03.02.1987, isikukood 38702036521, elukoht xxx Andri TSIRP Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Andri TSIRBI 26.02.2025 kiirmenetluse otsus nr.10220182996983 Maarek LUMI karistamise osas
summas 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot ja
summas 240 (kakssada nelikümmend) eurot – tühistada osaliselt, s.o. karistuste suuruste osas. Mõista Maarek LUMILE
summas 200 (kakssada) eurot ja
summas 200 (kakssada) eurot. Karistusseadustiku §66 lg.2 alusel määrab kohus, et mõistetud rahatrahvid kokku 50 trahviühiku ulatuses tuleb tasuda ositi 6 (kuue) kuu jooksul, viimase osamakse tähtaeg on 03.10.
lg.1 järgi karistuseks rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses ja
Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik 26.02.2025 kell 11.10 IdaViru maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi – Tartu – Valga maantee 9-ndal kilomeetril mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Juht rikkus vaheajale kehtestatud nõudeid. Pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi ei kasutanud juht vähemalt 45minutilist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15-minutilise ja sellele järgneva vähemalt 30-minutilise vaheajaga järgmisel perioodil: 20.02.2025 kell 07.08 kuni 20.02.2025 kell 15.27 oli juhi järjestikuse sõiduaja kestvus 6 tundi 5 minutit. Lisaks ei ole juht kandnud juhikaardile kogu kontrollperioodi vältel sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil oma muud tööd, valmisolekuaega ja puhkeaega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr.561/2006, rikkudes juhikaardi lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Sellega rikkus Maarek Lumi
lg.1 ja §131 lg.3 sätteid ning EÜ Parlamendi ja nõukogu määruse 561/2006 artikkel 7 ja EÜ Parlamendi ja nõukogu määruse 165/2014 artikkel 34 lg.3 nõudeid ning pani toime väärteod
Kiirmenetluse otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Rahatrahvi tasumine määrati ositi, viimase osamaksu tasumise tähtpäev on 07.05.2025. Menetlusalune isik Maarek Lumi esitas 28.02.2025 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kaebuse kohaselt on trahvisumma väga suur. Kiirmenetluse otsuse kohaselt ei teinud menetlusalune isik 45-minutilist pausi peale 4,5 tunnist sõitu. Anomaalia võis tekkida sellest, et menetlusalune isik jõudis laadimise rampi enne, kui töölised jõudsid väravad lahti teha. Menetlusalune isik ootas seal, kaardile tekkis paus. Siis tuli tööline, kes pidi hakkama koormat laadima ja menetlusalune isik liigutas autot 2 – 3 meetrit tahapoole. See ilmselt tekitaski auto liikumise, kuid kaart jäi puhtaks, digimeerikud võimaldavad autot liigutada 30 sekundit, ilma et rikuks juhil puhkeaja ära. Kui ametnikud oma aparaadi autole külge panid, siis nägid nad väikest liikumist, mis samas kaardile ei fikseerunud. Lisaks sellele oli kiirmenetluse otsuses märgitud, et menetlusalune isik ei kasuta meeriku nuppe, ei märgi muud tööd ja ooteaega. Selles osas võtab menetlusalune isik süü osaliselt omaks, kuna ta tõesti ei kasuta neid nuppe eriti, kuna jälle lükkab 2 masin automaatselt muu töö peale, kui auto ei liigu. Menetlusalune isik saab töö- ja puhkeaja vajadusest aru, kuid ta ei tööta ennast ribadeks. Sellise suurusega rahatrahv tekitab olukorra, kus menetlusalune isik peab hakkama hankima lisatööd, kuna noorel perel ei ole lihtne hakkama saada. Laenukoormus on suur ja väikesed lapsed tahavad isa kodus ka näha. Sellise suurusega rahatrahv lööb pere eelarvesse suure miinuse pikaks ajaks. Peale eelmist sarnast karistust on menetlusalune isik teadlikult vältinud selliseid liigutusi. Menetlusalune isik palub rahatrahv tühistada, kuna tal pole raha seda tasuda. Kuna menetlusaluse isiku kaebus oli esitatud puudustega, andis maakohus oma 04.03.2025 määrusega tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruse kohaselt ei vastanud menetlusaluse isiku kaebus Väärteomenetluse seadustiku §115 lg.1 p.2, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja §115 lg.3 p.1, 2 nõuetele. Lisaks märkis maakohus, et menetlusalusel isikul on õigus esitada ka Väärteomenetluse seadustiku §12 lg.2 p.1 vastav taotlus. 09.03.2025 esitas menetlusalune isik kõrvaldatud puudustega kaebuse, mille põhjendused olid samalaadsed esialgse kaebusega. Teise rikkumise osas lisas menetlusalune isik, et muud tööd ja puhkepause märgib Smart digimeerik. Kui auto liigub, siis automaatselt lükkab tööajale ja ka sõidu peale ning kui seisab, siis puhkeajale. Lisaks märkis menetlusalune isik, et määratud rahatrahv on ebaproportsionaalne. Kuna kõrvaldatud puudustega kaebuses ei olnud menetlusalune isik märkinud, kas ta soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses või väärteoasja lahendamist kohtuistungil, kohustas maakohus oma 11.03.2025 kirjaga seda maakohtule teatama. Oma 11.03.2025 allkirjastamata e-kirjas kinnitas menetlusalune väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses. isik, et soovib Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskond oma 02.04.2025 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/3385-4 on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Oma vastuses märgib kohtuväline menetleja järgmist. Menetlusaluse isiku väärteod on kvalifitseeritud
lg.1 ja §212 järgi, ette heideti kahte rikkumist – järjestikuse sõiduaja ületamist ning sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil muude tööde ja valmisolekuaegade märkimata jätmist. Teise punkti osas juhil vastuväiteid otseselt ei ole ning sellega on ta osaliselt nõus, et ei ole sõidumeeriku nuppe kasutanud. Kuna tegemist on kutselise autojuhiga, kes on väga hästi teadlik sellest, kuidas sõidumeerikut kasutatakse ja mida ta peab sellel olevate nuppude abil salvestama. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr.165/2014 artikkel 34 lg.5 on juht muuhulgas kohustatud kasutama lüliteid, mis võimaldavad registreerida eraldi ja eristatavalt muu töö, mis tähendab mistahes tegevust peale juhtimise, mis on määratletud direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis a, mille kohaselt on tööaeg kogu autoveoga seotud tegevusele kulutatav aeg ning sellise tegevuse hulka kuulub eelkõige sõidukijuhtimine, peale- ja mahalaadimine, reisijate abistamine sõidukile minemisel ja sealt lahkumisel, puhastustööd ja tehniline hooldus. Seega kuulub siia hulka ka koorma peale- ja mahalaadimisega seonduv aeg, uste avamine, dokumentatsiooni kättesaamine ja üleandmine. Väärteoasja materjalidest nähtub, et igapäevaselt on autojuhikaardile salvestatud enamuselt ainult sõiduki liikumine ja puhkeaeg, mis jääb sõiduki liikumiste vahelisele ajale. Muud 3 tööd on juht registreerinud minimaalselt 04.02.2025, 17.02.2025, 19.02.2025, 21.02.2025 ja 25.02.2025. Kaebuse esimese punkti osas märgib menetlusalune isik, et jõudis laadimise rampi enne, kui töölised jõudsid värava avada, juht ootas seal ning kaart oli juba pausil. Pärast seda liigutas juht oma autot tagasi ja jättis kohe seisma, et mitte rikkuda pausi ja seetõttu jäi kaart puhtaks. Sellega viitab menetlusalune isik sellele, et ta oli teadlik sellest, et kui ta liigutab sõidukit lühiajaliselt ehk alla 30 sekundi, siis see ei kajastu juhikaardil. Ning seetõttu oli juht laadimist oodates pannud sõidumeeriku juba puhkeajale, kuid tegelikkuses oli tegemist muu töö ajaga. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et selline juhi tegevus näitab otsest tahtlust varjata oma tegelikku tööaega, näidates selle asemel puhkepausi. Isikule süüks pandud järjestikuse sõiduaja ületamine oli tema poolt toime pandud, kuna nõutav vaheaeg puudus. Väljavõttest dokumendist Tahhograafi andmete aruanne, igapäeva tegevused nähtub sõiduki registreerimisnumber, odomeetri algus- ja lõppnäit, läbitud vahemaa kilomeetrites, keskmine kiirus ja sõiduaeg kokku. Antud kuupäeval läbis juht kokku 478 kilomeetrit, sõiduaeg kokku oli sel päeval 6 tundi 5 minutit ning muud tööd märkis juht juhikaardile vaid 5 minutit. Kogu juhi tegevus on välja toodud ka graafiliselt. Kui juhikaardi andmete kohaselt on kõik korras ja juht tegi oma puhkepausid ära, siis sõidumeeriku andmetest nähtub, et sõidumeerik on fikseerinud sõiduki liikumise ajal, mil juhikaardil on salvestunud puhkeaeg. Seda on näha kiiruse diagrammilt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr.561/2006 artikkel 7 nõuab, et juht peab tegema pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi vähemalt 45minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi. Nimetatud vaheaja asemel võib olla vähemalt 15-minuti pikkune vaheaeg, millele järgneb vähemalt 30-minuti pikkune vaheaeg. Kuid antud väärteoasjas ei ole teine puhkepaus vähemalt 30-minuti pikkune ja seetõttu tulebki juhil järjestikuse sõiduaja ületus, kuna juht liigutab sõidukit ja teeb seega tööd, mitte ei puhka sellel ajal. Puhkeaeg on selgelt defineeritud, koorma peale- ja mahalaadimise aeg ei ole puhkeaeg. Kui juht ei tegele ise koorma peale- ja mahalaadimisega, on antud aeg juhi jaoks valmisoleku aeg. On ülimalt tähtis, et juht märgib oma tegevused juhikaardile vastavalt tegevustele. Antud väärteoasjas nägi juht oma sõidumeerikus, et puhkepausid ära teinud ja justkui võis uuesti sõita 4,5 tundi, kuid tegelikkuses juht ei puhanud kogu selle aja vältel (kell 10.45 – 11.16), vaid samal ajal vähemalt 2 minuti vältel juhtis sõidukit ja tegeles koorma dokumentatsiooniga, seega ei saa kogu seda aega käsitleda puhkeajana ning puhkepaus tuleb lühem, kui 30 minutit. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juht varjas teadlikult oma tegelikku tööaega ning salvestas juhikaardile vaid seda, mida ta tahtis näidata kontrolli teostavatele ametnikele. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasja materjalidega kogumis ja hinnanud isiku süü suurust, määras isikule rahatrahviks kokku 520 €i, mis on küll üle sanktsiooni keskmise määra, kuid menetleja arvestas ka asjaoluga, et isikut on eelnevalt ühe samalaadse teo eest juba karistatud. Seetõttu leidis kohtuväline menetleja, et kaebuses ei ole täiendavaid asjaolusid lisandunud ning menetlusalusele isikule määratud karistus ja selle suurus on põhjendatud. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et Maarek Lumi kaebus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 4 Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule saadetud e-kirjast, et ta soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 02.04.2025 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/3385-4 Viru Maakohtu 18.03.2025 päringule nr.4-25-803 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on kiirmenetluse otsus koostatud
lg.1 ja §212 rikkumise eest, karistus nende sätete eest on määratud eraldi.
lg.1
lg.1 näeb ette vastutuse kehtestatud vaheaja mittekasutamise eest pärast 4,5-tunnist sõiduaega mootorsõidukijuhi poolt. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas mootorsõidukijuhina kasutas kehtestatust lühemat vaheaega. menetlusalune isik Nagu nähtub 26.02.2025 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.10220182996983, on menetlusalune isik rikkunud
lg.1 ja selle aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr.561/2006 artikkel 7 nõudeid.
lg.1 näeb ette, et sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr.561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr.3821/85 ja (EÜ) nr.2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr.3820/
Sõiduki liigutamine ei ole ilmselgelt puhkeaeg ja selline liigutamine katkestab puhkeaja, kuna juht teeb tööd. Asjaolu, et lühiajaline liigutamine ei fikseeru juhikaardil, ei anna alust kiirmenetluse otsuse tühistamiseks selles osas. Tõendeid tuleb hinnata kogumis ning tahhograafi andmetest nähtuvad sõiduki liigutamised ilmselgelt. Antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik kasutas kehtestatust lühemat puhkeaega. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Eeltoodu alusel tuleb kiirmenetluse otsuse menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata.
Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja määranud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi 35 trahviühiku ulatuses. Kiirmenetluse otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Maakohtule jääb antud seisukoht arusaamatuks, kuna Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub üheselt, et isik tunnistas oma süüd. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 ja Karistusseadustiku §57 lg.1 p.3 on süü ülestunnistamine karistust kergendav asjaolu. 6 Oma 02.04.2025 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/3385-4 kaebusele viitas kohtuväline menetleja sellele, et karistuse suuruse määramisel arvestas kohtuväline menetleja ka asjaoluga, et isikut on eelnevalt ühe samalaadse teo eest juba karistatud. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kiirmenetluse otsusest ja teistest maakohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et menetlusalust isikut oleks eelnevalt üldse väärteokorras karistatud, samuti ei nähtu kiirmenetluse otsusest, et sellist asjaolu oleks karistuse suuruse määramisel arvestatud. Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab maakohus, et käesolevas asjas on alust menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi suurust vähendada, kuna kohtuväline menetleja ei ole süü tunnistamist arvestanud karistust kergendava asjaoluna. Eeltoodu alusel tühistab maakohus menetlusalusele isikule
lg.1 alusel määratud rahatrahvi selle suuruse osas ja peab põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses.
näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt teiste tööde tööaja käsitsi salvestuslehtedele või väljatrükile kandmata või digitaalsesse sõidumeerikusse manuaalselt sisestamata jätmise eest. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik jättis manuaalselt sisestamata muude tööde ajad ja valmisolekuajad. Nagu nähtub 26.02.2025 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.10220182996983, on menetlusalune isik rikkunud
lg.3 ja selle aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr.165/2014 artikkel 34 lg.3 nõudeid.
lg.3 sätestab, et kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Käesolevas väärteoasjas on tuvastatud ja selles osas puudub vaidlus, et 26.02.2025 kell 11.10 juhtis Maarek Lumi Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi – Tartu – Valga maantee 9-ndal kilomeetril mootorsõidukit Scania G400 (registreerimismärk XXXXXX). Sealjuures ei kandnud juht juhikaardile kogu kontrollperioodi vältel sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil oma muud tööd, valmisolekuaega ja puhkeaega. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr.165/2014 peab juht oma juhikaardile muuhulgas märkima ja muu töö, mis tähendab mistahes tegevust peale juhtimise, nagu on määratletud direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis a. Maakohtule esitatud väärteomaterjalides asuvatest Nädalagraafikutest nähtub, et menetlusalune isik on korduvalt (04.02.2025, 17.02.2025, 19.02.2025, 21.02.2025 ja 25.02.2025) juhikaardile märkinud muid töid minimaalselt. Maakohtule esitatud kaebuse kohaselt tunnistab menetlusalune isik ka ise, et ei kasuta tõepoolest neid nuppe, kuna masin lükkab sõidumeeriku automaatselt muu töö 7 peale, kui auto ei liigu. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et menetlusalune isik on omakäeliselt märkinud, et auto läheb automaatselt puhkeajale ja ta pole tõepoolest neid nuppe kasutanud. Maakohtule esitatud kõrvaldatud puudustega kaebuses märgib menetlusalune isik, et kui auto liigub, lükkab Smart digimeerik automaatselt tööajale ja sõiduajale ning kui auto seisab, siis puhkeajale. Nimetatud kolmest erinevast menetlusaluse isiku väitest nähtub üheselt, et ta ei ole nõutavas ulatuses juhikaardile manuaalselt sisestanud aega, mis on sätestatud muu tööna. Siinkohal nõustub maakohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et ei ole eluliselt usutav, et juht tegeleb vaid sõiduki juhtimisega ja kontrollib puhkeaja vajadust ning mingite muude tööülesannetega (nt. tankimine, tehnilise seisukorra kontrollimine jms) sealjuures ei tegele. Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab maakohus, et menetlusalune isik on rikkunud
sätteid, kuna on jätnud manuaalselt digitaalsesse sõidumeerikusse suures osas kandmata teiste tööde tööaja. Asjaolu, et juhikaardile salvestub automaatselt sõidu- ja puhkeaeg, ei anna alust kiirmenetluse otsuse tühistamiseks selles osas. Tõendeid tuleb hinnata kogumis ning nädalagraafikute andmetest nähtub üheselt, et teiste tööde tööaeg on sinna sisestatud minimaalselt. Seega on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik on jätnud vajalikud muud tööd suures osas manuaalselt sisse kandmata. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Eeltoodu alusel tuleb kiirmenetluse otsuse menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata.
Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja määranud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses. Kiirmenetluse otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Maakohtule jääb antud seisukoht arusaamatuks, kuna Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub üheselt, et isik tunnistas oma süüd. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 ja Karistusseadustiku §57 lg.1 p.3 on süü ülestunnistamine karistust kergendav asjaolu. Oma 02.04.2025 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/3385-4 kaebusele viitas kohtuväline menetleja sellele, et karistuse suuruse määramisel arvestas kohtuväline menetleja ka asjaoluga, et isikut on eelnevalt ühe samalaadse teo eest juba karistatud. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kiirmenetluse otsusest ja teistest maakohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et menetlusalust isikut oleks eelnevalt üldse väärteokorras karistatud, samuti ei nähtu kiirmenetluse otsusest, et sellist asjaolu oleks karistuse suuruse määramisel arvestatud. Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab maakohus, et käesolevas asjas on alust menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi suurust vähendada, kuna kohtuväline menetleja ei ole süü tunnistamist arvestanud karistust kergendava asjaoluna. 8 Eeltoodu alusel tühistab maakohus menetlusalusele isikule
alusel määratud rahatrahvi selle suuruse osas ja peab põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses. 26.02.2025 kiirmenetluse otsuse nr.10220182996983 kohaselt võimaldati menetlusalusel isikul vastavalt tema kirjalikule taotlusele tasuda rahatrahv ositi ja viimase osa tasumise tähtpäev saabub 07.05.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.