lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Vahur Verte Süüdistatav Kaitsjad Tatjana Sokolova – isikukood 45906040295, xxx kodanik, elukoht xxx, viibimiskoht Tallinna Vangla, emakeel xxx keel, xxx, töökoht xxx, tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistamata. Sven Sillar, Janik Drobot, Irina Popova RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Tatjana Sokolova
lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 1 aasta 4 kuud.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.12.202415.04.2025, s.o 4 kuud, seega kanda jäävaks karistuseks lugeda vangistus 1 aasta.
sätteid kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 360 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 16 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Tatjana Sokolova peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
elab aadressil xxx;
lg 2 ja § 931 lg 3 alusel konfiskeerida ja anda Kaitsepolitseiameti käsutusse Tatjana Sokolovalt leitud ja äravõetud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud sularaha summas 10 000 eurot (hoiustatud Kaitsepolitseis pakendis nr xxx). Asitõendid: - Tatjana Sokolova elukohas xxx läbiotsimisel ära võetud järgmised esemed: Kaitsepolitseiameti turvaplommiga nr xxx suletud lahtised dokumendid, mis nummerdati 35-l lehel; Kaitsepolitseiameti turvaplommiga nr xxx suletud rohekat värvi kaantega märkmik, mille lehed nummerdati kokku 106-l lehel; Kaitsepolitseiameti turvaplommiga nr xxx suletud ruuduliste lehtedega märkmik, mille vahel 1 lahtine lehekülg; Kaitsepolitseiameti turvakleebistega nr xxx/xxx 2 - - paberitükid; Kaitsepolitseiameti turvakleebisega nr xxx suletud vahelt rohelist värvi kaart numbriga xxx; Kaitsepolitseiameti turvakleebisega nr xxx suletud musta värvi kaart kirjaga xxx numbriga xxx; Kaitsepolitseiameti turvakleebisega nr xxx suletud 4 kaarti (1 tk Sinakas-rohelist värvi kaart numbriga xxx xxx,1 tk xxx tumedat värvi kaart numbriga xxx xxx, 1 tk xxx kaart numbriga xxx xxx, 1 tk rohelist värvi kaart numbriga xxx); Kaitsepolitseiameti turvaplommiga nr xxx suletud lahtised dokumendid, mis nummerdati kokku 15-l lehel (asuvad Kaitsepolitseiametis) – jätta seisukoha võtmiseks kriminaalasja nr xxx juurde; Tatjana Sokolova sõiduki xxx (reg.nr. xxx) läbiotsimisel ära võetud järgmised esemed: Kaitsepolitseiameti turvaplommiga nr xxx suletud lahtised dokumendid, mis nummerdati vastavalt 33-l lehel; Kaitsepolitseiameti turvaplommiga nr xxx suletud lahtised dokumendid, mis nummerdati vastavalt 68-lehel; Kaitsepolitseiameti turvaplommiga nr xxx suletud lahtised dokumendid, mis nummerdati vastavalt 46-l lehel; Kaitsepolitseiameti turvaplommiga nr xxx suletud lahtised dokumendid, mis nummerdati vastavalt 47-l lehel (asuvad Kaitsepolitseiametis) – jätta seisukoha võtmiseks kriminaalasja nr xxx juurde; Kriminaalasjas vaadeldud andmefailid ja tõmmised (asuvad Kaitsepolitseiameti andmehoidlas) – jätta säilitamiseks Kaitsepolitseiameti andmehoidlasse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Tatjana Sokolovat süüdistatakse
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o rahvusvahelise sanktsiooni rikkumises, mis seisneb alljärgnevas: I Sissejuhatus Euroopa Liit on Venemaa agressioonile Ukrainas reageerinud jõuliselt, kehtestades järjepidavalt piiravaid meetmeid, mis puudutavad Venemaa Föderatsiooni, Valgevenet, Krimmi ning Donetski ja Luhanski oblasteid, mis on Ukraina kontrolli alt väljas. EL Nõukogu võttis 2014. aastal vastu määruse (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega. Määruse (EL) nr 269/2014 lisas on isikute ja üksuste andmed, kelle suhtes tuleb sanktsiooni rakendada. Alates 23.06.2023 kehtestati piiravad meetmed Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfondile (inglise keeles Foundation for the Support and Protection of the Rights of Compatriots Living Abroad, teise nimega Fund for the Legal Protection and Support of Russian Federation Compatriots Living Abroad või The Foundation for the Support of Compatriots ning vene keeles Фонд поддержки и защиты прав 3 соотечественников, проживающих за рубежом) suhtes ning Fond kanti sanktsioneeritud isikute nimekirja. Nõukogu otsuse kohaselt on Fond kantud nimekirja, kuna see on asutanud ja seda rahastab Venemaa Föderatsioon, et täita Venemaa valitsuse välispoliitilisi eesmärke. See kujutab endast Venemaa nn pehme jõu ainulaadset struktuuri, millel on oluline toetav roll Venemaa valitsuse lõhestuspoliitika elluviimisel. Sihtasutuse ekspertide analüütilisi ülevaateid kasutatakse kinnitamaks Kremli peamisi propagandasõnumeid, näiteks Ukraina ametivõimude õhutatava neonatsismi ja ksenofoobia kohta. Kooskõlas Kremli poliitikaga kasutab sihtasutus alusetuid süüdistusi, mis käsitlevad natsismi, russofoobiat ja vene keelt kõnelevate inimeste massilist tagakiusamist, eesmärgiga tekitada ebastabiilsust ja lõhestumist paljudes Venemaa naaberriikides. Sihtasutuse tegevdirektor on väljendanud oma toetust president Putinile ja Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu. Venemaa välisminister Sergei Lavrov on kinnitanud sihtasutuse järjepidevat tööd ksenofoobia, neonatsismi ja ajaloo võltsimise katsete vastu võitlemisel. Seetõttu on Fond vastutav Krimmi annekteerimise ja Ukraina destabiliseerimise eest vastutava Venemaa Föderatsiooni valitsuse materiaalse toetamise eest ning saab kasu selle tegevusest. Euroopa Liidu sanktsioonid on kõikides liikmesriikides alates jõustumisest siduvad ja nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel on kohustus neid kohaldada. Tatjana Sokolova, olles teadlik, et Fond on kantud sanktsiooni-aluste isikute nimekirja, sõlmis Fondiga rahalise toetuse/abiraha lepingud Eesti Vabariigis advokaadi töö tasustamiseks A Ai kaitsmisel kriminaalasjas nr 1-23-xxx (xxx) esmalt vandeadvokaat xxx ning seejärel vandeadvokaat xxx. Tatjana Sokoloval enesel A Ai kasuks osutatud õigusabi teenuse tasumisega seotud rahaliste kohustuste täitmiseks varalisi vahendeid ei olnud, küll on A Aile õigusteenuste osutamise eest tasumist pidanud üheks oma tegevuse eesmärkidest Fond. Fond on kandnud erinevate lepingute alusel A Ai õigusabikulude tasumiseks mõeldud rahalised vahendid Tatjana Sokolova erinevatele VF-s kasutusel olevatele arvelduskontodele ning seejärel on Tatjana Sokolova käsutanud Fondilt saadud rahalisi vahendeid, sh on tasunud A Ai õigusabikulusid. Tatjana Sokolova võttis Fondilt saadud rahalised vahendid VF-s viibides enda kasutuses olevatelt pangakontodelt välja, ületas Venemaa Föderatsiooni-Eesti Vabariigi piiri ning seejärel toimetas rahalised vahendid A Ai kaitsjatele, et viimased osutaksid A Aile kohtuasjas nr 1-23-xxx (xxx) õigusabiteenust. II Kriminaalasja nr 1-23-xxx (xxx) menetlus Harju Maakohtus A A´i süüdistuses
lg 1 järgi ning Tatjana Sokolova poolt nimetatud kriminaalasjas kättesaadavaks tehtud majandusressurss 10.03.2023 peeti kriminaalasjas nr xxx kahtlustatavana kinni Venemaa Föderatsiooni (edaspidi ka VF) kodakondsusega A A. Harju Maakohtu määruse alusel A A vahistati ning vahistamistähtaega pikendati lõplikult kuni 10.09.2023. 06.09.2023 andis Harju Maakohus kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-23-xxx A.A süüdistatuna
lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemises kohtu alla, s.o välismaalase poolt toimepandud Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses. 4 Nimelt, A A, A Ti ja V Kiga eesmärgiks oli ajavahemikul 01.09.2022-06.03.2023 ühiselt ja kooskõlastatult viia ellu Venemaa Föderatsiooni, VF-i Kaitseministeeriumi, VF-i Välisministeeriumi, VF luure- ja julgeolekuasutuste, sh FSB, huvides ja ülesandel tegutsevate kohtueelses menetluses tuvastamata isikute ülesandel Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevust, s.o mõjutustegevust. Samuti oli eesmärgiks mõjutada 05.03.2023 toimuvaid Eesti Vabariigi Riigikogu valimistulemusi. Selleks tegi A A kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 01.09.2022 A Pile ettepaneku osaleda reisil VF-i poolt okupeeritud Ukraina territooriumile, kajastamaks seal toimuvat avalikes meediakanalites VF-i välis- ja julgeolekupoliitika narratiive ja propagandasõnumeid toetavalt. Samuti korraldas A A 30.11.2022 A Pi ja A Ti kohtumise eesmärgiga kaasata A. P VF-i poolt Eesti Vabariigi suhtes ellu viidavasse mõjutustegevusse. 23.02.2023-26.02.2023 viibis A A A Pi ja A Giga VF-i poolt okupeeritud Ukraina territooriumil, sh Donetskis ja Mariupolis, kus A A filmis A Pist videoid kajastades VF-i välis- ja julgeolekupoliitikale soodsaid narratiive ja propagandasõnumeid eesmärgiga viia ellu VF-i huvides mõjutustegevust Eesti Vabariigis. A Ait kaitses kriminaalasjas 20.03.2023 kuni 03.10.2023 vandeadvokaat A L-G ning 19.10.2023 kuni 20.12.2024 vandeadvokaat U S. Vandeadvokaat A L-G teavitas 20.03.2023 kell 13:50 Harju Maakohut, et on sõlminud A Ai kaitsmiseks õigusabilepingu, misjärel asus A L-G täitma sõlmitud õigusabilepinguga võetud kohustusi ning kaitsma A Ait: - Selliselt osales vandeadvokaat A L-G 04.05.2023 ja 05.07.2023 kriminaalasja nr xxx kohtuistungitel ning 11.08.2023 A Ai kahtlustatavana ülekuulamisel. - Täiendavalt esitas A L-G A Ai kaitsjana vahistamise asendamiseks elektroonilise valve kohaldamise taotluse, millest andis ülevaate ka Tatjana Sokolovale. - Samuti külastas A L-G A Ait kaitsja ülesannetes ka Tallinna Vanglas 16.03.2023, 21.03.2023, 17.04.2023, 18.05.2023, 06.06.2023, 23.06.2023, 10.07.2023, 18.08.2023, 23.08.2023, 30.08.2023, 21.09.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. Eeltoodust tulenevalt süüdistatakse Tatjana Sokolovat rahvusvahelise sanktsiooni rikkumises, so
lg 1 järgi sätestatud kuriteo toimepanemises, mis seisnes sanktsioonide all oleva Fondilt saadavate rahaliste vahendite käsutamises ja kättesaadavaks tegemises Eesti Vabariigis kuni tema kahtlustatavana kinnipidamiseni. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Tatjana Sokolova, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 08.04.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Tatjana Sokolova süüdi tunnistamist
Tatjana Sokolovale mõistetav karistus asendada vastavalt sõlmitud kokkuleppele
lg-te 1, 3 alusel üldkasuliku tööga – kokku 480 tundi (ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd), mille tegemiseks määratakse tähtajaks 16 kuud.
lg 1 alusel mõista karistusest maha Tatjana Sokolova poolt kohtueelses menetluses kahtlustatavana kinni peetud aeg, s.o alates 16.12.2024 kuni tema vahi alt vabastamiseni (käesoleva kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga on Tatjana Sokolova viibinud kohtueelses menetluses vahi all 3 kuud 23 päeva, mis vastab 113 üldkasuliku töö tunnile). Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. Vastavalt
lg 4 peab Tatjana Sokolova üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
sätestatule, s.o 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Minimeerimaks katseaja tingimuste rikkumise ohtu ning Tatjana Sokolova poolt uute samalaadsete kuritegude toimepanemist kohustada Tatjana Sokolovat
lg 2 p 7 alusel käitumiskontrolli ajal mitte suhtlema Venemaa Föderatsiooni ametiisikutega või Venemaa Föderatsiooni heaks töötavate isikutega või 23.06.2023 EL Nõukogu rakendusmäärusega täiendatud EL Nõukogu määruse 269/2014 lisas I nimetatud isikute nimekirja kantud sanktsioneeritud isikutega seotud isikutega, sh Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfondiga (inglise keeles Foundation for the Support and Protection of the Rights of Compatriots Living Abroad, teise nimega Fund for the Legal Protection and Support of Russian Federation Compatriots Living Abroad või The Foundation for the Support of Compatriots ning vene keeles Фонд поддержки и защиты прав соотечественников, проживающих за рубежом) seotud isikutega või kriminaalasjas nr 1-23-xxx (xxx) süüdistatavatega, sh A Aiga. Tatjana Sokolova nõusolekul ning juhindudes
lg-st 3 ja § 83 lg-st 2 konfiskeerida ja anda Kaitsepolitseiameti käsutusse süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud 10 sularaha summas 10 000 eurot, mis leiti ja võeti Tatjana Sokolova valdusest 17.10.2024 Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki saabudes turvakontrolli käigus ning mis arestiti Harju Maakohtu 23.12.2024 määruse nr 1-24-xxx alusel. Sularaha on hoiustatud Kaitsepolitseis pakendis nr xxx. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - Tatjana Sokolova elukohas xxx läbiotsimisel ära võetud järgmised esemed: Kaitsepolitseiameti turvaplommiga nr xxx suletud lahtised dokumendid, mis nummerdati 35-l lehel; Kaitsepolitseiameti turvaplommiga nr xxx suletud rohekat värvi kaantega märkmik, mille lehed nummerdati kokku 106-l lehel; Kaitsepolitseiameti turvaplommiga nr xxx suletud ruuduliste lehtedega märkmik, mille vahel 1 lahtine lehekülg; Kaitsepolitseiameti turvakleebistega nr xxx/xxx paberitükid; Kaitsepolitseiameti turvakleebisega nr xxx suletud vahelt rohelist värvi kaart numbriga xxx; Kaitsepolitseiameti turvakleebisega nr xxx suletud musta värvi kaart kirjaga xxx numbriga xxx; Kaitsepolitseiameti turvakleebisega nr xxx suletud 4 kaarti (1 tk Sinakas-rohelist värvi kaart numbriga xxx,1 tk xxx tumedat värvi kaart numbriga xxx xxx, 1 tk xxx kaart numbriga xxxx, 1 tk rohelist värvi kaart numbriga xxx); Kaitsepolitseiameti turvaplommiga nr xxx suletud lahtised dokumendid, mis nummerdati kokku 15-l lehel (asuvad Kaitsepolitseiametis) – jätta seisukoha võtmiseks kriminaalasja nr xxx juurde; - Tatjana Sokolova sõiduki xxx (reg.nr. xxx) läbiotsimisel ära võetud järgmised esemed: Kaitsepolitseiameti turvaplommiga nr xxx suletud lahtised dokumendid, mis nummerdati vastavalt 33-l lehel; Kaitsepolitseiameti turvaplommiga nr xxx suletud lahtised dokumendid, mis nummerdati vastavalt 68-lehel; Kaitsepolitseiameti turvaplommiga nr xxx suletud lahtised dokumendid, mis nummerdati vastavalt 46-l lehel; Kaitsepolitseiameti turvaplommiga nr xxx suletud lahtised dokumendid, mis nummerdati vastavalt 47-l lehel (asuvad Kaitsepolitseiametis) – jätta seisukoha võtmiseks kriminaalasja nr xxx juurde; - Kriminaalasjas vaadeldud andmefailid ja tõmmised (asuvad Kaitsepolitseiameti andmehoidlas) – jätta säilitamiseks Kaitsepolitseiameti andmehoidlasse. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 10 alusel lukuabi kulud 60 eurot eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses 11 tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsjad ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.