Obsah (19)

§ 367§ 4§ 376§ 168§ 423§ 424§ 5§ 436§ 438§ 230§ 173§ 162§ 174§ 175§ 138§ 144§ 218§ 177§ 178

2-24-6042 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 13.märts 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-6042 Tsiviilasi esindajad OÜ Advokaadibü

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

1. Hageja nõuab kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid lepingujärgses määras 5 2-24-6042 0,05% päevas iga kohustuse täitmisega viivituses oldud päeva eest kuni põhivõlgnevuse 13 226 eurot täieliku maksmiseni kostja poolt.
2. Eelnevast tulenevalt palub hageja kohtul kohustada kostjat tasuma viivist kindla summana lepingujärgses määras 0,05% päevas väljamõistetavalt põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi kuni selle täieliku tasumiseni kostja poolt.
3. Hageja vähendas menetluse ajal enda nõuet, viimati 21.11.2024 avalduses, kuna kostja tasus hagejale menetluse ajal mitme osamaksena osaliselt põhivõla summas 11 505 eurot. Esitatud nõuete vähendamise avalduses palub hageja:
4. lugeda Advokaadibüroo H.E OÜ L.T vastu hagiavalduses esitatud põhivõlgnevuse ja viivise nõue vähendatuks.
5. lugeda hagi põhinõude ja kõrvalnõude vähendamisest tulenevalt hagiavalduse resolutsiooniks järgnev: 2.
6. rahuldada hagi. 2.
7. mõista L.T-lt välja Advokaadibüroo H.E OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 1721 eurot. 2.
8. mõista L.T-lt välja Advokaadibüroo H.E OÜ kasuks viivis lepingujärgses määras 0,05% päevas põhivõlgnevuselt 13 226 eurot alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o summas 2334,85 eurot. 2.
9. mõista L.T-lt välja Advokaadibüroo H.E OÜ kasuks viivis lepingujärgses määras 0,05% päevas hagimenetluse jooksul tasutud põhivõlgnevuselt 9305 eurot alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni, s.o summas 172,77 eurot. 2.
10. mõista L.T-lt välja Advokaadibüroo H.E OÜ kasuks viivis lepingujärgses määras 0,05% päevas hagimenetluse jooksul tasutud põhivõlgnevuselt 2200 eurot alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni, s.o summas 234,72 eurot. 2.
11. mõista L.T-lt välja Advokaadibüroo H.E OÜ kasuks viivis lepingujärgses määras 0,05% päevas tasumata põhivõlgnevuselt summas 1721 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi kuni põhivõlgnevuse 1721 eurot täieliku tasumiseni L.T poolt. 2.
12. määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta kõik menetluskulud L.T kanda. 2.
13. mõista L.T-lt välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni Advokaadibüroo H.E OÜ kasuks.
14. Avalduse kohaselt tasus kostja hagejale peale hagi esitamist -
15. mail 2024,
16. mail 2024 ning
17. mail 2024 põhivõlgnevuse kokku summas 9305 eurot. Seetõttu esitas hageja
18. juulil 2024 avalduse hagi põhivõlgnevuse nõude vähendamiseks ning seoses kostja poolt osa põhivõlgnevuse tasumisega kohtumenetluse jooksul vähendas hageja ka hagiavalduses esitatud kõrvalnõuet.
19. septembril 2024 esitas kostja kohtule vastulause, milles avaldas soovi sõlmida kõnealuses asjas maksegraafik.
20. septembril 2024 saatis hageja esindaja kostjale e-kirja, milles tegi ettepaneku sõlmida asjas kompromiss, mille sisuks oleks maksegraafik vähemalt 500-euroste osamaksetega. Kostja vastas hageja esindaja ettepanekule
21. septembril 2024 ning avaldas soovi, et menetluskulusid ja riigilõivu võiks vähendada poole võrra.
22. oktoobril 2024 teavitas kostja hagejat, et tasus
23. oktoobril 2024 2200 eurot. Seejärel teavitas
24. oktoobril 2024 hageja esindaja kostjat veel tasumisele kuuluvatest summadest ning küsis uuesti kompromissi sõlmimise võimalikkuse kohta arvamust.
25. novembril 2024 vastas kostja, et on jätkuvalt nõus kompromissiga, mida kinnitas ka enese
26. novembri 2024 e-kirjas, kuid üheski kirjas ei avaldanud kostja arvamust hageja poolt esitatud tingimuste kohta.
27. novembril 2024 koostas hageja kompromisslepingu projekti, mille edastas kostjale. Kostja teavitas
28. novembril 2024, et tal pole majanduslikult võimalik tasuda 500 eurot kuus.Kuivõrd kohus andis enese
29. novembri 2024 kirjaga pooltele aega kuni
30. novembrini 2024, et esitada sõlmitud 6 2-24-6042 kompromiss, teavitas hageja kohut
31. novembril 2024, et läbirääkimised seoses kompromissi sõlmimisega ei ole osutunud edukaks. Nagu hageja välja tõi, siis kostja tasus hagejale
32. oktoobril 2024 põhivõlgnevuse kokku summas 2200 eurot. Sellest tulenevalt esitab hageja käesolevaga hagi põhivõlgnevuse nõude vähendamise avalduse. Seoses kostja poolt osa põhivõlgnevuse tasumisega kohtumenetluse jooksul vähendab hageja käesolevaga ka hagiavalduses esitatud kõrvalnõuet. Nagu hageja eelnevalt välja tõi, siis kostja on kohtumenetluse käigus tasunud ära põhinõude osaliselt. Täpsemalt, kostja on tasunud
33. oktoobril 2024 kostja arvelduskontole 2200 eurot, märkides selgituseks „arve nr 20230199“. Hageja selgitab, et juba
34. juulil 2024 esitatud avalduse seisuga oli kostjal
35. aasta mais tehtud ülekannetega täielikult tasutud arve nr
36. Kuivõrd selline arve on kostjal tasutud, luges advokaadibüroo tasutud summadega kaetuks teised maksmata arved alates kõige vanemast arvest. Seda VÕS § 88 lg 6 alusel, mille kohaselt kui võlgnik ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse (käesoleval juhul oli kostja pool määratud arve juba tasutud), loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Seega said kostja
37. oktoobril 2024 tehtud ülekandega tasutud täielikult arved nr 20230103 (291 eurot) ja 20230359 (990 eurot). Lisaks sai osaliselt tasutud arve 20230457 summas 919 eurot. Kokkuvõtvalt seega tasus kostja hagimenetluse kestel ära veel põhinõudest 2200 eurot, millega said tasutud hagi lisades 7 ning 9 loetletud arved ja hagi lisas 10 loetletud arve osaliselt. Tasumata on jätkuvalt seega arve nr 20230457 osaliselt summas 311 eurot, arve nr 20230478 summas 1380 eurot ja arve nr 20230566 summas 30 eurot, kokku seega 1721 eurot.

§ 4

lg 2 kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.

§ 376

lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Õiguskirjanduses on selgitatud, et tegemist on olukorraga, kus hageja ei esita kohtule ühtegi uut nõuet, vaid jääb oma esialgse nõude juurde, kuid muudetud ulatuses. Vastavalt

§ 376

lg 4 p-le 2 ei peeta hageja põhinõuete vähendamist hagi muutmiseks ning seega pole selleks vajalik kohtu ega kostja nõusolek. Käesoleval juhul, kuivõrd kostja on hagimenetluse kestel tõepoolest tasunud ära põhinõuded osaliselt, ei jää hagejal üle muud, kui enese nõuet vähendada. Seejuures on oluline rõhutada, et hagi esitamise ajaks olid kõik arved maksmata ehk hagiavalduses toodud nõuded olid selle esitamisel ajal täies ulatuses põhjendatud ning sellele ei ole ka kostja vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja lugeda kostja vastu esitatud hagi vähendatuks, s.o põhivõlgnevuse nõuet vähendada summas 2200 eurot. Koos

1. juulil 2024 esitatud vähendamise avaldusega tuleb vähendada põhivõlgnevuse nõuet summas kokku 11 505 eurot (9305 eurot + 2200 eurot) ning lugeda põhivõlgnevuse nõude summaks 1721 eurot. Hageja palub seega mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus summas 1721 eurot. Täiendavalt, kuivõrd kostja on tasunud osa põhivõlgnevusest, siis on lõppenud ka osale põhivõlgnevusele lisanduva viivise arvestus. Sellest tulenevalt esitab hageja käesolevaga kostja poolt põhinõude osalisest maksmisest tuleneva redigeeritud viivisearvestuse. Käesoleva seisukoha esitamise ajaks on viivisenõude suurus kujunenud järgmiselt: - Kuivõrd kostja on
2. oktoobril 2024 tasunud täielikult arvest nr 20230103 tuleneva põhivõlgnevuse, siis on lõppenud ka arve nr 20230103 viivise arvestus. Arve nr 20230103 muutus sissenõutavaks
3. aprillil 2023 ning kostja tasus arve osaliselt mitmes osas. Kuivõrd kostja tasus ülejäänud arvest nr 20230103 tuleneva põhivõlgnevuse
4. oktoobril 2024, siis on arvele nr 20230103 lisanduv lõplik viivis alates hagi esitamisest kuni arve tasumiseni summas 48,24 eurot (vt lisa 1). Eelnevast tulenevalt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 7 2-24-6042 arve nr 20230103 põhivõlgnevuselt tulenev sissenõutavaks muutunud viivis alates hagi esitamisest kuni täieliku tasumiseni summas 48,24 eurot. - Kuivõrd kostja on
5. oktoobril 2024 tasunud arvest nr 20230359 tuleneva põhivõlgnevuse, siis on lõppenud ka arve nr 20230359 viivise arvestus. Kuivõrd arve nr 20230359 muutus sissenõutavaks
6. oktoobril 2023 ning kostja tasus arvest nr 20230359 tuleneva põhivõlgnevuse
7. oktoobril 2024, siis on arvele nr 20230359 lisanduv lõplik viivis alates hagi esitamisest kuni arve tasumiseni summas 83,16 eurot (vt lisa 2). Eelnevast tulenevalt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja arve nr 20230359 põhivõlgnevuselt tulenev sissenõutavaks muutunud viivis alates hagi esitamisest kuni tasumiseni summas 83,16 eurot. - Kuivõrd kostja on
8. oktoobril 2024 tasunud arvest nr 20230457 tuleneva osalise põhivõlgnevuse, siis on lõppenud osaliselt ka arve nr 20230457 viivise arvestus. Kuivõrd arve nr 20230457 muutus sissenõutavaks
9. novembril 2023 ning kostja tasus arvest nr 20230457 tuleneva põhivõlgnevuse osaliselt
10. oktoobril 2024, siis on arvele nr 20230457 lisanduv viivis alates hagi esitamisest kuni osalise tasumiseni summas 103,32 eurot (vt lisa 3). Eelnevast tulenevalt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja arve nr 20230457 põhivõlgnevuselt tulenev sissenõutavaks muutunud viivis alates hagi esitamisest kuni osalise tasumiseni summas 103,32 eurot. Eelnevast tulenevalt seega on võimalik välja arvutada alates hagi esitamisest kuni käesoleva menetlusdokumendi esitamiseni menetluse kestel tasutud põhinõudelt 2200 tekkinud viivis, s.o summas 234,72 eurot. Hageja esitas hagiavalduses põhivõlgnevusest tuleneva viivise nõude sellist, et palus mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis lepingujärgses määras 0,05% päevas põhivõlgnevuselt 13 226 eurot alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o summas 2334,85 eurot, ja hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi lepingujärgses määras 0,05% päevas väljamõistetud põhivõlgnevuselt kuni selle täieliku tasumiseni kostja poolt. Kuivõrd kostja on peale hagiavalduse esitamist põhivõlgnevusest tasunud 11 505 eurot, siis vähendab hageja käesolevaga enese hagiavalduses esitatud kõrvalnõuet. Vastavalt

§ 376

lg 4 p-le 2 ei peeta hageja kõrvalnõuete vähendamist hagi muutmiseks ning seega pole selleks vajalik kohtu ega kostja nõusolek. Eelnevast tulenevalt taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja: 1) viivise lepingujärgses määras 0,05% päevas põhivõlgnevuselt 13 226 eurot alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni summas 2334,85 eurot (vt hagi resolutsiooni punkt 3); 2) viivise lepingujärgses määras 0,05% päevas arvestatuna põhivõlgnevuselt 9305 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni 172,77 eurot; 3) viivise lepingujärgses määras 0,05% päevas arvestatuna põhivõlgnevuselt 2200 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni 234,72 eurot; 4) viivise lepingujärgses määras 0,05% päevas arvestatuna põhivõlgnevuselt 1721 eurot alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi kuni põhivõlgnevuse 1721 täieliku tasumiseni kostja poolt. Hageja selgitab, et käesolev taotlus on esitatud arvestusega, et kostja ei tasu kuni otsuse tegemiseni rohkem põhinõudeid. Hageja peab lisaks oluliseks rõhutada, et vähendab haginõudeid üksnes seetõttu, et kostja on peale hagi esitamist tasunud hagejale põhivõlgnevuse osaliselt mitmete osamaksetena summas 11 505 eurot (9305 + 2200). Kostjale esitatud arvetest tulenevaid viiviseid kostja tänini tasunud ei ole. Seejuures tuleb nõuete vähendamist pidada hageja hinnangul hagi osaliseks tagasi võtmiseks.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud sätte lõike 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Eelöeldust tulenevalt, kuivõrd hageja 8 2-24-6042 võtab hagi tagasi osaliselt ning taotleb põhinõude ja kõrvalnõude vähendamist kostja poolt kohtumenetluse jooksul hagi osalise rahuldamise tõttu, siis palub hageja jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited

1. Kostja teatas 29.05.2024 vastuses hagile, et 21.05.2024 seisuga on hagejale kogu võlg tasutud. Alles on jäänud tasuda viivis summas 1200 eurot, mille saab tasuda alles 31.10.
2. 20.06.2024 seisukohas märgib kostja, et hageja poolt esitatud menetluskulud on liialdatud ja seda võiks vähendada poole võrra. Samuti on ta huvitatud võla tasumisest, kuid viitas hagejale ka, et läheb aega kuna summad on suured. 20.05.24 alates sai tasutud kõik esitatud arved ära. Alles on jäänud tasuda viivis summas 1050 eurot, mille saan tasutud 31.10.
3. Siit ka tema palve kohtule vähendada menetluskulud vähemalt poole võrra, kuna tal on veel tasuda kohtukulusid kriminaalasja 1-22-
4. Kostja tunneb kuidas surutakse teda majanduslikult nurka. Ta on alati avatud läbirääkimisetele ja kompromissidele. 10.09.2024 seisukohas kostja teatab, et mõistab kust tuleb 2334,85eurot. 172,77 euro summa aga jääb aru saamatuks, kust tuleb 1413,38 eurot, mis teeb kokku 3921 eurot. Olles enne suhelnud kaitsjaga H.E, et soovin kiiremas korras antud kaasus lõpetada ja eluga edasi minna, samuti olen öelnud, et tasumisega läheb aega. Mai kuus sai tasutud põhiarved ära 9305 eurot. Lihtsalt kostja jaoks on need summad kosmilised. Iga päevaga summa kasvab nagu “seened metsas”, ei jaksa nendele järgi. Kostja on nõus nende viivistega ( 2334,85 ja 172,77) aga nende tasumisega läheb aega. Kostja palub arvesse seda kõike võtta ja teha maksegraafik mõistliku aja perioodiks. Kohtu põhjendused
5. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt veel lahendamata taotlused. Hageja esitas 5.07.2024 ja 21.11.2024 avaldused enda nõuete vähendamiseks, kuna kostja tasus menetluse ajal hageja põhinõude osaliselt kokku summas 11 505 eurot, millega vähendas kostja vastu esitatud võlanõuet ja viivise nõuet. Hageja selgitas 21.11.2024 avalduses, et vähendab haginõudeid üksnes seetõttu, et kostja on peale hagi esitamist tasunud hagejale põhivõlgnevuse osaliselt mitmete osamaksetena summas 11 505 eurot (9305 + 2200). Kostjale esitatud arvetest tulenevaid viiviseid kostja tänini tasunud ei ole. Seejuures tuleb nõuete vähendamist pidada hageja hinnangul hagi osaliseks tagasi võtmiseks. Kostja hageja taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et võla ja viivise nõude vähendamisel on tegu nõuete osalise tagasivõtmisega. Nõuete osaline tagasivõtmine tuleb kohtul lahendada ning tagasi võetud nõuded tuleb jätta läbivaatamata.

§ 423

lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbivaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud.

§ 424

lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

§ 424

lg-te 2 ja 3 kohaselt hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse, kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Kui kostja ei esita vastuväidet avalduse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul, loetakse et ta on nõusoleku andnud. Seega on kohtul kohustus nõude osalise tagasivõtmise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse tagasi võetud nõuete läbivaatamata jätmiseks. Nõude osalise tagasivõtmise võib kohus lahendada ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle 9 2-24-6042 osaliselt tagasivõtmise kohta (RK 3-2-1-3-14, p 11). Käesolevas juhul on kohtul võimalik võtta seisukoht võla ja viivise nõude osalise tagasivõtmise osas kohtulahendis, sest kohus andis kostjale 23.08.2024, 28.11.2024 ja 5.12.2024 e-kirjaga võimaluse esitada nõude vähendamise osas oma seisukoht. Võla ja viivise nõuete osaline tagasivõtmine ja vastavate nõuete läbivaatamata jätmine ei saa kohtu hinnangul rikkuda kostja õigusi. Seega kohus rahuldab hageja taotluse ja jätab läbi vaatamata hageja võla nõude 11 505 euro ulatuses ja edasiulatuva viivise nõude, millega hageja palus kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt summas 13 226 eurot viivisemääraga 0,05% päevas alates hagiavalduse esitamisest 16.04.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi kuni põhinõude tasumiseni. 8.

§ 5

lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

1. Poolte vahel on sõlmitud kliendileping, millele kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja osutas kostjale 10.06.2022 sõlmitud kliendilepingu (dtl 10 jj) alusel õigusabiteenust, mis seisnes kostja esindamises (kaitsmises) kriminaalasjas nr 222100000021 (kohtumenetluse nr xxx). Kliendilepingus oli kokkulepitud tunnitasuks 150 eurot + käibemaks. Õigusabi osutas advokaat H.E. Vaidlust pole ka selles, et hageja osutas kostjale õigusabiteenust alates lepingu sõlmimisest
3. aasta juunikuus kuni detsembrini 2023, mil lõppes kriminaalmenetlus, millega seoses oli leping sõlmitud. Vastavalt kliendilepingu p-dele 4.1 ja 4.5 kohustus kostja tasuma hageja osutatud õigusabi eest väljastatud arvete alusel seitsme päeva jooksul alates arve väljastamisest.
4. Hageja osundab, et osutatud õigusteenuse eest esitas hageja kostjale jooksvalt arveid ning menetluse alguses kostja neid arveid ka tasus, kuid hagiavalduse esitamise ajaks oli kostjal tasumata hageja osutatud õigusabiteenuse eest kokku summas 13 196 eurot. Vastava summa kujunemine, s.o kõik hageja poolt teostatud õigusabi toimingud, on nähtavad arvetele lisatud spetsifikatsioonidest (dtl 14 jj). Hagiavalduse esitamise seisuga on kas osaliselt või täielikult tasumata arve nr 20220366 summas 870 eurot; arve nr 20220421 summas 205 eurot; arve nr 20220545 summas 645 eurot; arve nr 20230029 summas 1650; arve nr 20230076 summas 3588 eurot ning tõlketeenuse eest 30 eurot; arve nr 20230103 summas 1605 eurot; arve nr 20230199 summas 1003 eurot; arve nr 20230359 summas 990 eurot; arve nr 20230457 summas 1230 eurot; arve 20230478 summas 1380 eurot ja arve nr 20230566 summas 30 eurot. Täiendavalt on hageja tellinud kostja huvides tõlketeenust, mille eest on tasunud 30 eurot väljastatud arve alusel (dtl 36). Poolte vahel sõlmitud kliendilepingu punktis 4.2 on kokku lepitud, et klient hüvitab vajalikud kulud (sh nt tõlketeenus), mida büroo on otseselt seoses tööülesannete täitmisega kantud. Seega oli hagiavalduse esitamise ajaks kostja võlgnevus kokku 13 226 eurot. 10 2-24-6042 Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid, mh et kostja oli teadlik arvetest ja nende suurustest, kuivõrd arved olid talle edastatud. Samuti ei ole kostja vastuväiteid esitanud nõuete suurustele või põhjendatusele ega arvetele märgitud toimingute sisule ega ajalisele kestvusele. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ka osutatud õigusabiteenuse kvaliteedile. Seega on hageja enese käsunduslepingust tuleneva kohustuse nõuetekohaselt täitnud, kuid kostja on jätnud täitmata enda käsunduslepingust tuleneva kohustuse, st kohustuse saadud teenuse eest ning hageja poolt kantud kulude eest tasuda.
5. Kostja on nii 29.05.2024 (dtl 67) kui 20.06.2024 menetlusdokumendis (dtl 71-72) selgitanud, et mais 2024 sai tasutud kõik esitatud arved ning alles on jäänud tasuda viivis. Kostja on lisanud juurde ka enda konto väljavõtte (dtl 68), millest nähtub, et 20.05.2024 on kostja teinud hagejale ülekande summas 5005 eurot selgitusega „arve nr: 20230199“, 21.05.2024 ülekande summas 4100 eurot selgitusega „arve nr 20230199“ ning 29.05.2024 ülekande summas 200 eurot selgitusega „arve nr 20230199“. Seega on kostja praeguse tsiviilasja menetluse ajal so mais 2024 teinud ülekandeid hagejale summas 9305 eurot, kuid hageja poolt 16.04.2024 esitatud hagis oli võla nõue (arvete kogusumma) 13 226 eurot. Vastavalt

§ 230

lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole esitanud tõendeid kõikide esitatud arvete ära tasumise kohta, kuivõrd 5.07.2024 seisuga oli tasuda jäänud veel 3921 eurot. Sellega seoses esitas hageja 5.07.2024 ka avalduse põhivõlgnevuse nõude vähendamiseks (dtl 77 jj) ning seoses kostja poolt osa põhivõla tasumisega menetluse ajal vähendas hageja ka hagis esitatud kõrvalnõuet. Poolte edasised kompromissiläbirääkimised ebaõnnestusid (vt dtl 97-102), kuid täiendavalt tasus kostja hagejale 1.10.2024 veel 2200 eurot, märkides selgituseks ,,arve nr 20230199“ (vt dtl 107 jj). Seetõttu esitas hageja 21.11.2024 avalduse nõuete vähendamiseks, kus selgitas, et juba 5.07.2024 esitatud avalduse seisuga oli kostjal

1. aasta mais tehtud ülekannetega täielikult tasutud arve nr
2. Kuivõrd see arve on kostjal tasutud, luges hageja tasutud summadega kaetuks teised maksmata arved alates kõige vanemast arvest. Kohtu hinnangul oli selline hageja käitumine lubatav VÕS § 88 lg 6 alusel, mille kohaselt kui võlgnik ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse (käesoleval juhul oli kostja pool määratud arve juba tasutud), loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Seega luges hageja põhjendatult kostja 1.10.2024 tehtud ülekandega tasutuks täielikult arved nr 20230103 (291 eurot) ja 20230359 (990 eurot). Lisaks luges hageja osaliselt tasutuks arve 20230457 summas 919 eurot. Tasumata on jätkuvalt seega arve nr 20230457 osaliselt summas 311 eurot, arve nr 20230478 summas 1380 eurot ja arve nr 20230566 summas 30 eurot, kokku seega 1721 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja lugeda kostja vastu esitatud hagi vähendatuks, s.o põhivõlgnevuse nõuet vähendada summas veel 2200 eurot ning palus põhjendatult kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1721 eurot.
3. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on hagejal õigus nõuda raha kostjalt raha tasumise kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kuna hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, on eeldused hagi rahuldamiseks täidetud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista arvete tasumata jätmisest tulenev võlgnevus 1721 eurot. 11 2-24-6042
4. VÕS § 101 lg 1 p-s 6 on ette nähtud, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Poolte vahel sõlmitud kliendilepingu punkti 7.1 kohaselt on advokaadibürool õigus arve tähtajaks tasumata jätmisel nõuda viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva kohta. Sellest tulenevalt on hageja esitanud ka viivisenõude. Hageja on enda lõpliku viivisenõude suuruse arvestuse välja toonud 21.11.2024 menetlusdokumendis, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja järgmine viivisenõue: 1) viivis lepingujärgses määras 0,05% päevas põhivõlgnevuselt 13 226 eurot alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni summas 2334,85 eurot; 2) viivis lepingujärgses määras 0,05% päevas arvestatuna põhivõlgnevuselt 9305 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni 172,77 eurot; 3) viivis lepingujärgses määras 0,05% päevas arvestatuna põhivõlgnevuselt 2200 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni 234,72 eurot; 4) viivis lepingujärgses määras 0,05% päevas arvestatuna põhivõlgnevuselt 1721 eurot alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi kuni põhivõlgnevuse 1721 täieliku tasumiseni kostja poolt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Paregusel juhul tuleb kostjal kanda hageja menetluskulud, kuna kohus rahuldas hagi.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud sätte lõike 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuna praeguses asjas on hageja vähendanud haginõuet ja võtnud hagi tagasi osaliselt kostja poolt kohtumenetluse jooksul hagi osalise rahuldamise tõttu, siis tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. 16.

§ 174

lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja 23.05.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja antud tsiviilasja raames kandnud menetluskulusid summas 1668,33 eurot, mis koosnevad: tasutud riigilõiv summas 1050 eurot, lepingulise esindaja õigusabikulu 618,33 eurot ilma käibemaksuta (s.o 4h 25min tööd tunnihinnaga 140 eurot, käibemaksuta). Eelnevatele kuludele lisanduvad hageja 5.02.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt täiendavad menetluskulud summas 1684,63 eurot, mis koosnevad lepingulise esindaja õigusabikuludest (so 12h 02min tööd 12 2-24-6042 tunnihinnaga 140 eurot, käibemaksuta). Kokku on hageja menetluskulude suuruseks seega 3352,96 eurot.
2. Kostja leiab vastuseks 23.05.2024 menetluskulude nimekirjale, et need tunduvad veidi liialdatud (dtl 72) ja et neid võiks vähendada poole võrra. Kostja leiab, et tal on olnud huvi võlg tasuda, kuna summad on suured on see aega võtnud ning et 20.05.2024 alates sai tasutud kõik arved ära. 5.02.2025 menetluskulude nimekirjale ei ole kostja seisukohta esitanud. 19.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§ 218

sätestatu kohaselt.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juriidilisel isikul on õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses esindama iga isikut, kes vastab

§ 218lg 1 sätetele ning sellised õigusabikulud on hüvitatavad (vt ka Riigikohtu 18.

juuni

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-162-14, p 13-14).
2. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 140 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib

§ 175

lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 140 eurot käibemaksuta.

1. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud: 1) 4h 25m, mis koosneb hagiavalduse koostamisele, lisade komplekteerimisele, esitamisele e-toimikus ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud ajast; 2) 12h 02m, mis on kulud menetlusdokumentide tutvumisele ja koostamisele peale hagi menetlusse võtmist ja kostja vastuse esitamist
2. Menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

1. Antud tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu arvestades võib hageja esindaja ajakulu kohtu hinnangul pidada põhjendatuks ja vajalikuks, hageja huvide kaitsmiseks kohtumenetluses. Kohus märgib siinkohal, et kostja poolt põhinõude osalise tasumisega menetluse ajal on hageja olnud kohustatud menetluse jooksul kaks korda haginõuet vähendama, millega on hagejal tekkinud menetluses täiendavad menetluskulud. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses seega kokku summas 2302,96 eurot (140 x 4t 25 m+12h 02m). Kohtu hinnangul ei ole kostja viidatud majanduslikud raskused ja nende tekkimise põhjused menetluskulude vähendamise aluseks.
2. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 1050 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on 13 2-24-6042 vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada ka tasutud riigilõiv summas 1050 eurot. 25. Hageja taotlusel ja juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 26.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 14