Obsah (7)

§ 162§ 652§ 654§ 232§ 442§ 171§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-21-10593 K

§ 162lg 1 järgi hageja kanda ja määras need rahaliselt kindlaks.

Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. 5.
2. Maakohus kohaldas valesti materiaalõigust ja jõudis ekslikule järeldusele, et kinkelepingust taganemise eeldused ei ole täidetud. Wl kui kinkijal pidi olema VÕS §-de 267 ja 270 järgi järelemõtlemisaeg, kas kinkelepingust taganeda. W jõudiski selle aja jooksul järeldusele, et kostjad ei ole kingi väärilised. Maakohus oleks pidanud lähtuma eelkõige W taganemisavaldusest, selles sisaldus kinkija tahe ja läbi selle sisustama kinkelepingu eesmärki. Kinkija W väljendas enda subjektiivse hinnangu ka kirjalikus selgituses kinkelepingutest taganemise kohta, kuid maakohus jättis selle hindamata. 5.
3. Järelemõtlemisaja jooksul oli Wl õigus kostjatelt nõuda, et kingitud varale seatakse isiklik kasutusõigus hageja kasuks. Kostjad keeldusid isikliku kasutusõiguse seadmisest ja näitasid sellega kinkija ja tema abikaasa vastu üles jämedat tänamatust. Kostjad näitasid jämedat tänamatust hageja vastu üles ka sellega, te ei tahtnud kutsuda hagejat W matusele. 5.
4. Ekslik on maakohtu tuvastatu, et W ei olnud voodihaige ja tundis end normaalselt, kuna ise käis poes, suvilas ja arsti juures. W haiguslugu seda ei kinnita. W konto väljavõtted seda ei kinnita, sest ka kostjad kasutasid seda kontot. Kostjate kolleegide ja peretuttavate selgitused on eksitavad, sest nad ei ole ise viibinus selle juures, mille kohta andsid selgitusi. O seletus on ebausaldusväärne. Suuremat rõhku oleks tulnud anda Q seletusele ja teistele hageja tõenditele. 4 2-21-10593 Vastustajate seisukohad ja edasine menetlus
5. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6. Kohtuistungil 27.02.2025 sõlmisid hageja ja kostja I kompromissi. Ringkonnakohus kinnitas kompromissi 04.03.2025 määrusega ja lõpetas menetluse kostja I osas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 9.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest, mis on esitatud käesoleva otsuse p-s 4.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Hageja apellatsioonkaebuse peamised seisukohad taanduvad väitele, et pärast kinkelepingu täitmist võib kinkija ilma igasuguste piiranguteta ümber mõelda ja kinkelepingust taganeda. Selline seisukoht ei vasta VÕS §-des 267 ja 268 sätestatule. Sellist järeldust ei tule ka hageja viidatud kohtupraktikast (RKTKo 22.02.2007, 3-2-1-153-06, p 12).
3. Kuigi kohtupraktikas on leitud, et ka õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena, ei saa sellest seisukohast järeldada, et pärast kinkelepingu täitmist võib kinkija ilma igasuguste piiranguteta kinkelepingust taganeda. Taganemiseks VÕS § 267 lg 1 p 1 järgi peab esinema käitumine, mis on hinnatav jämeda tänamatusena. Viimase kohaldamisel tuleb arvestada nii kingisaaja teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut sellele (samas, p 12). Seega ei piisa, erinevalt hageja käsitlusest, üksnes kinkija subjektiivsest hinnangust kingisaaja käitumisele.
4. Kolleegium nõustub ka maakohtu hinnanguga, et isikliku kasutusõiguse seadmisest keeldumine ei ole kostjale II etteheidetav jämeda tänamatusena. Lisaks sellele on W esitanud palved isikliku kasutusõiguse seadmiseks ja kostja II neist keeldunud pärast 11.05.2021 taganemisavalduse kättesaamist. Sel alusel ei ole W uut taganemisavaldust teinud. Sama olukord on etteheitega, et kostja II ei tahtnud hagejat W matusele kutsuda.
5. Teise etteheitena leiab hageja, et maakohus on ebaõigesti tõendeid hinnanud ja tuvastanud valesti W tervisliku seisundi, abivajaduse ja kostjate tegevuse W eest hoolitsemisel. Kolleegium leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusõigust tõendite hindamisel ja kohtuotsuse põhjendamisel (

§ 232

lg 1 ja

§ 442lg 8).

Maakohtu järeldused on arusaadavad ja seostatavad tuvastatud asjaoludega. Maakohus hindas kõiki tõendeid ning põhjendas neile antud hinnangut üksikasjalikult ja loogiliselt. Et hageja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohus jättis poolte esile toodud asjaolud ja hageja esitatud tõendid hindamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15.

§ 171lg 1 järgi jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need

§-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata kostja II kulunimekirja alusel. 5 2-21-10593

1. Kostja II menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks lepingulise esindaja kulud 1704,95 eurot (sh käibemaks). Nimekirjade kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 10 tundi 45 minutit. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 130 eurot (lisandub käibemaks), mis ei ületa õigusteenuse keskmist tasumäära. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu, on esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik.
2. Vastavalt taotlusele tuleb hagejal

§ 177

lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 6