Obsah (9)

§ 663§ 657§ 651§ 456§ 172§ 654§ 171§ 696§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2025. a, Tallinn Kohtuasja number 2-22-18926 Kohtuasi Kohila v

) § 172 lg-tele 1 ja 7 ning selgitas, et õige ja õiglane oli jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse ja lapse ema menetluskulud, mis jäid riigi kanda. Avaldaja esitas avalduse kohtusse lapse huvides. Seega ei olnud õiglane mõista avaldajalt välja lapse isa lepingulise esindaja kulusid. Kuigi ringkonnakohus tühistas esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse ning avaldaja loobus avaldusest lapse isa suhtes, ei esitatud avaldust kohtusse põhjendamatult ega taotletud esialgset õiguskaitset ilma, et avaldajale oleks tundunud oht lapse heaolule reaalne. Lapse isa väide, et lapsele tekkis perekonnast eraldamisega trauma, ei olnud lapse isa menetluskulude avaldajalt väljamõistmise aluseks. Pealegi ei olnud tõendatud, et just esialgse õiguskaitse 3 2-22-18926 kohaldamine tekitas lapsel vajaduse teraapias käia. Asjaoludest ja asjas esitatud tõenditest nähtuvalt oli lapse elukorraldus juba pikalt häiritud. Kohus mõistis lapse isa emotsioone, et kogu menetlus tema suhtes tundub talle ebaõiglane, kuid menetlus algatati lapse huvides ning kui avaldajal oli kaaluda lapse huvide võimaliku kahjustumise ja lapse vanema võimaliku õiguste riive vahel, siis kaaluvad lapse huvid alati üle võimaliku vanema huvide ja õiguste kahjustamise. Lisaks on hagita menetluses kohtul endal aktiivne roll. Seega ei ole hagita menetluses esindaja palkamine ilmtingimata vajalik. Maakohus jättis lapse isa taotluse avaldajalt menetluskulude välja mõistmiseks rahuldamata. Määruskaebus

1. Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osaliselt resolutsiooni p 8 osas, millega kohus jättis lapse isa menetluskulud lapse isa enda kanda. Lapse isa palub teha uue määruse, millega määrata kindlaks lapse isa menetluskulud ja mõista avaldajalt lapse isa kasuks välja 3893,94 eurot, alternatiivselt lapse isa menetluskulud taotletust väiksemas ulatuses kohtu äranägemisel. Lapse isa väitel järeldas maakohus ebaõigesti, et avaldust ei esitatud kohtusse põhjendamatult ning et avaldajale tundus oht lapse heaolule reaalne. Tegelikult viidi terve laps ilma vajaduseta lasteaiast ära hooldusperesse. Nii lastekaitsespetsialisti 16.12.2022 otsus hädaohus oleva lapse 72 tunniks perekonnast eraldamise kohta kui ka esialgse õiguskaitse taotlus olid ilmselt põhjendamatud. Lapse perekonnast eraldamine kasuperesse oli õigustamatu ning selle tingis avaldaja hooletus. Lapse isa arvab, et määruskaebuse esitamine, vaidlustamaks esialgse õiguskaitse määrust, millega peatati lapse isa hooldusõigus, oli lapse huvides vajalik. Ei saa eeldada, et kohus oleks omal initsiatiivil esialgse õiguskaitse määruse tühistanud. Lapse isa vajas määruskaebuse koostamiseks õigusabi. Lapse isa ei pidanud riigi õigusabi taotlemist enda majanduslikku olukorda arvestades perspektiivikaks. Avaldaja loobus alles 16.10.2023 kohtuistungil avaldusest osas, millega taotleti peatada lapse isa isiku- ja varahooldusõigus lapse suhtes ja lapsele eestkostja määramist. Samas oli avaldajale juba 23.03.2023 kohtuistungi ajaks teada, et lapse elukorraldus isa juures ei andnud enam alust lapse isa hooldusõiguse peatamiseks ning takistatud ei olnud lapse suhtlemine mõlema vanemaga. Menetluse jätkamisega kaasnesid lapse isale täiendavad menetluskulud 899,94 eurot. Lapsele psüühilise trauma põhjustamine on hooletuse tagajärg, millega tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvestada. Menetlusosaliste seisukohad
2. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Avaldaja väitel on määruskaebuses toodud asjaolud esitatud kallutatult ega lange kokku faktiliste asjaoludega, mistõttu ei ole põhjendatud menetluskulude kandmine avaldaja poolt. Lisaks ei ole lapse isa menetluskulude nimekiri ja kirjeldused esitatud üheselt arusaadavalt. Avaldaja tegi juba enne kohtult esialgse õiguskaitse taotlemist korduvaid jõupingutusi lapse olukorra parandamiseks, suunates järjekindlalt vanemate tähelepanu lapse elukeskkonna puudustele ning selgitas, millised muudatusi tuleks ellu viia. Avaldaja pöördus kohtu poole alles siis, kui lapse huvide kaitseks muud üle ei jäänud. Seega on kohtumenetluse kulud lapse 4 2-22-18926 isa enese varasema tegematajätmise tagajärg. Avaldaja on tegutsenud üksnes lapse huvides. Lisaks oleks lapse isa suutnud oma õigusi kaitsta ning kohtumenetluses osaleda ka ilma õigusabile kõnealuses mahus kulutusi tegemata. Lapse isa väidab alusetult, et lapsel on teraapiat vaja üksnes seetõttu, et laps perekonnast ajutiselt eraldati. Laps alustas teraapias käimist juba enne lapse perest eraldamist seoses lapse traumakogemuse ilmingutega, kuna vanemad ei suutnud tagada lapse ohutust. Last ei viidud hooldusperre seoses haigestumisega, vaid kestva ja lastekaitsetöötajate juhistest ja toetusest hoolimata muutumatuna püsiva ebarahuldava koduse olustiku tõttu. Lastekaitsetöötaja tegi lapse isale
3. a sügisel ettepaneku kaasata lapse isa vanemad lapse kasvatamisse. Lapse isa ei soovinud, et lastekaitsetöötaja tema vanematega ühendust võtaks ja neid kaasaks. Samas ei soovinud lapse isa last ka ise püsivalt kasvatada. Seega ei nõustunud avaldaja, et lapse perekonnast eraldamine ei olnud õiguspärane ja lapse parimate huvidega kooskõlas. Avaldaja pöördus kohtusse hädaohus oleva lapse kaitsmiseks, tema turvalisuse tagamiseks ning parimate huvide kaitseks ning maakohus avaldaja õiguskaitse taotluse ka rahuldas. On kahetsusväärne, et lapse isa oli valmis vanemliku vastutuse võtma alles pärast kohtusse pöördumist, kuigi võimalused selleks olid olemas juba
4. a-l, mil lapse ema kolis lapsega Kohila valda. Menetluse edasine käik
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. 16. Kooskõlas

§ 651

lg-ga 1 ja §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuse esitas lapse isa, kes vaidlustab maakohtu määrust resolutsiooni p 8 osas, millega maakohus jättis lapse isa menetluskulud lapse isa enda kanda. Muus osas on maakohtu määrus

§ 456lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause koosmõjus §-ga 659 alusel jõustunud.

17. Ringkonnakohus ei nõustu lapse isaga, et maakohus rikkus menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

§ 172

lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagita perekonnaasja menetlemise kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Siinsel juhul osales menetluses mitu isikut. Eelnevat arvestades oli maakohtul õigus jätta lapse ja lapse ema esindamisega seotud kulud riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 18. Kohtul on

§ 172lg 1 järgi menetluskulude jaotuse otsustamisel lai diskretsiooniõigus.

Asja materjalid ei anna alust järeldada, et maakohtu menetluskulude jaotus oleks olnud ilmselgelt ekslik, sh ebaõiglane. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse 5 2-22-18926 põhjendustega määruse põhjendava osa p-s 25.4 ja neid

§ 654lg 6 ja § 659 alusel ei korda.

Seejuures ei saanud avalduse esitamist juba eos pidada põhjendamatuks. Avaldaja on kohtu ette toonud, et lapse vanemad on olnud lastekaitsetöötajate järelevalve all alates lapse imikueast (dtl 8). Seega on avaldaja kokkupuude pere ja pere probleemidega olnud pikaajaline. Avaldaja on selgitanud, et avalduse esitamise aluseks ei olnud üksnes lapse haigus

1. a detsembris, vaid pikemaaegne selgusetus ja oht lapse elukorralduses, mille põhjustasid lapse ema alkoholi kuritarvitamine ja muud sõltuvused ning lapse isa avaldatu, et ta ei soovinud ja ei saanud lapse igapäevase kasvatamisega hakkama, samuti lapse isa soov, et avaldaja ei võtaks ühendust lapse isa vanematega nende kaasamiseks (nt dtl-id 8 ja 538). Perele pakutud tugiteenused ei olnud taganud lapsele tema huve ja õigusi arvestavat stabiilset ja turvalist elukorraldust. Muu hulgas oli avaldajal kohustus abivajavast lapsest kohut teavitada ja õigus selline avaldus esitada (vt ka PKS § 135 lg 4, § 134 lg 2 ja § 173 lg 1). Lisaks, kuna hooldusõiguse peatamise ja alaealisele lapsele eestkostja määramise avaldusi vaadatakse läbi hagita asjana, lasub kohtul hagita menetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt vastutus asi õigesti lahendada, mh selgitada menetlusosalistele, milliseid asjaolusid tuleb menetluses esile tuua ja tõendada ning koguda vajadusel ka ise tõendeid. Muu hulgas on avaldaja toonud esile, et laps hakkas teraapias käima juba enne siinses menetluses esialgse õiguskaitse kohaldamist (nt dtl 9), kuid ringkonnakohus nõustub maakohtu ja avaldajaga, et asjaolu, millal ja mis põhjusel hakkas laps teraapias käima, ei ole aluseks menetluskulude jaotuse otsustamisel. Lapse isa väide, justkui oleks avaldajale pidanud juba 23.03.2023 kohtuistungi ajaks olema teada, et lapse elukorraldus lapse isa juures ei andnud enam alust lapse isa hooldusõiguse peatamiseks, on ringkonnakohtu hinnangul oletuslik. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et samal kohtuistungil otsustas maakohus lükata asja arutamise edasi kolmeks kuuks ning kohus kohustas mõlemaid vanemaid, kaasa arvatud lapse isa, sellel ajal täitma avaldaja ettekirjutusi, et näha, kuidas mõlemad vanemad lapse kasvatamise ja tema elu korraldamisega hakkama saavad. Seega puudub alus järeldada, et 23.03.2023 kohtuistungi toimumise ajaks oli lapse isa osas avalduse menetlemine alusetu ja põhjendamatu.
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus vaidlustatud osas muutmata. Menetluskulude jaotus ja edasikaebamise õigus
3. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad

§ 171

lg 1 ja § 172 lg 3 koosmõjus lapse ja lapse ema esindamise menetluskulud määruskaebemenetluses riigi kanda ja muud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohtus esitas menetluskulude nimekirja lapse isa. Ülejäänud menetlusosalised menetluskulude nimekirju ei esitanud. Järelikult menetluskulude jaotusest tulenevalt, kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 21.

§ 696

lg 3 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. allkirjastatud digitaalselt 6