lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav Roman Šmõkov – isikukood 38209135212, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, emakeel vene keel, valdab eesti keelt, xxxharidusega, töökoht XXX (xxx), e-post: xxx, telefon xxx, tõkend elukohast lahkumise keeld, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Roman Šmõkov
lg 2 järgi ning mõista karistuseks vangistus 1 aasta 10 kuud.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.05.202404.05.2024 ning 26.12.2024-27.12.2024, s.o 4 päeva. Kandmisele kuulub karistus 1 aasta 9 kuud ja 26 päeva.
sätteid kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 656 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Roman Šmõkov peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
elab aadressil xxx;
lg 1 p 1 alusel võtta ära Roman Šmõkovilt mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Roman Šmõkov kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2 Kuriteo asjaolud Roman Šmõkovi süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 03.05.2024 kella 14:59 ajal Tallinnas Õismäe tee 45 juures suunaga Õismäe tee 31 poole mootorsõidukit Škoda Praktik reg-nr XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove - tõendusliku alkomeetri lugem 1,58 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l, mõõtetulemus 1,44 mg/
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Roman Šmõkovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 02.04.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Roman Šmõkovi süüdi tunnistamist
lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 10 kuud.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Roman Šmõkovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.05.2024-04.05.2024 ja 26.12.2024- 27.12.2024, s.o 4 päeva, seega kandmisele kuulub 1 aasta 9 kuud ja 26 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada 1 aasta 9 kuud ja 26 päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega vastab vangistus 1 aasta 9 kuud ja 26 päeva üldkasulikule tööle 656 tundi.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat.
lg 4 alusel kohustada süüdimõistetut üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p-de 2, 8 alusel määrata Roman Šmõkovile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 alusel võtta Roman Šmõkovilt mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. 3 Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Sõiduauto Škoda Praktik registreerimismärgiga XXXXXX (asub Rahumäe tee 6/1, Tallinn parklas) tagastada registrijärgsele omanikule või tema poolt volitatud isikule Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 175,68 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak 4 Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.