Obsah (13)

§ 427§ 643§ 423§ 3401§ 164§ 168§ 663§ 667§ 658§ 2§ 173§ 661§ 664

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Helvia Räägel Määruse tegemise aeg ja koht 16.04.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-20-7541 Kohtuasi D.L hagi H.M-i vas

§ 427

). Määruse resolutsiooni p 3 peale võib

§ 643

lg 4 (koosmõjus §-ga 659) järgi esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. 2-20-7541 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli H.M-i (C üldõigusjärglane) hagi D.L vastu korteriomandi XXX, Tallinn, C lahusvaraks tunnistamiseks, D.L hagi H.M-i vastu kasutuseelise 11 994,59 eurot ja viivise väljamõistmiseks ning pärandvara jagamiseks ja alternatiivnõuetes ning H.M-i vastuhagi D.L vastu pärandvara jagamiseks, tahteavalduste saamiseks, tuvastusnõudes, hüvitiste ja viivise väljamõistmiseks ning alternatiivnõuetes.
2. Harju Maakohus mõistis 14.12.2022 otsusega muu hulgas H.M-ilt D.L kasuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 alusel välja hüvitise 11 053,57 eurot ja viivise ning jättis arvestamata H.M-i tasaarvestuse vastuväitega.
3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26.01.2024 otsusega Harju Maakohtu 14.12.2022 otsuse osaliselt ning saatis tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis D.L nõude H.M-i vastu hüvitise 11 053,57 eurot ja viivise väljamõistmiseks, samuti osas, millega jäeti lahendamata H.M-i tasaarvestuseks kasutatud nõuded. Ringkonnakohtu otsus jõustus 27.05.
5. Ringkonnakohus asus 26.01.2024 otsuses seisukohale, et maakohus on tühistatud osas jätnud eelmenetluse raames nõuetekohaselt täitmata selgituskohustuse ning seda rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus leidis, et maakohus menetles ebaselget D.L kasutuseeliste hüvitamise nõuet (14.12.2022 otsuse resolutsiooni p 11). Maakohtu ülesanne oli eelmenetluses nõude ebaselgusele D.L tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus pärandvara jagamise nõude esitamiseks ka nimetatud osas. D.L-il tuleb kohtule esitada õigusega kooskõlas olev nõude täpsustus. Kuna maakohus oli jätnud tervikuna hindamata, kas tasaarvestuseks kasutatud nõuded olid olemas ja millises ulatuses tõi tasaarvestus kaasa nõuete lõppemise, saatis ringkonnakohus asja selles osas maakohtule uueks lahendamiseks.
6. Maakohus täitis tsiviilasja uuel läbivaatamisel 05.06.2024 ja 06.09.2024 kohtunõuetega selgitamiskohustust ning määras pooletele tähtaja nõuete ja asjaolude täpsustamiseks. Maakohus selgitas D.L-ile , et asja uuel läbivaatamisel tuleb tal esitada pärandvara jagamise nõue selles osas, milles ta peab MMM korteri kasutuseeliste nõuet endale kuuluvaks. Maakohus selgitas H.M-ile, et tulenevalt menetluslikust olukorrast, kus D.L-ilt on H.M-i kasuks mõistetud välja suurem summa kui H.M-ilt D.L kasuks ning ka H.M-i tasaarvestuseks kasutatud summad on suuremad kui D.L kasu väljaandmise nõue, mis on maakohtule uueks lahendamiseks saadetud, võib H.M-il olla vajadus esitada tasaarvestuseks kasutatud nõuded (vastu)hagina. Maakohus selgitas, et H.M-il tuleb kohtu ette tuua asjaolud, millest tulenevalt selguks, kas osa tasaarvestatud nõuetest võib kuuluda pärandaja pärandvara hulka, ning vajadusel tuleb H.M-il ringkonnakohtu poolt esile toodud nõuetes esitada vastuhagi.
7. H.M leidis 05.07.2024 vastuses kohtunõudele, et D.L nõue tuleb jätta menetlusse võtmata või rahuldamata sõltumata sellest, millisel viisil D.L oma nõuet täiendab. Ringkonnakohus jättis rahuldamata D.L nõude pärandvara jagamiseks kasutuseeliste nõude osas MMM korteri eest ja VÕS § 1037 järgse kasu väljaandmise nõude (pärandaja surma järgse kasutuseeliste nõude korteri kasutamise eest) põhjusel, et sellist nõuet D.L-il ei ole. Kohus märkis, et H.Mil oli õigus anda korter allkasutusse ning õigus saada allkasutusse andmise eest üüri. Seega ei ole võimalik, et maakohus võiks uuel läbivaatamisel jõuda järeldusele, mille kohaselt enne pärandaja surma oleks kasutuseeliste nõue ka hüpoteetiliselt võinud tekkida. Vaidlus puudub selle üle, et sisuliselt on ringkonnakohus tuvastanud, et isegi nõude esitamisel (pärandvara jagamise nõude täpsustamise näol) ei saa kuuluda nõue rahuldamisele, sest ringkonnakohus 2 2-20-7541 on kehtivalt tuvastanud üürisuhte, mitte tasuta kasutamise lepingu olemasolu. H.M on kandnud aastaid MMM korteri kulusid ja teinud remonditöid ning tema tegevuse tõttu on oluliselt suurenenud pärandvara ühisuses oleva korteri väärtus. D.L on saanud enda valdusse oluliselt paremas seisukorras oleva korteri. H.M-i nõue on kokku 19 075,37 eurot. Nõue kuulub ka pärandvara hulka selliselt, et H.M-i osa on 8,515 % (otsusega tuvastatud proportsioon). Seega tuleb pärandvara jagada ja selle tulemina on tasaarvestatava osa suuruseks 91,485 % ehk 17 451,1 eurot. Juhuks, kui kohus peaks leidma, et D.L nõue kuulub teatud osas rahuldamisele, esitab H.M tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestab kohtu poolt välja mõistetava summa H.M-i tasutud remondifondi maksete, remondi ning laenumaksetega kogusummas 19 075,37 eurot.
8. D.L esitas 15.07.2024 hagiavalduse tervikteksti, milles taotleb:  rahuldada D.L hagiavaldus W (isikukood XXXXXXXXXXXXX, surma aeg 03.05.2019) pärandvara jagamiseks;  jätta W pärandvara ning D.L ja W ühisvara hulka kuuluva korteriomandi registriosa numbriga XXXXXXX (asukoht MMM, Tallinn) kasutuseelis 13 532,26 eurot H.Mile;  mõista H.M-ilt D.L kasuks välja hüvitis 11 053,57 eurot;  mõista H.M-ilt D.L kasuks välja viivis põhinõudelt (11 053,57 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast (s.o 13.07.2020) kuni põhinõude tasumiseni. Ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ei ole maakohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud ning maakohus peab ise asjaolud tuvastama. Seega ei oma asja uuel läbivaatamisel tähtsust asjaolu, et ringkonnakohtu arvates on poolte vahel üürisuhe. D.L jääb kindlaks oma seisukohale, et MMM korter oli H.M-i valduses tasuta kasutamise lepingu alusel. H.M sai üüritulu kokku vähemalt 13 532,26 eurot ja seega on tasuta kasutamise lepingu rikkumisest tingitud hüvitise nõude suurus 13 532,26 eurot. Kuivõrd kohtud tuvastasid, et MMM korter kuulus D.L ja W ühisvarasse üksnes 34,06% ulatuses (65,94% ulatuses oli korter D.L lahusvara), siis kuulus ka hüvitise nõue vastavas proportsioonis poolte ühisvarasse. Seetõttu on D.L-il õigus nõuda hüvitisest endale 82,97% (s.o 65,94% + 1/2 ühisvarasse kuulunud osast).
9. H.M asus 16.08.2024 menetlusdokumendis seisukohale, et D.L nõue 11 053,57 eurot tuleb jätta menetlusse võtmata. Ringkonnakohus on hagis esitatud nõude juba sisuliselt lahendanud ja rahuldamata jätnud. Ringkonnakohus leidis, et H.M-il oli õigus anda korter allkasutusse ning õigus saada allkasutusse andmise eest saadavat üüri.
10. H.M märkis 10.10.2024 täiendavas seisukohas, et ta ei pea vajalikuks esitada tasaarvestuse vastuväidet vastuhagina. Nõuete aluseks olevad asjaolud on H.M esile toonud 05.07.2024 vastuses. D.L esitatava nõude sisuks on MMM korteri eest kasu väljaandmise nõue 11 053,57 eurot VÕS § 1037 alusel. Seega sõltumata sellest, kas D.L esitab hagi ka pärandvara jagamiseks või mitte (kasutuseeliste nõudes perioodi 18.08.2016-03.05.2019), ei ole pärandvara hulgas sellist nõuet, mille jagamist saaks nõuda.
11. D.L märkis 10.10.2024 täiendavas seisukohas, et ta jääb esitatud õiguslike seisukohtade juurde, et poolte vahel oli tasuta kasutamise leping. Isegi kui poolte vahel oleks olnud üürisuhe, siis on üürilepingu puhul olemas analoogne säte, mis tasuta kasutamise lepingu puhul (VÕS § 288 lg 1). D.L ja pärandaja ei ole H.M-ile kunagi andnud nõusolekut MMM korteri allüüri/allkasutusse andmiseks. D.L , pärandaja ja H.M-i vahel puudus kokkulepe MMM korteri remondi tegemise kohta, sest vastasel juhul oleks väidetav üürisuhe olnud iga3 2-20-7541 aastaselt deklareeritud tulumaksu deklaratsiooni esitamisel Maksu- ja Tolliametile. Nendel põhjustel puudub ka alus väidetava tasaarvestuse tegemiseks. Maakohtu määrus
12. Maakohus jättis 22.10.2024 määrusega D.L hagi H.M-i vastu hüvitise 11 053,57 eurot ja viivise väljamõistmiseks läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel ja menetluskulud poolte endi kanda.

1. Määruse põhjendustes viitas maakohus ringkonnakohtu selgitustele, mille kohaselt jäid D.L nõuded rahuldamata, kuna maakohus kvalifitseeris ebaõigesti õigussuhte, mille alusel H.M MMM korterit kasutas ja jättis osa tõenditest hindamata. Ringkonnakohus tuvastas, et pärandaja andis MMM korteri H.M-ile kasutada ilma piiranguteta, sh korteri välja üürimiseks, ning kokkuleppe kohaselt pidi H.M korteri remontima ja selle eest maksma. Eeltoodu pinnalt asus ringkonnakohus seisukohale, et tegemist oli üürilepinguga VÕS § 271 lg 1 järgi. D.L nõusolekut üürilepingu sõlmimiseks sai eeldada perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 teise aluse järgi. Kuna pärandaja andis H.M-ile nõusoleku MMM korteri üürile andmiseks, oli H.M-il õigus selle allkasutusse andmisest saadavale üürile (VÕS § 288 lg 1). Seega ei ole pärandaja pärandvara hulgas kasu väljaandmise nõuet – sellist nõuet ei eksisteeri. Üürileping ei lõppenud ka pärandaja surmaga VÕS § 206 lg 1 järgi, sest pärandaja surm ei toonud kaasa üürniku ja üürileandja kokkulangemist. Üürilepingu järgi oli üürnikuks H.M ja üürileandjaks pärijate ühisus – H.M ja D.L on ühiselt kuni pärandvara jagamiseni pärandvara ühisomanikud ja nende osad pärandvaras ei ole kindlaks määratud. Eelnevast tulenevalt ei ole pärandaja pärandvara hulgas kasutuseeliste nõuet MMM korteri eest ja kasu väljaandmise nõuet VÕS § 1037 alusel. Ringkonnakohus ei nõustunud D.L seisukohaga, et tal on õigus panna maksma temale kuuluv osa nõudeõigusest 11 053,57 eurot ilma pärandvara jagamata. PKS § 39 kohaselt, kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. Seega ei saa D.L esitada H.M-i vastu kasutuseeliste nõuet pärandvara jagamise väliselt ning D.L-il tuleb esitada pärandvara jagamise nõue ka selles osas, milles ta peab kasutuseeliste nõuet endale kuuluvaks.
2. Vaatamata ringkonnakohtu ja maakohtu selgitustele esitas D.L 15.07.2024 hagiavalduse terviktekstis taotluse pärandvara jagamiseks, milles palub jätta W pärandvara ning D.L ja W ühisvara hulka kuuluva korteriomandi registriosa numbriga XXXXXXX (asukoht MMM, Tallinn) kasutuseelise 13 532,26 eurot H.M-ile ja mõista H.M-ilt D.L kasuks välja hüvitise 11 053,57 eurot. Sarnaselt eelmise kohtukoosseisu menetlusele on D.L nõude alusena esitanud tasuta kasutamise lepingu ja jäänud seisukoha juurde, et pärandaja ega ka tema ise ei ole andnud H.M-ile nõusolekut MMM korteri allüürile andmiseks.
3. Maakohus märkis, et vastavas osas on ringkonnakohus enda seisukoha kujundanud ja maakohus nõustus ringkonnakohtu nimetatud õigusliku aluse kvalifikatsiooniga ja järeldustega. Sõltumata maakohtu 06.09.2024 täiendavatest selgitustest ei esitanud D.L maakohtule täpsustatud nõuet vastavalt ringkonnakohtu juhistele. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, nõustudes H.M-iga , et D.L poolt esitatava nõude sisuks on MMM korteri eest kasu väljaandmise nõue 11 053,57 eurot VÕS § 1037 alusel. Seega sõltumata sellest, kas D.L esitab hagi ka pärandvara jagamiseks või mitte (kasutuseeliste nõudes perioodi 18.08.2016– 03.05.2019 eest), ei ole pärandvara hulgas sellist nõuet, mille jagamist saaks nõuda. Ühtlasi märkis maakohus, et D.L kasutuseeliste nõue on lahendatud ringkonnakohtu 26.01.2024 kohtuotsuse resolutsiooni punktiga 13.8 ja vastavas osas jõustunud 27.05.
4. Seega ei kuulu see uuesti läbivaatamisele. 4 2-20-7541
5. Seoses H.M-i taotlusega jätta D.L hagi menetlusse võtmata, selgitas maakohus, et antud juhul ei ole tegemist uue nõudega, mille menetlusse võtmise üle peaks otsustama. Maakohus on esmasel tsiviilasja läbivaatamisel vajalikud nõuded menetlusse võtnud. Seetõttu on tegemist üksnes haginõuete täpsustamisega vastavalt ringkonnakohtu juhistele. Kuivõrd D.L ei esitanud vaatamata kohtu korduvatele nõuetele kohtule uueks läbivaatamiseks nõuetekohast hagi täpsustust, leidis maakohus, et ringkonnakohtu poolt maakohtule uueks läbivaatamiseks saadetud osas tuleb D.L hagi jätta

§ 3401

lg 2 koosmõjus

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Kuna H.M märkis 10.10.2024 selgelt, et ta ei soovi esitada asja uuel läbivaatamisel vastuhagi ja 05.07.2024 tasaarvestusavaldus on esitatud üksnes juhuks, kui kohus rahuldab D.L hagi, siis jättis maakohus

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ka H.M-i tasaarvestusavalduse.

16. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda

§ 164lg 1 alusel.

D.L määruskaebus

1. D.L esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega saata asi D.L hagi H.M-i vastu hüvitise 11 053,57 eurot ja viivise nõudes tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
2. Ekslik on maakohtu seisukoht, et D.L ei täpsustanud oma nõuet kooskõlas ringkonnakohtu juhisega. D.L ei nõua enam kasutuseeliste jagamist pärandvara jagamise väliselt, vaid pärandvarasse kuuluvate kasutuseeliste jagamist.
3. Maakohus peab ise tuvastama pooltevahelise õigussuhte otsuse tegemisel, kuna ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ei ole asja uuesti läbivaatava maakohtu jaoks kohustuslikud. Seega ei oma asja uuel läbivaatamisel tähtsust asjaolu, et ringkonnakohtu arvates on poolte vahel üürisuhe. Olenemata sellest, millisel õiguslikul alusel H.M korterit valdas, ei olnud tal õigust anda korter allkasutusse. Samuti ei olnud H.M-ile antud nõusolekut korteris remondi tegemiseks. Isegi, kui poolte vahel oli üürileping, siis ka see annab aluse nõuda kasutuseeliseid. H.M-i vastumääruskaebus
4. H.M esitas vastumääruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uue määruse, millega jätta kõik käesolevas tekkinud ja läbi vaatamata jäetud nõudega seonduvad menetluskulud D.L kanda.
5. Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

Siinsel juhul ei ole tegemist mis tahes hagilise abieluasjaga.

§ 168

lg 2 kohaselt kui hagi jäetakse läbi vaatamata, siis kannab hageja menetluskulud. Menetluse edasine käik

1. H.M palus jätta D.L määruskaebuse rahuldamata ja D.L vastumääruskaebuse rahuldamata. palus jätta H.M-i
2. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

5 2-20-7541 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. D.L määruskaebus tuleb rahuldada. H.M-i vastumääruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 25. Maakohus jättis D.L nõuded läbi vaatamata

§ 423

lg 2 p 2 alusel, kuna D.L ei esitanud maakohtule täpsustatud nõuet vastavalt ringkonnakohtu juhistele. Maakohus leidis, et D.L nõude sisuks on MMM korteri eest kasu väljaandmise nõue 11 053,57 eurot VÕS § 1037 alusel. Lisaks märkis maakohus, et sõltumata sellest, kas D.L esitab hagi pärandvara jagamiseks või mitte, ei ole pärandvara hulgas sellist nõuet, mille jagamist saaks nõuda. Maakohtu hinnangul on D.L kasutuseeliste nõue lahendatud ringkonnakohtu 26.01.2024 otsuse resolutsiooni punktiga 13.8 ja vastavas osas jõustunud 27.05.2024. 26. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus

§ 423lg 2 p 2 ennatlikult.

Kohus ei saa hagi

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata jätta, kui hagi perspektiivikuse üle ei ole võimalik otsustada tõendeid hindamata (RKTKm 12.01.2022, 2-19-1719/87, p 20).

§ 423

lg 2 p 2 kohaldamisel tuleb lähtuda hageja esitatud faktiväidetest ja eeldada nende õigsust (RKTKm 18.11.2013, 3-2-1-120-13, p-d 12 ja 13). D.L ei tuginenud 15.07.2024 hagi terviktekstis üürilepingu sõlmimisele ega sellele, et allüürile andmiseks oleks olnud pärandaja nõusolek. Vastupidi, hagiavalduse terviktekstis tugines hageja tasuta vara kasutamise lepingu sõlmimisele ning selle rikkumisele. Õige on määruskaebuse väide, et

§ 658

lg 2 järgi on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel. Ringkonnakohus lahendas otsusega üksnes need kasutuseelisega seonduvad nõuded, mis (

1. a)puudutasid perioodi 04.05.2019–31.12.2019 ning (
2. b)nõude ulatuses, mis saanuks kuuluda pärandaja pärandvara hulka. Ringkonnakohus ei ole lahendanud nõuet, mis tulenes asjaolust, et MMM korterist kuulus 82,97% suurune mõtteline osa D.L-ile . Seega ei ole õige maakohtu järeldus, et D.L esitatud nõue on lahendatud Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2024 otsuse resolutsiooni punktiga 13.8. Kuigi ringkonnakohus on andnud samast õigussuhtest tulenevatele teistele nõuetele (04.05.2019–31.12.2019 ning pärandvara hulka kuulunud nõude osas) hinnangu, ei ole nende raames tuvastatud asjaolud maakohtu jaoks siduvad selle nõude lahendamisel, mis saadeti uueks läbivaatamiseks maakohtule. Neil kaalutlustel tuleb vaidlustatud määrus tühistada. D.L väidetele tasuta vara kasutamise ning allkasutusse andmise lubamatuse kohta saab maakohus anda tõenditele tugineva hinnangu otsuses. Menetlusökonoomiast lähtudes ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitada kaebuse muid väiteid (

§ 2), kuna see ei muudaks kaebuse lahendust.

27. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, mistõttu tuleb maakohtu määrus

§ 173

lg 3 teise lause järgi tühistada ka menetluskulude jaotuse osas juba üksnes D.L määruskaebuse alusel. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja lahendamisel. H.M-i vastumääruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Maakohus on H.M-i vastumääruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. Kohtute infosüsteemi kohaselt on H.M-i esindaja saanud määruskaebuse kätte 18.11.2024 kell 16.19, mitte 25.11.2024, nagu väidab H.M. Seega oli vastumääruskaebuse esitamise tähtajaks 02.12.2024. Vastumääruskaebus on esitatud 09.12.2024, rikkudes

§ 661lg 2 sätestatud tähtaega.

Ringkonnakohus jätab vastumääruskaebuse

§ 664lg 2 alusel läbi vaatamata.

28. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt) 6