8. Hagiavalduse kohaselt on hageja üürilepingu öelnud erakorraliselt üles 08.05.2024 (dtl 39) kuna kostja ei tasunud tekkinud üüri- ja kommunaalkulude võlgnevust ka pärast mitmeid meeldetuletusi ja kirju (dtl 30-38). Esimese kirja võlgnevuse tasumiseks saatis hageja kostjale 01.02.2024 (dtl 30). Poolte kirjavahetusest nähtuvalt andis kostja korteri valduse üle 14.05.2024 (dtl 41). Kostja ei ole vaidlustanud üürilepingu ülesütlemist ega esitanud vastuväited korteri valduse üleandmise aja osas. Hageja on 30.05.2024 kostjale kirjutanud, et ta ei ole saanud korterivõtmeid (dtl 41). Üürileping on lõppenud ning kõik lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks. Hageja on hagis esitanud kostja vastu tasumata üüri, korteriühistu arvete ning kahjustatud esemete hüvitiste, luku vahetuse kulu ja koristuskulude nõuetes. 9.
kohaselt kohustub üürnik maksma üürileandjale talle kasutamiseks antud asja eest tasu ehk üüri.
lg 1 ja 2 kohaselt peab üürnik maksma lisaks üürile ka muid üüritud asjaga seotud kõrvalkulusid, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ega seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. Üürnik peab mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kandma terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulusid (edaspidi hoone korrashoiu- ja parenduskulud) üksnes juhul, kui selles on lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud.
kohaselt kannab üürileandja asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Lepingu p 2.1 kohaselt on üüri suuruseks 160 eurot kuus kuni 30.04.
, § 292 lg 1 ja 2, § 293 ja lepingu p 2.1, 2.2.1-2.2.3 alusel on üüri ja kõrvalkulude nõuded põhjendatud. Kostja ei ole nimetatud nõuetele esitanud vastuväiteid. Poolte kirjavahetusest (dtl 32) nähtub, et kostja on võlgnevust aktsepteerinud ning palunud täiendavaid tähtaegu võlgnevuse tasumiseks. Ka hagivastuses (dtl 85) ei esitanud kostja hageja nõuetele vastuväiteid, vaid soovis võlgnevuse tasuda maksegraafiku alusel. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks üüri ja kõrvalkulude võlgnevus välja mõista. Hageja on palunud kostjalt välja mõista üürivõlgnevuse 423,22 eurot ning kõrvalkulude võlgnevuse 355,43 eurot (hagis märtsaprill 301,94 eurot, mai 53,49 eurot). Kohus leiab, et kõrvalkulude võlgnevus on hagis arvutatud valesti. Korteriühistu arvete alusel perioodil märts-mai 2024 kujuneb nõude suuruseks hoopis 346,67 eurot (149,96+143,22+53,49). Hagis märgitud märts-aprill võlgnevus ei ole 301,94 eurot (hagi p 1.3 selgitused), vaid on 293,18 eurot. Üürivõlgnevus on hageja poolt arvutatud korrektselt. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja üürivõlgnevuse 423,22 eurot ja kõrvalkulude võlgnevuse 346,67 eurot. 12. Hageja nõuab kostjalt kahjustatud esemete (katkine vannitoa peegel 25 eurot, määrdunud voodi 80 eurot, rikutud tugitool 30 eurot, rikutud diivan 80 eurot, kaks tooli 30 eurot, tapeedi kahjustus 15 eurot), lukuvahetuse kulude 35 eurot ja koristuskulude hüvitist 100 eurot, kokku 395 eurot.
lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Sama sätte lõike 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi on üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kui üüritud asja üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-46-09 p 10 märkinud, et AÕS § 36 lg 1 kohaselt omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis 4
lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Asja materjalidest nähtuvalt kontrollis hageja korteri üle pärast selle valduse saamist. Hageja edastas 26.06.2024 kostjale arve nr 117 (dtl 42), milles sisaldus tasu kahjustatud esemete, luku vahetuse ja koristamise kulud. Kostja vastas hagejale 04.07.2024 (dtl 42), et tema pole nõus maksma vannitoa peegli ja toolide eest, sest need olid katki juba siis kui tema sinna läks. Samuti nähtub poolte kirjavahetusest (dtl 41), et kostja oli 14. maiks 2024 viinud ära oma asjad, kuid tal jäi korter koristamata. Hageja kirjutas 30.05.2024 kostjale, et ta pole saanud kätte korterivõtmeid (dtl 41). Kohus leiab, et hageja on järginud
Seadus ei näe ette, mis aja jooksul peaks üürileandja korteri seisundit kontrollima. Kohus leiab, et olukorras, kus valdus vabastati 14.05.2024 ning üürileandja teostas enne arve esitamist nii ülevaatuse, koristuse kui ka lukkude vahetuse umbes kuu jooksul korteri valduse saamisest, on tähtaega järgitud. Üürilepingu esemel esinevate puuduste korral on hagejal õigus esitada üürilepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mida hageja on ka teinud. 13.
lg 2 kohaselt on üürnik kohustatud asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Lepingu p 3.1.5 kohaselt peab üürnik hüvitama täielikult eluruumi (kaasaarvatud lepinguga üürileandja poolt kasutada antud sisustuse, kodutehnika, furnituurid, elektri- ja sidesüsteemid jms) hävimisest ja/või kahjustumisest tuleneva kahju k.a loomade poolt tekitatud kahju kui üürileandja on andnud loa looma üüripinnal pidada, mis tekib ajal, kui eluruum oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnik ei vastuta eluruumi hariliku kulumise, seisukorra halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad eluruumi lepingujärgse kasutamisega. Lepingu p 3.1.6 kohaselt peab üürnik omal kulul kõrvaldama eluruumis ilmneva puuduse, mida saab kõrvaldada eluruumi harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega.
lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Seega vastutab üürnik üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, 5
ja üürilepingu punkti 3.1.5 ja 3.1.6 eesmärk ei ole, et üürnik peaks tagastama ruumid täpselt samasuguses seisus, nagu need üürnikule lepingu täitmise perioodi alguses üle anti. Sätete eesmärk on, et üürnik saab asja sihipäraselt kasutada ning et üürnik selle sihipärase kasutamise käigus tekkinud kahjustuste eest ei vastuta. Üürnikule kasutada antud esemed tuleb tagastada tervetena. 19.12.2023 allkirjastatud eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktis (dtl 54) on pooled kirja pannud, mis esemed igas toas korteri üleandmisel olid (sh vannitoapeegel, voodi magamistoas, tugitool elutoas, diivan elutoas, kolm tooli köögis). Ühtegi märget korteris asuvatest võimalikest puudustest ei ole. Kostja on akti allkirjastanud. Seega tuleb eeldada, et korter ja selle sisustus anti üürnikule üle heas seisukorras, sh sisustusesemed tervetena. Kostja on oma kirjas hagejale märkinud, et vannitoapeegel ja kaks tooli olid katki juba korteri üleandmisel. Korteri üleandmisel on kostja enda allkirjaga kinnitanud, et ta on korteri ja selle sisustuse hoolikalt üle vaadanud (lepingu p 3.1.1, dtl 52). Kohtule pole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks hagejat
lg 2 p 1 alusel viivitamata teavitanud asja lepingutingimustele mittevastavusest. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mille esinemise tõttu ta puuduste eest ei vastutaks. Kohtul puudub seega alus kahelda, et kirjeldatud vigastused on tekkinud ajal, mil korter oli kostja kasutuses. Seega on hageja nõue katkise peegli, tugitooli, kahe tooli ja tapeedi hüvitamiseks põhjendatud. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud kulud lukkude vahetamisele, määrdunud voodi puhastamisele ja korteri koristamisele. Hagist ja sellele lisatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks võtmed hagejale üle andnud. Olukorras, kus pärast lepingu lõppemist jäävad võtmed üürnikule ja tal on tegelikult korterile kaudne valdus, kuigi tal puudub seaduslik alus korterit kasutamiseks, on põhjendatud korteri ukse luku vahetamine ja selleks kulude tegemine. Samuti on põhjendatud koristuskulud, arvestades, et kostja korterit, aga ka nt voodit, enne äraandmist ei koristanud. Kostja on avaldanud kohtule hagivastuses soovi kohustuse täitmiseks sõlmida maksegraafik. Kohus leiab, et kostja sisuliselt tunnistab, et ta vastutab puuduste eest. 14. Hageja on esitanud arve nr 117, mis sisaldab kahjustunud esemete, luku vahetuse ja koristuskulusid summas 395 eurot.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja 6
Kohus leiab, et hageja nõutud summa on põhjendatud. Kohus arvestab seejuures asjaolu, et tegemist ei olnud uue korteriga ega uute sisustusesemetega. Hageja nõutud kahjuhüvitis vastab tegelikule olukorrale ning hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kohtul jätta nõude osaliselt või tervikuna rahuldamata. Hageja on oma väiteid tõendanud ning kostjal lasus omakorda kohustus tõendada, et ta kahjustuste eest ei vastuta. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 395 eurot. Kokku on hageja põhinõue 1164,89 eurot (423,22+346,67+395). Hageja on kostja makstud tagatisraha 240 eurot arvestanud põhinõude katteks (hagi p 1.3 selgitus).
Tagatisraha on tasutud üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Hagejal on nõue üürniku vastu ning ta on oma nõudest vähemalt kahe kuu jooksul pärast üürilepingu ülesütlemist teatanud, mistõttu puudub kostjal alus tagatisraha tagasinõudmiseks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõudena 924,89 eurot. 15. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu on põhjendatud ning kohus on selle kostjalt välja mõistnud, on hagejal õigus nõuda ka viivist
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 2.5 kohaselt on pooled üüri maksemisega viivitamise korral leppinud kokku kõrgemas viivisemääras kui seadusjärgne viivisemäär. Hageja nõuab nii üüri, kõrvalnõuete kui ka kahjuhüvitise eest viivist seadusjärgses määras, mis on kohtu hinnangul võimalik. Hagejal ei ole kohustust nõuda viivist kõrgemas määras. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt 933,65 eurot arve nr 117 maksetähtajale järgnevast päevast 04.07.2024-16.07.2024 12,25% aastas (seadusjärgne määr). Hageja on viivist arvestanud 4,06 eurot. Hageja on arvestanud viivise korrektselt, kuid kuna kohus rahuldas hageja põhinõude osaliselt, s.o summas 924,89 eurot, siis tuleb viivis vastavalt sellele ümber arvutada. Kostja ei ole esitanud viivisenõuetele sisulisi vastuväiteid. Seega puudub alus viivisenõude rahuldamata jätmiseks või vähendamiseks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 4,02 eurot (12,25% aastas põhinõudelt 924,89 eurot perioodil 04.07.2024-16.07.2024). Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivise 12,25% aastas alates 17.07.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Kohus leiab, et täiendava viivise nõue on TsMS § 367 alusel võimalik ja see tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja täiendava viivise põhinõudelt 924,89 eurot 12,25% aastas alates 17.07.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.