← Eesti

2-24-6318/17

Obsah (5)§ 346§ 357§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-6318 Otsuse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2025, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi O. M. hagi A. K. vastu abielu lahutam

§ 346

lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2).

  1. Hageja nõudeks on abielu lahutamine. Abielutunnistuse Seeria I-ED nr XXX andmetel sõlmiti poolte abielu 27.02.214 Ukraina Vabariigi Luhanski oblasti Svatove rajooni justiitsvalitsuse registreerimisteenistuse perekonnaseisuaktide riiklikus registreerimise osakonnas.
  2. Kohus kuulas vastavalt

§ 346lg 2 hageja ja kostja isiklikult ära.

Kohtuistungil antud seletuste kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja abielu säilitada ei ole võimalik.. Pooled elavad lahus alates 2021.a. augustist, Eestis elavad pooled praegu elamislubade alusel. Pooled on Ukraina kodanikud. Kostja nõustus abielu lahutamisega. Kohus leiab, et olukorras, kus pooled tegelikult elavad lahus ja poolte abielulised suhted on lõppenud, ei ole PKS § 67 lg 3 ja

§ 357

lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine otstarbekas, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.

  1. Vastavalt Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingule õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades, artikkel 27 lõiked 1 ja 2, abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Kui abielu lahutamise avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole, teine aga teise lepingupoole kodanik ja kui üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Lepingu artikli 40 kohaselt, lepingupooled tunnustavad ja täidavad vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviilasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud kahju hüvitamise osas. Lepingupoolte territooriumil tunnustatakse erimenetluseta ka eestkoste-, hooldus- ja perekonnaseisuorganite ning teiste asutuste otsuseid tsiviilasjades, mis oma iseloomu poolest ei nõua täitmist.
  2. O. M.le on 19.03.2025 väljastatud elamisluba nr. XXX/TEP, tähtajaga kuni 04.03.
  3. A. K. on 05.03.2025 väljastatud elamisluba nr. XXX/TEP, tähtajaga kuni 04.03.
  4. Kuigi hageja ja kostja on Ukraina Vabariigi kodanikud, omavad nad Eestis kehtivat elamisluba, seega on Eesti kohus pädev poolte abielu lahutama.
  5. Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, § 66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 27.02.2014 sõlmitud abielu.
  6. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele, kui Ida-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele, abielulahutuse registreerimiseks. Menetluskulude jaotus
  7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas 3 tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

16.

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.