) § 173 lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustust ning sellest tingituna ei ole võimalik hinnata, kas võlgnik on neil ajavahemikel oma teisi kohustusi täitnud. Võlgnikku tuleb kohustada esitama puuduolevad arvelduskontode väljavõtted. Seni esitatud arvelduskontode väljavõtete põhjal oleks võlgnik pidanud
lg-d 3–5 arvestades tegema võlausaldajatele kolme aasta jooksul väljamakseid kokku 4373 euro ulatuses, sh võlausaldajale 1332,90 euro ulatuses. Võlgnik on aga võlausaldajale oma kohustusi rikkudes teinud väljamakseid kokku 156,35 euro ulatuses. Võlgnikule tuleb seega täiendavalt selgitada tal lasuvate kohustuste sisu ja kohustada teda tegema võlausaldajale korrektses suuruses väljamakse.
lg 1 1 alusel enne tähtaega vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamise ajaks on
lg 1 järgi koosmõjus
Võlgnik on täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, esitanud aruandlust ja konto väljavõtted. Võlgnik andis 29.01.2025 kohtule vande kohustuste täitmise kohta. Kohtul ei ole alust kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Võlgnik ei ole oma sissetulekuid varjanud. Võlgnik on vanaduspensionär. Võlgniku selgituste ja kohtule esitatud tõendite järgi on tema lootused suurema sissetuleku saamiseks vähesed. Võlgniku vanust arvestades on ka usutav, et tal ei ole võimalik leida uut ja tasuvat tööd. Kohtu hinnangul saab võlgniku vanust pidada erandlikuks asjaoluks, mis annab alust võlgniku taotluse rahuldamiseks ja tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
Võlgnikul puudub võimalus tulevikus oma sissetulekuid suurendada. Võlgnikul on astma ja südamerütmihäired. Võlgniku käitumises ei ole tuvastatav võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevus, võlgnik on teinud võlausaldajatele kokku makseid 769,45 euro ulatuses. Kuivõrd usaldusisik peab
lg 2 järgi tegema võlausaldajatele väljamakse üks kord aastas, ei olnud võlgnikul kohustust väljamakseid teha kuuarvestuse põhimõttel, millest on lähtunud võlausaldaja. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
Võlgnik on tasunud võlausaldajale kokku 456,35 eurot, s.o ligi 16% nõudest. Seda ei saa pidada nõude rahuldamiseks arvestavas ulatuses. Ka kohtupraktikas on leitud, et võlausaldajate nõuete rahuldamine vähem kui 30–40% ulatuses ei ole arvestatav ulatus (TlnRnKm 30.01.2015, 2-09-19810). Ekslik on maakohtu seisukoht, et võlgnik ei ole enda kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel rikkunud. Võlgnik oleks pidanud enda aruannete ja neile lisatud arvelduskontode väljavõtete põhjal tegema võlausaldajatele väljamakseid kokku 5508,80 euro ulatuses, sh võlausaldajale 1677,90 euro ulatuses. Kuivõrd võlgnik on vanaduspensionär, on küll tema sissetuleku suurenemine vähetõenäoline, kuid see ei anna alust varasemate rikkumiste tähelepanuta jätmiseks. Võlausaldaja ei ole võlgnikule ette heitnud mitte tasuvama töö otsimata jätmist, vaid loovutuskohustuse osalist täitmata jätmist. 3 2-20-14466 Ebaõige on maakohtu arusaam, et võlgnikul ei tule väljamakseid teha loovutatud osade kuuarvestuse põhimõttel arvestamise teel. Usaldusisikule loovutatav osa tuleb arvestada ühe kuu lõikes ning kõikide kuude loovutatavate osade summa võlausaldajatele üks kord aastas vastavalt jaotisele välja maksta (HMKm 23.05.2022, 2-20-4452). Lisaks on maakohus jätnud ekslikult võlgniku sissetulekuna arvestamata võlgnikule laekunud tulumaksutagastused. 9. Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Maakohus ei ole
Selles sätestatud „arvestatava ulatuse“ hindamisel ei saa lähtuda ainuüksi nõuete rahuldamise protsentuaalsest suurusest, vaid kohtul tuleb hinnata kõiki asjaolusid kogumis ning leida, kas nende asjaolude juures on võlgnik võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses täitnud (TrtRnKm 08.05.2023, 2-18-9677, p 14). Ka
lg 1 1 sõnastus viitab sellele, et kohustustest vabastamist võivad õigustada muud asjaolud kui võlausaldajate nõuete täitmine arvestatavas ulatuses. Maakohus on seega õigesti arvestanud ka sellega, et võlgniku sissetulekuks on vaid vanaduspension ja see on madal, võlgnik on eakas, võlgnik kaotas oma halva tervisliku seisundi tõttu senise töö ning vanuse ja halva tervise tõttu ei suuda ta enam tõenäoliselt uut tööd leida. Lisaks tuleks võlgniku kohustusest vabastamise menetlus niigi 01.07.2025 lõpetada ja tal ei õnnestuks allesjäänud aja jooksul enam võlausaldajate nõudeid asjaolusid arvestades märkimisväärses ulatuses rahuldada. Nende asjaolude kogumis hindamisel saab võlausaldajate nõuete täitmist 16% ulatuses pidada piisavaks ning võlgniku kohustustest vabastamise menetluse varasem lõpetamine ei kahjustaks ülemäära võlausaldajate õigusi. Isegi kui võlgnik on võlausaldajatele väljamaksete tegemisel rikkunud enda kohustusi, ei ole ta seda teinud raskelt süüliselt ja tema rikkumised ei ole niivõrd tõsised, et need annaksid alust jätta ta kohustusest vabastamata. Kui võlgniku käitumises ei ole
lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 13). Lisaks, kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab kohus olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 18). Kohtul tuleks sel juhul võlgnikule juba menetluse alguses, aga vajaduse korral ka menetluse vältel tema kohustusi selgitada. Kui kohus seda piisavalt ei tee, ei saa võlgnikule kohustuste rikkumist ette heita (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p 27). Siinsel juhul on võlgnik eakas õigusteadmisteta isik, kes täitis vastavalt kohtu juhistele oma aruandluse ja väljamaksete tegemise kohustust heas usus nii hästi, kui ta oskas. Tulumaksu tagastuse arvestusest välja jätmine oli ekslik. Menetluse edasine käik 10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks. 12. Ringkonnakohtu hinnangul vabastas maakohus võlgniku ekslikult
4 2-20-14466 12.
lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise võlgniku taotlusel üldjuhul pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Seejuures võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
lg 11 järgi ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Samas, kui kohustustest vabastamise menetluses ilmneb enne viie aasta möödumist alus jätta võlgnik kohustustest vabastamata, võib kohus
lg 5 järgi keelduda ka varem võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetada menetluse. Maakohus leidis õigesti, et siinsel juhul on kehtiva
³ lg 1 alusel koostoimes kuni 30.06.2022 kehtinud
Võlgnik taotles enda kohustustest vabastamist 29.01.2025 ärakuulamisel. Selleks hetkeks oli kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle kolme aasta, kuid kätte ei olnud veel jõudnud eelmärgitud kohustustest vabastamist otsustamise aeg, mistõttu sai maakohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamist
12.2. Võlgniku vabastamine kohustustest enne tavapärast tähtaega on kohtu kaalutlusotsus, kuid seda tehes peab kohus veenduma, et võlgnik on täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Riigikohus on leidnud, et kohtul on
lg 1¹ alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul on võlgniku enne tavapärast tähtaega kohustustest vabastamine
lg 11 alusel pigem erandlik ning selleks on sätestatud seaduses võlgniku käitumisele tavapärasest kõrgem standard. Ennetähtaegset vabastamist sätestades pidas seadusandja vajalikuks arvestada, et väga lühikese kestusega võlavabastusmenetluse ettenägemisel kaob võlgnikul motivatsioon võlgade tasumiseks pingutada. Seega ei peaks kohus vabastama võlgnikke enne viie aasta möödumist kergekäeliselt. Ennetähtaegne vabastamine saab kõne alla tulla vaid siis, kui võlgnik on käitunud n-ö ideaalselt – oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada (vt võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse 743 SE eelnõu seletuskiri, lk 26). Seega tuleb kohtul vastava taotluse saamisel esmajoones hinnata, kas võlgnik on käitunud senises menetluses laitmatult ja andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning kas koosmõjus muude asjaoludega oleks põhjendatud vabastada ta kohustustest tavapärasest varem. Juhul, kui võlgniku käitumises saab tähendada probleeme, ei peaks kohus võlgnikku ennetähtaegselt kohustustest vabastama, et motiveerida teda kohustustest vabastamise nimel jätkuvalt võlausaldajate nõudeid tavapärase aja jooksul rahuldama. 12.3. Hinnates võlgniku käitumist, tuleb arvestada, et
lg-te 1 ja 2 järgi on võlgnik mh kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei olnud, siis seda otsima, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise ning oma sissetulekute ja vara kohta, samuti mitte varjama oma tulu ja vara.
lg 3 esimese lause järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest 5 2-20-14466 saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule ning võlgnik peab
lg 1 järgi tulu usaldusisikule üle andma ning võlgnikul on
lg 4 järgi üldjuhul õigus jätta sellest endale 25%.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Siinses asjas on maakohus küll hinnanud, kas võlgnik täitis oma
lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja seda vajadusel otsida, kuid maakohus ei ole vajaliku põhjalikkusega kontrollinud, kas võlgnik eraldas
Pelgalt sellest, et võlgnik esitas kohtule aruandeid ja pangakonto väljavõtteid, ei saa järeldada, et võlgnik täitis seda kohustust nõuetekohaselt. Maakohtul lasus kohustus hinnata esitatud dokumente ja võlausaldajatele tehtud väljamakseid koosmõjus võlausaldaja etteheidetega vähem tehtud väljamaksete kohta sisuliselt. Ühtlasi ei ole õige maakohtu järeldus, et võlgnikul ei olnud enda usaldusisikuna kohustust teha väljamakseid kuuarvestuse põhimõttel.
lg 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 alusel tuleb võlgnikul määrata sissetuleku mittearestitav osa iga kuu kaupa eraldi, mitte aasta jooksul laekunud sissetulekute pealt kokku, sõltumata sellest, et usaldusisik peab
Seetõttu võib olla õige võlausaldaja väide, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal eraldanud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks oluliselt väiksema summa, st võlgnik võib olla arvestanud seaduse järgi usaldusisikule võlausaldajate nõuete rahuldamiseks loovutatuks loetud tulu seaduse järgi ette nähtust oluliselt väiksemas ulatuses. Selliselt on aga võlausaldajate nõuded jäänud seaduses sätestatud ulatuses rahuldamata ning võlgnik ei saa olla täitnud nõuetekohaselt
Olukorras, kus võlgnik, olles ühtlasi iseenda usaldusisik, ei ole eraldanud seaduse järgi nõutavat osa oma tulust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, ei ole kohtul alust vabastada võlgnikku ettetähtaegselt oma kohustustest. 12.
Ringkonnakohtu hinnangul võib vanaduspensioni iga anda alust võlgniku ennetähtaegseks kohustustest vabastamiseks üksnes koosmõjus sellega, kui võlgnik on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud menetluse ajal võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Seaduse mõtteks ei ole vabastada kõiki vanaduspensioniealisi võlgnikke ennetähtaegselt kohustustest sõltumata sellest, kuidas nad on oma kohustusi menetluse vältel täitnud. Küll aga võib see täiendava asjaoluna anda alust võlgnik kohustustest vabastada, kui seetõttu on tema väljavaated nõuete edaspidiseks rahuldamiseks kohustustest vabastamise tavapärase tähtaja jooksul väheldased. 12.6. Ülaltoodut arvestades ei olnud maakohtul alust võlgnikku
lg 1¹ alusel ennetähtaegselt kohustustest vabastada, mistõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks. Seda, kas võlgniku puhul esinevad absoluutsed alused tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks
lg 2 p-de 1 ja 2 või
6 2-20-14466
Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub riigilõivu tagastamisest, võib TsMS § 150 lg 8 esimese lause alusel esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.