KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Raina Pärn Määruse kuupäev 17.04.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-17886 Tsiviilasi N.M-i kohustustest vabas
redaktsioonist. 8.2. Võlgnik ei ole täitnud
§ 173lg 1 järgseid kohustusi ja kahjustas sellega võlausaldaja huve.
Seetõttu esineb
§ 175lg 2 p-s 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.
Võlgnik rikkus kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida. Võlgnik töötas kohustustest vabastamise menetluse ajal külmutusseadmete mehaanikuna X OÜ-s ja sai tasu kehtiva alammäära lähedal. Võlgnik pole selgitanud, miks ta valis tulu teenimiseks töötamise just nimelt X OÜ-s. Külmutusseadmete mehaanikute töötasu on statistiliste andmete järgi olnud Eestis oluliselt suurem. Hetkel on selle ametikoha keskmine netokuupalk vahemikus 1091–2020 €. 8.3. Võlgniku väitel ei ole ta terviseprobleemide tõttu saanud rohkem tulu teenida. Kontrollitava täpsusega faktiväiteid selle kohta, millised konkreetsed terviseprobleemid võlgnikul on esinenud ja kuidas on need takistanud suurema tulu teenimist olemasoleval töökohal või mõnel muul töökohal, pole võlgnik esitanud. Võlgnik on esitanud kohtule 2
(6)andmeid üksikutest pöördumistest arstile (ortopeedi vastuvõtt sept 2021, laserravi jms
- a alguseni, perearsti vastuvõtt 29.12.2023 ja
- a kevadel). Tulu teenimisele suunatud tegevuste tegeliku takistuse kohta nendest tõenditest järeldusi teha võimalik pole. Esitatu puudutab ainult kohustustest vabastamise 5-aastase perioodi viimast aastat. 8.
- Võlgnik läbis 2020-2022 Eesti Töötukassa kulul kaheaastase õppe Tallinna Tööstushariduskeskuses külmmehaaniku erialal. Täiendõppele aja kulutamise vajalikkuse üle otsustamisel pidi võlgnik järelikult hindama selle valdkonna tööd oma tervisele sobivaks. Samas kohustustest vabastamise menetluse ajal ei ole üldiselt põhjendatud kulutada aega õppimiseks. Õppimine on suunatud tulu teenimise võimaluste parandamisele tulevikus. Võlgnikul on aga seadusest tulenev kohustus kasutada kogu oma olemasolevat võimekust maksimaalse tulu teenimiseks juba menetluse ajal. Konkreetsel juhul ei aidanud õppimine täita kohustusi võlausaldajate ees. 8.
- Alates 08.11.2017 on X OÜ juhatuse liikmena äriregistrisse kantud võlgniku abikaasa, kes on alates 08.08.2022 ka ettevõtte ainuosanik. Tõenäoliselt kasutavad võlgnik ja tema abikaasa X OÜ-d tegeliku tulu varjamiseks. On ebausutav, et töötamine eespool kirjeldatud tingimustel abikaasa kontrolli all olevas ettevõttes, on võlgnikule parim võimalus tulu teenimiseks. Ainsa tõendina muu töö otsimise kohta esitas võlgnik Y OÜ 01.04.2024 e-kirja, milles võlgnikule teatati kandideerimise edutusest. Pole teada, mis töökohale võlgnik kandideeris. Muid kontrollitava täpsusega faktiväiteid töö otsimise kohta esitatud pole. 8.
- Eespool kirjeldatud olukorras, kus puuduvad andmed võlgniku töövõime tegeliku piiratuse kohta, pole kontrollitava täpsusega andmeid tulu teenimise võimaluste otsimise kohta ja kus võlgnik on kogu menetluse kestel töötanud põhjendamatult väikese palgaga oma abikaasa kontrolli all olevas väikeettevõttes, järeldub selgesti
§ 173lg-s 1 sätestatud tulu teenimise kohustuse tahtlik rikkumine.
Võlgnik on sellega kahjustanud võlausaldajate huve, kuna on täitnud kohustusi ainult 750 € suuruses summas. 8.
- FIMS § 8 lg 5 ja TsMS § 179 lg 1 kohaselt tuleb võlgnikult välja mõista ajutise halduri tasu 476,40 € ja pankrotihalduri tasu 476,40 €. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Võlgnik esitas 23.12.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 9.
- Esiteks jättis maakohus põhjendamatult arvestamata võlgniku esitatud tõenditega tema tervise seisundi kohta. 9.1.
- Võlgnik esitas 01.09.2024 aruande, millele lisas eriarsti anamneesi, koos arsti järeldusega, mille kohaselt on 29.12.2023 võlgnikul diagnoositud kahepoolne gonartroos (ehk liigeskulumus) ja TEP (ehk puusaliigese vahetamise operatsioon) planeerimine ja koormuste vähendamine. Samale aruandele on lisatud kokkuvõte perearsti vastuvõtust 23.04.-28.06.2024, millest nähtub, et otsustatud on alustada esmalt puusaproteesimisest ja peale seda planeerida põlveproteesimine. Patsiendile sai juba tehtud saatekiri PERHi ortopeedia endoproteesi osakonda statsionaarsele ravile, kuid jäi veel tegemata Oxfordi skoor (mis on osa endoproteesi raviteekonna alustamise avaldusest haigekassale). 9.1.
- Võlgnik lisas aruandele ka arveldusarve, millest nähtuvad Töötukassalt igakuised töövõimetuse toetuse laekumised. Võlgnikul on alates
- a tuvastatud osaline töövõime, kuna isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. Võlgnikul on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud operatsioonijärgsest seisundist ja põlveliigeste kulumishaigusest, ning mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mis on põhjustatud küünarliigeste kõõluste kahjustusest. 3
(6)9.1.
- Võlgniku töövõimet hinnati ka 22.07.2019, lisandunud on põlveliigeste valu tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine, treppidel liikumine, kükitamine, püsti tõusmine. Käte valu tõttu on raskendatud esemete tõstmine ja kandmine, kätega pööramine või keeramine. Töövõime hindamisel 21.07.2022 jõuti järeldusele, et võlgniku töövõime ei ole taastunud ja arvestades tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähemuutuv. Seega on võlgnik vähemalt kuni 2027 aastani sisuliselt töövõimetu. 9.1.
- Eluliselt on arusaadav, et kirjeldatud haiguse olemasolu ei ole võimaldanud võlgnikul teha edukalt ja tulemuslikult füüsilist tööd (millest enamik toimub välitingimustes). Seetõttu on kohatu maakohtu etteheide, et võlgnik ei ole teeninud külmutusseadmete mehaanikute keskmist töötasu (1091–2020 € kuus). 9.
- Teiseks on meelevaldne maakohtu järeldus, et võlgnik ja tema abikaasa kasutavad viimasele kuuluvat äriühingut tegeliku tulu varjamiseks. Võlgnik ja tema abikaasa sõlmisid juba 07.08.2009 abieluvaralepingu, mille kohaselt kummagi abikaasa poolt pärast lepingu sõlmimist soetatav osalus äriühingutes on selle abikaasa lahusvara, kelle nimele see vastavasse registrisse, osanike nimekirja või aktsiaraamatusse kantakse või kes vastava osaluse omandamiseks lepingu sõlmis. 9.
- Kolmandaks ei arvestanud maakohus sellega, et takistuseks tasuvama töökoha otsimisel ja leidmisel on võlgnikul kujunenud tema vanus. Võlgnik on kogu menetluse kestel püüdnud leida uut, tasuvamat töökohta, kuid asjatult. Parimal juhul on ta saanud viisakaid äraütlemisi, kuid pahatihti ei ole tema päringutele vastatud. Vanuselist diskrimineerimist tööturul peetakse Eestis paratamatuks nähtuseks ning ühiskonnas levinud negatiivsed stereotüübid vanemaealiste vähenenud töövõimest mõjutavad eakamate tööotsijate enesekindlust tööle kandideerimisel.
- Pank vaidles kaebusele vastu. M.O vaidles kaebusele vastu tingimuslikult, nõustudes võlgniku kohustustest vabastamisega vaid juhul, kui ta tasub elatise võla 3896,42 €. TCM kaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus tühistab maakohtu määrus ja teeb uue määruse (TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse.
- Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 01.10.2019 määrusega. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele tuleb kohaldada
kuni 01.07.2022 kehtinud sätteid (§-d 169–177). 13. Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja peaks lõpptulemuses võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse ning andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (vt RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12).
§ 173
lg-te 1–3 kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 14.
§ 175
lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (
§ 175lg 2 p 4
(6)2).
§ 175
lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et: võlgnik on
§-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud, võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ning võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. 15. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et esile toodud asjaoludel rikkus võlgnik süüliselt
§ 173
lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida ja kahjustas sellega võlausaldajate huve. Mõistlikult tulutoova tegevuse hindamisel ja selle otsimisel tuleb arvestada konkreetseid juhtumi asjaolusid, st mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks VÕS § 7 tähenduses (vt nt RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p-d 18 ja 19).
- Maakohtu peamine etteheide on, et võlgnik ei ole teinud menetluse vältel piisavalt pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ning saadava tulu eest vähendada võlgnevust arvestatavas ulatuses. Maakohtule esitatud andmetest nähtuvalt sai võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal töötasu kehtiva alammäära lähedal ja ta on saanud töövõimetus-pensioni ja -hüvitist. Eesti Töötukassa 01.08.2017 otsuse järgi on võlgnikul tuvastatud osaline töövõime ja seda on pikendatud 22.07.2019 otsusega kolm aastat ja 21.07.2022 otsusega kuni 18.07.
- Võlgnikul esineb mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjus on artroosid. Samuti on tal mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid ja pehmete kudede haigusseisundid ning käte närvide kahjustus. Tal on piiratud pikkade vahemaade kõndimine, treppidest üles ja alla liikumine, istumisasendi säilitamine ja muutmine. Piiranguid põhjustavad põlveliigeste valu ja liikuvuse piiratus. Käelises tegevuses on raskendatud käte peenmotoorika, esemete tõstmine ja kandmine. Piirangu põhjuseks on käte valu ja tundehäired (öine suremistunne).
- Eeltoodust tulenevalt ei saa võlgnikule ette heita, et ta kohustustest vabastamise menetluse ajal ei otsinud tulusamat tööd, mis oleks võimaldanud võlausaldajatele väljamakseid teha. Tulenevalt terviseprobleemidest ei olnud võlgnikul võimalik teenida sissetulekut, millest võlausaldajate nõudeid rahuldada. Esile toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et võlgnik rikkus süüliselt
§ 173
lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida ja kahjustas sellega võlausaldajate huve. 18.
§ 2
teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-119-16, p 14). Kui võlgniku käitumises ei ole
§ 175
lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011 3-2-1-121-11, p 12). 19. Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid. Asja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine on olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Samuti ei saavutaks võlausaldajad võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega tõenäoliselt oma eesmärki saada oma nõue rahuldatud. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus võimalikuks vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 20.
§ 175
lg 7 kohaselt avaldab kohus võlgniku kohustustest vabastamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. 21. Võlgniku menetluskulud seoses tema taotlusega kohustustest vabastamiseks ja määruskaebusega jäävad TsMS § 172 lg 1 ls 1 alusel võlgniku enda kanda. Kuivõrd võlgniku 5
(6)taotlus kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele ja võlausaldaja vastuväited ei ole edukad, jäävad võlausaldajate menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 ls 2 alusel nende endi kanda. FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Seega jäävad maakohtu 21.01.2019 määrusega ajutisele haldurile menetlusabi korras väljamakstud 476,40 € (käibemaksuga) ja 01.10.2019 määruse alusel pankrotihaldurile menetlusabi korras väljamakstud 476,40 € (käibemaksuga) riigi kanda. 22. TsMS § 696 lg 1 ls 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata enne 01.07.2022 kehtinud
§ 175lg 6 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)