks mõõtetulemuseks 0,14 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Väljatrükk on allkirjastatud menetlusaluse isiku ja mõõtja poolt. Menetlusalusele isikule on tutvustatud tema õigusi korrakaitseseadusest tulenevalt ning selgitati toimingu eesmärki ja põhjust ning isik nõustus alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga.
  3. Rauno Meeritsa poolt väärteoprotokollis antud ütluste kohaselt tarvitas ta eelmisel päeval alkoholi, saunas 4 õlut ja hiljem 2 pitsi viina. Tema alkomeeter näitas hommikul nulli.
  4. Menetlusalusele isikule heidetakse ette

§ 224

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist.

§ 224

lg 1 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. 20. Rauno Meerits on oma käitumisega täitnud

§-s 224 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu. Puudub vaidlus selles, et Rauno Meerits juhtis mootorsõidukit. Ta on vahetult mootorsõiduki juhtimiselt tabatud. Väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et Rauno Meerits juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,14 mg/l. Antud asjaolu kinnitab väärteotoimikus olev tõendusliku alkomeetri väljatrükk. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tarbis ta eelmisel päeval saunas alkoholi. Menetlusalusel isiku väljahingatavast õhust tuvastati etanooli sisaldus 0,19 mg/l ± 0,05 mg/l, mis vastab

§ 224lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsele tunnusele alkoholisisalduse osas.

Eeltoodust järeldub üheselt, et Rauno Meerits tarvitas enne mootorsõiduki juhtimist alkoholi koguses, millest tulenevalt oli mootorsõidukit juhtides tema väljahingatavas õhus etanooli sisaldus vähemalt 0,14 mg/l. 21. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra menetlusaluse isiku poolt väljahingatavas õhus ja tema ütlusi, leiab kohus, et Rauno Meerits pani väärteo toime ettevaatamatusest. Rauno 4

(6)4-25-216 Meeritsa ütlustest nähtub, et tema isiklik alkomeeter näitas, et tema väljahingatavas õhus puudub alkohol. Kuna politsei tuvastas tõenduslikku alkomeetrit kasutades menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus lubatust suurema alkoholisisalduse, siis ei olnud menetlusaluse isiku isiklik alkomeeter töökorras ega nõuetekohaselt taadeldud, mistõttu selle mõõtetulemus ei olnud usaldusväärne. Kohustundliku mootorsõidukijuhina ei oleks tohtinud sellise alkomeetri mõõtetulemust usaldada. Kohus ei tuvastanud ühtegi Rauno Meeritsa teo õigusvastasust või tema süüd välistavat asjaolu. Rauno Meerits rikkus

§ 69

lg 3 nõudeid ja pani toime

§ 224lg 1 ettenähtud väärteo.

  1. Kohtu hinnangul ei ole Rauno Meeritsale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus kooskõlas KarS §-s 56 sätestatuga.
  2. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Rauno Meeritsal üks kehtiv väärteokaristus lubatud sõidukiiruse ületamise eest

§ 227

lg 2 järgi 19.04.2021.a, mille eest teda karistati rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot.

  1. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Erandid eeltoodud üldreeglist on sätestatud KarRS § 5 lg-s
  2. Viidatud loetelus ei ole sätestatud erandit, mis lubaks isikule karistuse mõistmisel tema varasema karistatuse tuvastada kustunud karistusandmetele toetudes. KarRS § 20 loetelus on sätestatud õigus saada andmeid registri arhiivist. Viidatud loetelus ei ole kohtuvälise menetleja õigust saada väärteomenetluses registri arhiivi andmeid. Seega puudus kohtuvälisel menetlejal õigus saada registri arhiivis olevaid andmeid Rauno Meeritsa kohta, neid väärteo toimikule lisada ning kohtuvälisel menetlejal puudus karistuse määramisel alus tugineda kuuele arhiveeritud liiklusalasele väärteokaristusele. Lisaks eeltoodule ei saaks arhiveeritud karistusandmeid arvestada karistuse määramisel eripreventiivsete kaalutluste all ka seetõttu, et varasemad õigusrikkumised pole seotud käesoleva süüteoga, sest isegi karistusregistri arhiivi kantud andmete kohaselt pole Rauno Meeritsat varem kunagi karistatud samaliigilise (

§ 224või Kar

S § 424) süüteo toimepanemise eest.

  1. Juhtimisõiguse äravõtmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga, see karistus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega on juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud juhul, kui rahatrahv ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtuväline menetleja ei ole oma otsuses aga vähimalgi määral põhjendanud, miks rahatrahv ei kanna endas karistuse eesmärke ning juhtimisõiguse äravõtmine on vältimatult vajalik, selleks, et mõjutada Rauno Meeritsat edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma.
  2. Karistamise aluseks on isiku süü, Rauno Meeritsa teosüü on keskmisest väiksem, arvestades tuvastatud alkoholi määra ja seda, et ta pani väärteo toime ettevaatamatusest. Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel on Rauno Meerits oma tegu sisuliselt tunnistanud, mida saab kohtu hinnangul arvestada karistust kergendava asjaoluna. Karistuse liigi ja määra valikul ei ole kohtuväline menetleja arvestanud Rauno Meeritsa süü suurust ega tema karistust kergendava asjaoluga ning ei ole vähimalgi määral arvestanud Rauno Meeritsa isikut, s.o tema varasema karistuse puudumist samaliigilise süüteo toimepanemises. Põhjusteks, miks tuleb Rauno Meeritsale määrata sanktsioonis ettenähtud raskem karistuse liik, on kohtuväline menetleja toonud asjaolud, et Rauno Meeritsal on üks rahatrahv tasumata ja tal on kuus arhiveeritud liiklusalast väärteokaristust. Kohus selgitab, et toimiku andmete kohaselt on Rauno Meerits oma 5

(6)4-25-216 ainsa liiklusväärteo toime pannud 19.04.2021.a, s.o enam kui kolm ja pool aastat tagasi ning asjaolu, et rahatrahv 120 eurot on tasumata ei välista uuesti karistusena rahatrahvi kohaldamist, mis on eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav. Tegemist on pigem juhusliku eksimusega (ka kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et Rauno Meerits kontrollis oma joovet indikaatorvahendiga, mis andis valenegatiivse tulemuse), mitte korduva ja tahtliku harjumuspärase käitumisega, mistõttu Rauno Meerits pole sedavõrd ohtlik, et ta tuleb liiklusest kõrvaldada. 27. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja Rauno Meeritsale karistust määrates kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kohus rahuldab Rauno Meeritsa kaebuse ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 27. detsembri 2024.a otsuse Rauno Meeritsale

§ 224lg 1 järgi määratud karistuse osas.

28. Kohus teeb karistuse mõistmise osas uue otsuse ning mõistab Rauno Meeritsale

§ 224lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel menetlusaluse isiku keskmisest väiksemat süüd, karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja seda, et tema eelmise, teiseliigilise liiklusväärteo toimepanemisest on möödunud enam kui 3,5 aastat ning leiab, et rahatrahv keskmises määras on piisav, et mõjutada menetlusalust isikut edaspidi süütegude toimepanemist hoiduma. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.