Obsah (12)

§ 209§ 344§ 63§ 73§ 78§ 22§ 345§ 288§ 39§ 32§ 121§ 175

1-23-6966 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2024 Kriminaalasja number 1-23-6966 (22913000011) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Cr

§ 209

lg 2 p 2, § 344 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi ning Martin Traadi süüdistuses

§

§ 209

lg 2 p 2 - § 22 lg 3 ja § 344 lg 1 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Riigiprokurör Vahur Verte Süüdistatav Kert Kingo Isikukood 46803052759; elukoht XXX-i xxx kodakondsus; xxx haridus; emakeel: xxx keel; töökoht: xxx; kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja Süüdistatav Vandeadvokaat Oliver Nääs ja advokaat Elise Altroff Martin Traat Isikukood: 37203082728; elukoht xxxi xxx kodakondsus; xxx haridus; emakeel: xxx keel; töökoht X OÜ, xxx; kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja Vandeadvokaat Jaak Siim Kohtuistungi toimumise aeg 22.01.2024, 11.03.2024, 02.04.2024, 27.05.2024, 28.05.2024, 06.06.2024, 07.06.2024, 13.06.2024, 17.06.2024 RESOLUTSIOON 1 1-23-6966 Mõista Kert Kingo osaliselt õigeks

§ 209lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses (s.

o 01.04.2022 arvega nr xxx seotud episoodis) ning

§ 344lg 1 - § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi esitatud süüdistuses (s.

o 17.03.2022 arvega nr xxx ja 01.04.2022 arvega nr xxx seotud episoodides). Tunnistada Kert Kingo süüdi

§ 209

lg 2 p 1, 2 (arvetega nr xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx seotud episoodides), § 344 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi (arvetega nr xxx, xxx, xxx ja xxx seotud episoodides). Vastavalt

§ 63

lg-le 1 mõista Kert Kingole

209 lg 2 p 1, 2 alusel karistuseks 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kert Kingo ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks 23.09.2024.

Mõista Martin Traat osaliselt õigeks

§ 209

lg 2 p 2 - § 22 lg 3 ja

§ 344

lg 1 järgi esitatud süüdistuses (s.o 17.03.2022 arvega nr xxx ja 01.04.2022 arvega nr xxx seotud episoodides). Tunnistada Martin Traat süüdi

§ 209

lg 2 p 1, 2 - § 22 lg 3 ja § 344 lg 1 järgi (arvetega nr xxx, xxx, xxx ja xxx seotud episoodides). Vastavalt

§ 22

lg 5, § 60 lg 2 ja § 63 lg-le 1 mõista Martin Traadile

§ 209

lg 2 p 1, 2 - § 22 lg 3 alusel karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Martin Traat ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks 23.09.2024.

Tsiviilhagi Rahuldada I.U.B tsiviilhagi osaliselt ja mõista Kert Kinogolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel kannatanu kasuks välja 7146,00 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või EE777700771003813400 LHV Pank või EE932200221023778606 Swedbank, viitenumber xxx. Viitenumber on kohustuslik. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Kert Kingolt riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1230 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Kert Kingol tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank või EE957700771001523585 LHV Pank. Makse tegemisel märkida viitenumber xxx ja selgitus „Kert Kingo, kriminaalasi 1-23-6966, menetluskulud“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 2 1-23-6966 Rahuldada osaliselt lepingulise kaitsja Oliver Nääsi taotlus menetluskulude hüvitamiseks ning välja mõista riigilt Kert Kingo kasuks lepingulisele kaitsjale makstud tasu kokku summas 5655 (viistuhat kuussada viiskümmend viis) eurot ja 21 (kakskümmend üks) senti (summa koos käibemaksuga). Ülejäänud osas jätta lepingulisele kaitsjale makstud tasu süüdistatava enda kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Martin Traadilt riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1230 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Martin Traadil tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank või EE957700771001523585 LHV Pank. Makse tegemisel märkida viitenumber xxx ja selgitus „Martin Traat, kriminaalasi 1-23-6966, menetluskulud“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Rahuldada osaliselt lepingulise kaitsja Jaak Siimu taotlus menetluskulude hüvitamiseks ning välja mõista riigilt Martin Traadi kasuks lepingulisele kaitsjale makstud tasu kokku summas 3708 (kolm tuhat seitsesada kaheksa) eurot ja 50 (viiskümmend) senti (summa koos käibemaksuga). Ülejäänud osas jätta lepingulisele kaitsjale makstud tasu süüdistatava enda kanda. Asitõendid Kriminaalasja materjalide juures olevad digitaalsed andmekandjad (CD plaat ja mälupulgad - tõend 17.1.2 - 4 kd, tl 157, 158; tõend 17.1.31 – 3 kd, tl 33) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Ülejäänud asitõendid, mis on hoiul Kaitsepolitseiametis, kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (s.o alates 23.09.2024). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS

1. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (s.o alates 23.09.2024). KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluslikud küsimused Saadikupuutumatus 3 1-23-6966
2. Kuigi antud juhul ei ole vaidlust küsimuses, kas Kert Kingo suhtes süüdistusakti koostamine oli lubatav, peab kohus siinkohal siiski vajalikuks märkida, et KrMS §-st 3825 tulenevalt saab Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
3. Riigikogu andis 18.09.2023 otsusega nõusoleku võtta Riigikogu liikmelt Kert Kingolt ära saadikupuutumatus ning jätkata tema osas kohtumenetlust. Seega oli süüdistusakti koostamise eelduseks olev nõue täidetud ning süüdistusakti koostamine oli lubatav. Advokaadibüroo läbiotsimine
4. Nii kaitseaktides kui ka kohtuistungitel leidsid kaitsjad, et advokaadibüroo läbiotsimisel saadud tõendid on ebaseaduslikud. Põhjendused jagunesid kolmeks – 1) läbiotsimise loa taotlemisel esitati ebaõigeid andmeid; 2) süüdistatav Martin Traat ei saanud aru, et ta on kahtlustatava staatuses; 3) Martin Traadile ei tutvustatud tema õiguseid ja kohustusi.
5. Ei saa välistada, et menetluse algusfaasis, kus asjaolud ei ole veel selged ning esineb palju teadmatust, võib eelmenetluse dokumentides kajastuda teavet, mis menetluse hilisemas staadiumis kinnitust ei leia või täpsustub. Antud juhul ei ole kohtule teada andmeid, mis kinnitaksid, et läbiotsimise taotlemisel on esitatud teadvalt ebaõiged andmeid. Samuti ei ole viidatud väidetavad minetused oma sisult sellise kaaluga, mis toonuks määruse koostamisel vältimatult kaasa teistpidise otsustuse.
6. Kohtu hinnangul ei ole veenev väide, et läbiotsimise ajal Martin Traat ei saanud aru, et ta on kahtlustatava staatuses. Läbiotsimise alguses tutvustatud kohtumääruses oli selgelt kirjas, et Martin Traat on kahtlustatav. Martin Traat kinnitas oma allkirjaga, et ta tutvus määrusega. Ka tunnistaja X ütlustest järeldub, et Martin Traat sai läbiotsimise ajal aru, et ta on kahtlustatava staatuses.
7. KrMS § 33 lg 2 sätestab, et kahtlustatavale selgitatakse viivitamata tema õigusi ja kohustusi ning ta kuulatakse üle kahtlustuse sisu kohta. KrMS § 35 1 lg 1 täpsustab, et kahtlustatavale ja süüdistatavale tutvustatakse viivitamata tema õigusi suuliselt või kirjalikult lihtsas ja arusaadavas keeles. Õiguste selgitamise kohta võetakse allkiri.
8. Antud juhul oli läbiotsimine esimene toiming, millega Martin Traadile sai teatavaks tema kahtlustatava staatus. Seega pidanuks kohtumääruse tutvustamisel menetleja talle selgitama ka tema õiguseid ning võtma selle kohta allkirja. Kõik asjaosalised (sh tunnistajana ütlusi andnud uurimisasutuse ametnik, kes läbiotsimist teostas ning määrust tutvustas) kinnitavad, et Martin Traadilt õiguste tutvustamise kohta allkirja ei võetud. Sellega on tuvastatud menetlusnormide rikkumine.
9. Igasugune rikkumine ei too aga kaasa tõendi kõrvale jätmist. See sõltub rikkumise ulatusest ja tagajärjest. Kohtu hinnangul on allkirja võtmata jätmine pigem formaalne rikkumine, mida kinnitab ka seadusandja hilisem käitumine. Alates 01.05.2023 kehtiv KrMS § 160 3 lg 4 sätestab, et kui käesolev seadustik näeb ette dokumendi allkirjastamise, loetakse allkirjastamisega võrdväärseks ka muu taasesitamist võimaldav kinnitus allkirjastaja poolt, kui kinnituse andja isik ja kinnituse andmise aeg on tuvastatavad. Näiteks võib videosalvestusel või helisalvestisel olla kuulda, et õigusi ja kohustusi on selgitatud.
10. Olulisem on küsimus, kas Martin Traadile tema õiguseid ka päriselt selgitati. Martin Traat ütleb, et ei selgitatud. Uurimisasutuse ametnik ütles kohtus, et ta selgitas õiguseid, kuid mitte 4 1-23-6966 nii-öelda eraldiseisva plokina ja paragrahve ette lugedes, vaid teksti sees rääkides ja jutuajamise käigus. KrMS § 351 lg 1 nõuabki, et ei loetaks ette seaduse teksti vaid õiguseid selgitatakse lihtsasti arusaadavas keeles. St selgituse tekst peabki olema pigem mitteformaalne.
11. Kohtule esitatud teabest nähtub, et isegi kui uurija selgitas kahtlustatavale tema õiguseid, siis ilmselgelt ei teinud ta seda sellisel viisil, millest Martin Traat oleks aru saanud. Samuti ei veendunud uurija selles, kas Martin Traat sai aru, mida talle räägiti. Antud juhul ei ole võimalik tagantjärgi tuvastada, kas uurija tegelikkuses selgitas kahtlustatavale tema õiguseid, mistõttu lähtub kohus eeldusest, et seda ei tehtud ja kui tehti, siis ei veendutud, et adressaat neist aru sai.
12. Otsustamisel, kas taoline rikkumine toob kaasa tõendi lubamatuks tunnistamise, lähtub kohus eeskätt tagajärjest. St juhul kui menetleja oleks kahtlustatavale õiguseid selgitanud, kas sellisel juhul oleks toimingu tagajärg olnud praegusest erinev. Kohtu hinnangul ei oleks.
13. Võib oletada, et võib-olla oleks Martin Traat sel juhul otsustanud, et ei soovi läbiotsimise määruses märgitud andmeid vabatahtlikult välja anda. Kohtu hinnangul ei oleks see aga muutnud asjaolu, et menetlejal oli vastavalt kohtumäärusele õigus hankida määruses märgitud andmetele juurdepääs ka ilma Martin Traadi kaasabita. Ehk teisisõnu, menetleja saanuks neile andmetele ligi ka ilma Martin Traadi koostööta. Kohtumäärus seda võimaldas. Seega lõppkokkuvõttes oleks tulemus olnud sama. Sellest lähtuvalt loeb kohus advokaadibüroos läbiotsimisel Martin Traadi arvutist saadud andmed lubatavaks tõendiks. Süüdistus
14. Kert Kingo on antud kohtu alla süüdistatuna

§ 209

lg 2 p 2, § 344 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 ning Martin Traat

§ 209

lg 2 p 2 - § 22 lg 3 ja § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

1. Kokkuvõtvalt heidetakse süüdistatavatele ette, et aastatel 2020 kuni 2022 kihutas Riigikogu liige Kert Kingo vandeadvokaadina töötavat Martin Traati võltsima arveid, et selliste võltsitud arvete alusel saaks Kert Kingo taotleda I.U.B-lt Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamist.
2. Martin Traat soostus teadvalt valesid arveid koostama. Juhindudes Advokaadibüroos X välja kujunenud sisemisest töökorraldusest, palus Martin Traat arved koostada advokaadibüroole raamatupidamisteenust osutaval raamatupidajal või advokaadibüroo tuvastatud või tuvastamata töötajatel. Kokku koostati teadaolevalt selliselt Advokaadibüroos X ajavahemikul 01.04.2020 kuni 01.04.2022 kuus arvet, kogusummas 8 271,00 eurot.
3. Pärast arvete valmimist edastas Martin Traat võltsitud sisuga arved e-posti vahendusel Kert Kingole, et Kert Kingo saaks need esitada I.U.B-le näiliselt Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamiseks.
4. Kert Kingo esitaski seejärel Martin Traadi poolt temale edastatud kuus võltsitud sisuga arvet I.U.B-le, väites, et need kulutused on tehtud seoses tema Riigikogu liikme tööga, ning taotles nende hüvitamist. 5 1-23-6966
5. Tegelikkuses ei osutanud Martin Traat ega X Riigikogu liikmele Kert Kingole tema Riigikogu liikme tööga seoses teenust, vaid vandeadvokaat Martin Traat ja X esindasid kostja esindajatena tsiviilasjades nr xxx, xxx ja xxx Kert Kingo tuttavaid R J, M K ja H K.
6. Vastavalt Kert Kingo ja Martin Traadi omavahelisele kokkuleppele maksis Kert Kingo oma tuttavate R J, M K ja H K advokaadiarved ning selleks, et ta ei peaks seda kulu ise kandma, paluski Kert Kingo Martin Traadil koostada vale sisuga arved, et Kert Kingo saaks I.U.B-le näidata, otsekui Martin Traat oleks Kert Kingole osutanud Riigikogu liikme tööga seotud teenust ning sel alusel taotleda I.U.B-lt advokaadiarvete hüvitamist.
7. I.U.B hüvitaski ajaperioodil 2020 kuni 2022 Kert Kingole esitatud võltsitud arvete alusel kokku 8 271,00 eurot. Maakohtu seisukoht süüdistuse osas 21.

§ 209

lg 2 p 2 näeb ette vastutuse ametiisiku poolt teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. 22. Vastava etteheite tegemiseks peab seega olema tuvastatud, et kannatanu on teinud varakäsutuse (või kandnud muul viisil kahju) olles viidud eksitusse tegelikest asjaoludest. Kannatanu eksitamine peab olema sooritatud ametiisiku poolt teadvalt ning eesmärgiga saada varalist kasu. 23.

§ 344

lg 1 kohaselt on karistatav dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimine.

§ 345

lg 1 näeb ette vastutuse teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest.

1. Sellise etteheite tegemiseks tuleb tuvastada dokumendi võltsimine, asjaolu, et tegemist on dokumendiga, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabanda kohustustest ning vastava dokumendi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest.
2. Kohtu hinnangul vastavad süüdistuse tekstis toodud asjaolud formaalselt nimetatud süüteokoosseisude tunnustele.
3. Kuigi kohtuvaidlustes märkis Kert Kingo kaitsja, et süüdistus ei vasta kelmuse teokirjeldusele, ei saa kohus selle väitega nõustuda. Kõik kelmuse koosseisulised elemendid on süüdistuses kokkuvõtvalt kajastatud järgnevas lõigus.
4. Selliselt esitas Kert Kingo nimetatud kuupäevadel I.U.B finantsosakonnale teadvalt võltsitud arved eesmärgiga, et I.U.B teeks võltsitud arvete alusel talle väidetavate kulutuste hüvitamiseks väljamaksed. I.U.B töötajatel tekkis Kert Kingo poolt esitatud andmetele (Advokaadibüroo Xxx OÜ võltsitud sisuga arved ja Kert Kingo poolt esitatud avaldused) tuginedes ebaõige ettekujutus, et Advokaadibüroo Xxx OÜ on osutanud Kert Kingole õigusalase konsultatsiooni teenust seoses Riigikogu liikme tööga. Seetõttu kandis I.U.B Kert Kingo arveldusarvele 15.04.2020.a-l, 15.05.2020.a-1, 15.06.2020.a-l, 17.05.2021 .а24.03.2022.a-1 ja 11.04.2022.a-l vara kokku 8 271,00 eurot. Kuna tegelikkuses Advokaadibüroo Xxx OÜ Kеrt Kingole õigusalase konsultatsiooni teenust seoses Riigikogu liikme tööga osutanud ei olnud, ei olnud Kert Kingol tegelikkuses õigust tema poolt esitatud kulude RKLS § 30 alusel hüvituse saamiseks. Järelikult tekitas Kert Kingo I.U.B-le varalise kahju summas 8 271,00 eurot ja sai ise sellega seoses varalist kasu summas 8 271,00 eurot. 6 1-23-6966
5. Järgnevalt analüüsib kohus süüdistuse faktilisi asjaolusid ja õiguslikku põhjendatust.
6. Antud juhul ei ole poolte vahel suuresti vaidlust süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude osas. Sisuliselt on mõlemad süüdistatavad jaatanud nende paikapidavust. Küsimus on üksnes 01.04.2022 arve nr xxx osas.
7. Peamisteks vaidluskohtadeks on 1) kas 01.04.2022 arvel nr xxx märgitud teenused vastavad sellele, mida tegelikult osutati; 2) kas Martin Traadi poolt osutatud teenused olid oma sisult sellised, mis on käsitletavad Riigikogu liikme tööga seonduvana ning mille hüvitamist Riigikogu liige taotleda võib; 3) kui osutatud teenused ei ole käsitletavad Riigikogu liikme tööga seotud kulutusena, kas Kert Kingo võis olla nende hüvitamise taotlemisel keelueksimuses.
8. Asjaolusid, mille üle pooled ei vaidle, ei pea kohus vajalikuks lahendis põhjalikult analüüsida.
9. Asjaolu, et Kert Kingo oli süüdistuse esemeks oleval perioodil (s.o 2020 – 2022) Riigikogu liige ning seega ametiisik

§ 288

lg 1 ja § 209 lg 2 p 2 mõttes, kinnitab Vabariigi Valimiskomisjoni 28.03.2019 otsus nr 94, Vabariigi Presidendi 16.05.2019 otsus nr 451 ja 25.10.2019 otsus nr 494 ning Riigikogu juhatuse 25.10.2019 otsus nr 106 (tõend 17.1.1). Sama kinnitab ka Kert Kingo ise.

1. Süüdistuse kohaselt töötas Kert Kingo 16.05.2019 kuni 25.10.2019 väliskaubandus- jа infotehnoloogiaministrina ning nimetatud perioodil, täpsemalt alates 11.06.2019 kuni 18.10.2019, töötas tema nõunikuna U.F. Nimetatud väiteid kinnitavad Kert Kingo ja U.F ütlused (27.05.24, 07.06.24 istungi protokollid) ning Vabariigi Presidendi 16.05.2019 otsus nr 451 ja 25.10.2019 otsus nr 494 (tõend 17.1.1).
2. Süüdistuse väitel avaldasid M K, H K ja R J 14.10.2019 ja 15.10.2019 Facebooki postitustes väiteid U.F tegevuse kohta ning U.F käsitles neid väiteid teda laimavatena ja esitas 10.03.2020 M K, H K ja R J vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõuded järgmiselt: - Pärnu Maakohtule hagi R J vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (tsiviilasi nr xxx), - Tartu Maakohtule hagi M K vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (tsiviilasi nr xxx) ja - Harju Maakohtule hagi H K vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (tsiviilasi nr xxx). Kõnealused faktid on tõendatud tunnistajate U.F, M K, H K ja R J ning süüdistatavate ütlustega. Samuti vastavate tsiviilasjade materjalidega (tõendid 17.1.3-17.1.6; 17.1.8 -17.1.15; 17.1.17- 17.1.22; 17.1.24 – 17.1.27).
3. Samadest tõenditest nähtuvalt esindas kohtus M K, H K ja R J (kostjaid) vandeadvokaat Martin Traat. Tunnistajate M K, H K ja R J ning süüdistatavate ütlustest nähtuvalt sai Martin Traat kostjate esindajaks Kert Kingo palvel ja vahendusel. Samuti kinnitavad nende ütlused, et suurema osa kohtuvaidlustega kaasnenud õigusabi kuludest tasus tunnistajate eest Kert Kingo.
4. Kert Kingo selgitas kohtus, et U.F laimas teda erinevates meediakanalites, sh ka sotsiaalmeedias ning M K, H K ja R J astusid tema kaitseks välja. Seetõttu hakkas U.F neid hagema. U.F-ile ei meeldinud kommentaarid, mida nad olid tema kohta kirjutanud selle artikli ja selle kommunikatsiooni kohta, kus U.F väitis, et Kert Kingo aitas EAS-i korruptsiooni kinni mätsida. 7 1-23-6966
5. Kui nende vastu laekusid nõuded, võtsid M K, H K ja R J Kert Kingoga ühendust ja palusid tema abi leides, et tegelikult oli ju tema teema – laimati Kert Kingot ja nemad üritasid teda kaitsta. Ta tundis kohustust neid aidata, kuna tõesti tema oligi kogu selle teema sisu. Ta ütles tunnistajatele, et aitab neil seda teemat lahendada ning pöördus selleks Martin Traadi poole.
6. Kert Kingo ütles tunnistajatele, et ärgu muretsegu, ta ise tegeleb, otsib advokaadi ja võimalik, et mainis ka, et ta ise tasub mingi osa nende õigusabikuludest.
7. Sama kinnitab ka Martin Traadi e-kirjavahetus, millest nähtuvalt saatis Kert Kingo 31.03.2020 talle järgneva kirja: Mul oleks Sinu abi vaja...kui Sul muidugi aega ja soovi on minu mureteema oma töölauale võtta. Asja märksõnaks on R S. Asi pole küll otseselt mulle suunatud, aga tunnen kohustust inimesi aidata, sest minu toetamise pärast on neile nüüd (sisutühjad) nõudeavaldused postkastidesse laekunud. Mina oleksin siin konsultatsiooni/õigusabi tellija ja selle eest tasuja. (tõend 17.1.2.2).
8. Süüdistuse esemeks on kuus arvet, mis süüdistuse väitel seonduvad eelnimetatud kolmes tsiviilasjas Martin Traadi poolt osutatud õigusabi teenusega ning mille eest tasus Kert Kingo, kes seejärel taotles I.U.B-lt tehtud kulutuste hüvitamist.
9. Vaidlust ei ole selles, et Advokaadibüroo Xxx väljastas Kert Kingole alljärgnevad arved seoses vandeadvokaat Martin Traadi osutatud õigusteenusega, Kert Kingo tasus need ning esitas I.U.B-le hüvitamiseks: 01.04.2020 arve nr xxx (õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga) summas 1512,00 eurot, mille Kert Kingo tasus kahes osas 02.04.2020 ja 03.04.2020; - 04.05.2020 arve nr xxx (õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga) summas 1512,00 eurot, mille Kert Kingo tasus kahes osas 04.05.2020 ja 06.05.2020; - 01.06.2020 arve nr xxx (õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga) summas 1512,00 eurot, mille Kert Kingo tasus kahes osas 02.06.2020 ja 03.06.2020; - 14.05.2021 arve nr xxx (õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga) summas 1440,00 eurot, mille Kert Kingo tasus 15.05.2021; - 17.03.2022 arve nr xxx (õigusalane konsultatsioon) summas 1170,00 eurot, mille Kert Kingo tasus 18.03.2022; - 01.04.2022 arve nr xxx (konsultatsioon seoses eelnõudega nr 504SE ja 519SE) summas 1125,00 eurot, mille Kert Kingo tasus 05.06.
10. Nimetatut kinnitavad nii süüdistatavate ütlused kui ka I.U.B esitatud andmed (tõend 17.1.37).
11. Kert Kingo selgitas kohtus, et ta andis Martin Traadile juhiseid, mida arvetele kirjutada vastavalt sellele kuidas I.U.B oli selgitanud, millist teksti peavad arved sisaldama. Kuuest arvest üks oli seotud aruteluga paari eelnõu suhtes. Arvel kajastuvad vastavad eelnõude numbrid. Prokuratuuri versiooni kohaselt oli 01.04.2022 arve tegelikuks sisuks kostjate õigusabi kulud kohtuasjades nr xxx ja xxx. Ülejäänud arved esitati kõnealuste tsiviilkohtuvaidluste raames ning Kert Kingo hinnangul olid need seotud Riigikogu liikme tööga. Riigikogu liige on valitud inimeste poolt Riigikogusse. Ja Riigikogu liige peab ütleme esindama oma valijaid ja selleks on vajalik loomulikult ka maine. U.F laimas minu mainet, teotas minu au ja head nime. Mis oli minu jaoks väga häiriv ja kogu selle vaidluse sisu ju oligi see, kui tema mind laimas, hävitas minu mainet ja see on ju Riigikogu töös üks olulisemaid asju. … See ei olnud minu isiklik probleem. Inimesi ei huvita kellegi Kert Kingo, kes xxx elab, kui eraisiku üksikisiku, see maine, see ei oma mingit kaalu. Minule on andnud inimesed mandaadi. Meil on esindusdemokraatia ja ma olen esindusnägu ja see ongi 8 1-23-6966 konkreetselt Riigikogu liikme tööks kõige olulisem. Mitte eraisik Kert Kingo, vaid Riigikogu liige avalikus meedias. Tavalist eraisikut Kert Kingot meedias keegi ei kajastakski.
12. Kert Kingo selgitas, et arvetel ei ole tsiviilasjade numbreid kajastatud, kuna ta lähtus I.U.B suunistest. Tal ei olnud eesmärki varjata, et need arved on tsiviilvaidlustega seonduvad. Ta tasus algul ise arved ning esitas seejärel I.U.B-le hüvitamiseks. Kogu mahus ta nende tsiviilasjade kostjate õigusabikulusid ei tasunud. Tegi seda nii kaua kuni avalikkuses tõusetus küsimus tema poolt Riigikogu liikme kuluhüvitiste kasutamise õiguspärasusest. Seejärel tasusid kostjad oma kulud ise.
13. Seega kinnitab Kert Kingo, et esimesel viiel arvel kajastatud teenus seisnes Martin Traadi poolt M Kle, H Kle ja R Jle osutatud õigusabis eelnimetatud kolmes tsiviilkohtumenetluses ning poolte vahel selles osas vaidlust ei ole.
14. Vaidlus on üksnes 01.04.2022 arve osas - kas tegelikkuses osutati õigusalast konsultatsiooni seoses arvel märgitud eelnõudega või süüdistuses märgitud kohtuasjadega nr xxx ja xxx.
15. Mõlemad süüdistatavad väidavad, et Advokaadibüroo Xxx nõustas Kert Kingot arvel märgitud eelnõude osas. Ka tunnistaja T E (06.06.2024 istungiprotokoll) kinnitas, et bürool oli Kert Kingoga suuline kliendileping seoses õigusalase konsultatsiooniga. Peamiselt osutas Kert Kingole teenust Martin Traat, kuid seoses õigusloomega ka tunnistaja ise, täpsemalt seoses füüsilise isiku maksejõuetuse seadusega. Neil oli suuline konsultatsioon ning hiljem saatis tunnistaja järgi ka Pankrotihaldurite Koja kirja. Ta saatis selle M J ning lisaks ka Kert Kingole, et ta teaks, et selline kiri on saadetud. Pankrotihaldurina käis tunnistaja sama eelnõu raames ka Riigikogu põhiseaduskomisjoni arutelul.
16. Kohtu hinnangul ei puuduta seaduse eelnõu 575SE (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu) osas toimunud arutelude ja Riigikogule arvamuste esitamise kohta esitatud tõendid (MT tõend 12 ning T E ja Kert Kingo ütlused) otseselt 01.04.2022 arvega seonduvat vaidlusküsimust. Nimetatud eelnõule ei ole arves viidatud. Küll aga kinnitavad need tõendid üldistavalt väiteid, et Kert Kingo suhtles Advokaadibürooga Xxx muu hulgas ka õigusloome küsimustes.
17. Kaitseversiooni kasuks räägivad ka H K ja M K ütlused, millest nähtuvalt tasusid nad osa kohtuasjadega xxx ja xxx kaasnenud kuludest ise. M K sõnul sõlmis ta seoses kohtusjaga xxx Martin Traadiga kaks lepingut. Esimese neist 21.04.2020 ning selle alusel ei ole ta Martin Traadile midagi maksnud, need arved tasus Kert Kingo. 08.02.2022 sõlmis ta Martin Traadiga teise lepingu ning selle alusel esitas Martin Traat talle arve, mille tasus 27.09.
18. Teise lepingu sõlmis ning tasus arve ise, kuna siis ta ei olnud enam erakonna liige ja pidi ise hakkama saama.
19. 01.04.2022 kirjutas Martin Traat oma büroo töötajale – Palun arvet: Kert Kingo; Sisu. Nagu eelmisel arvel 6,25x150+km, kokku 1125 eurot. Samal päeval saatis Martin Traat Kert Kingole arve nr xxx, õigusalane konsultatsioon. Kaaskirjas kirjutas Traat: Saadan käesolevaga arve konsultatsiooni ja õigusabi eest. Seejärel vastas Kert Kingo, et uue korra kohaselt peab arvele lisama ka millise eelnõuga seoses konsultatsioon oli. Saadan eelnõude numbrid: 504SE Rikkumisest teavitaja kaitse seadus 519SE Võrdse kohtlemise seaduse ning koguduste seaduse muutmise seadus. 04.04.2022 saatis Martin Traat uuesti arve nr xxx, milles oli osutatud teenuse nimetus muudetud vastavalt Kert Kingo 01.04.2022 e-kirjas märgitule (tõend 17.1.2.2). 9 1-23-6966
20. Tsiteeritud kirjavahetusest ei nähtu, et arve algseks ja osutatud teenuse sisuks võis olla midagi muud kui õigusalane konsultatsioon seoses seaduste eelnõudega. Mõned kuud enne arve saatmist võttis Kert Kingo Riigikogu liikmena sõna ning esitas muudatusettepanekuid arvel märgitud eelnõude kohta. Riigikogu 26.01.2022 istungi stenogrammist nähtuvalt on Kert Kingo võtnud mitmel korral sõna seaduse eelnõu 504 SE esimesel lugemisel (KK tõend 2). Lisaks esitas ta 08.02.2022 samale eelnõule kirjalikult muudatusettepanekuid (MT tõend 9). Seaduse eelnõule 519SE esitas Kert Kingo kirjalikult muudatusettepanekuid 23.02.2022 (MT tõend 10).
21. Neil asjaoludel on kaitsjate versioon tõenäoline ning viidatud tõendid ja argumendid on piisavad, et seada olulisel määral kahtluse alla süüdistuse etteheide 01.04.2022 arve võltsituse kohta. Tõendeid, mis välistaks kaitseversiooni paikapidavust, kohtule esitatud ei ole. Seega tuleb süüdistatavad õigeks mõista 01.04.2022 arvega seotud võltsimise, võltsitud arve kasutamise ja kelmuse episoodis. Riigikogu liikme tööga seonduvad kulud
22. Peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks on antud juhul asjaolu, kas ülejäänud arvetel kajastatud ning Martin Traadi poolt osutatud teenused on oma sisult sellised, mis on käsitletavad Riigikogu liikme tööga seonduvana ning mille hüvitamist Riigikogu liige taotleda võib.
23. Riigikogu liikme staatuse seaduse (RKLS) § 30 kohaselt hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras.
24. Seega on hüvitise saamise eelduseks 1) Riigikogu liikmeks olek ning 2) kulutuste tekkimine seoses tööga Riigikogus.
25. I.U.B-le esitatud arvetel oli neljal juhul märgitud teenuseks “õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu liikme tööga” ning ühel juhul (17.03.2022 arve) “õigusalane konsultatsioon” (tõend nr 17.1.37). Vaidlust ei ole selles, et nimetatud viie arve aluseks oli Martin Traadi poolt osutatud õigusabi teenus tsiviilasjades nr xxx, xxx ja xxx.
26. Kohtu hinnangul hõlmab termin õigusalane konsultatsioon ka õigusabi osutamist kohtumenetluses. Seega on määravaks, kas vastav õigusabi oli seotud Riigikogu liikme tööga.
27. Kõnealuste tsiviilasjade esemeks olid U.F nõuded M K, H K ja R J vastu. Nõuded olid ajendatud järgnevatest asjaoludest.
28. Kert Kingo töötas 16.05.2019 kuni 25.10.2019 väliskaubandusjа infotehnoloogiaministrina ning nimetatud perioodil, täpsemalt alates 11.06.2019 kuni 18.10.2019 töötas tema nõunikuna U.F. 14.10.2019 jagati Facebookis Postimehe artiklit pealkirjaga „xxx“. Tegemist oli U.F avaldusega seonduvalt Kert Kingo tegevusega väliskaubandus- jа infotehnoloogiaministrina (U.F ütlused). Postituse kommentaarides avaldas M K erinevaid väiteid U.F seotusest Yandex taksoga ning U.F poolt ministri nõuniku ametikoha ära kasutamisest oma ettevõtte huvides (tõend 17.1.3). 15.10.2019 tegi H K Facebookis postituse seoses U.F väidetega Kert Kingo tegevuse osas ministrina ning märkis mh et U.F-iga töösuhte lõpetamisel on veidi teised taustad, kui ta ise sellest kirjutab. Ta oli ja on nimelt taksofirma Yandex ainuesindaja Eestis (Yandexil on sidemed Kremliga) ja ta kasutas oma nõuniku ametikohta ja võimalusi, et luua sellele firmale teistega võrreldes 10 1-23-6966 eelised….“ (tõend nr 17.1.17) H K postitust kommenteeris teiste seas ka R J öeldes, et U.F enda tegevus nõuniku ametikohal oli korruptiivne (tõend 17.1.24).
29. U.F pöördus 2020.a tsiviilõiguslike nõuetega kohtusse, kuivõrd leidis, et M K, H K ja R J postitused ja kommentaarid sisaldasid tema suhtes ebaõigeid faktiväiteid ning laimasid teda. Kert Kingo ei olnud neis menetlustes pooleks. Nõuete saamisel pöördusid M K, H K ja R J Kert Kingo poole paludes abi nõuetele vastamisel, kuivõrd leidsid, et nende tegevus kõnealuste postituste tegemisel oli suunatud Kert Kingo kaitsmisele U.F rünnaku eest. Kert Kingo lubas neile korraldada õigusabi saamise ning selle eest ka ise tasuda (tunnistajate M K, H K ja R J ning süüdistatavate ütlused).
30. Seejärel pöördus Kert Kingo vandeadvokaat Martin Traadi poole palvega esindada M K, H K ja R J kõnealustes tsiviilvaidlustes. Suurema osa õigusabi kulude arvetest esitas Martin Traat Kert Kingole, kes need ka oma vahenditest tasus ning hiljem esitas Kert Kingo need I.U.B-le hüvitamiseks (süüdistatavate ütlused, tõendid 17.1.2.2; 17.1.37; 17.1.29)
31. Kirjeldatud asjaoludest järeldub, et U.F avaldus, milles ta kritiseeris Kert Kingo tegevust ministrina ning sellele järgnenud M K, H K ja R J postitused ilmusid kõik ajal, mil Kert Kingo oli väliskaubandus- jа infotehnoloogiaminister. U.F avaldus oli seotud Kert Kingo tegevusega ministrina ning kõnealused Facebooki postitused olid seotud U.F tegevusega ministri nõunikuna.
32. Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamise tõttu (16.05.2019 kuni 25.10.2019) olid Kert Kingo Riigikogu liikme volitused sel ajal peatunud (RKLS § 5 lg 1). Volituste peatumise ajal ei laiene Riigikogu liikmele RKLS
33. peatükis sätestatud Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised (palk, Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamine jmt). Kulutused, mis on tekkinud Vabariigi Valitsuse liikme töö tõttu, ei ole seostatavad Riigikogu tööga kaasnevate kulutustena ega ole RKLS § 30 alusel hüvitatavad.
34. Siinkohal ei oma tähtsust ka asjaolu, et U.F pöördus kohtusse 2020.a (s.o ajal, mil Kert Kingo ei olnud enam Vabariigi Valitsuse liige ning oli naasnud Riigikogusse) ning kohtuvaidlustega kaasnev kulu tekkis ajal, mil Kert Kingo oli Riigikogu liige. Kulude hüvitamise põhjendatuse üle otsustades on määravaks kulutuste sisu.
35. Kuigi Kert Kingo ütluste kohaselt oli tegelikkuses nende kohtuasjade sisuks U.F poolt tema laimamine, st tema kui Riigikogu liikme maine kahjustamine ning tema oli nende kohtuasjade keskmeks, nähtub kõnealuste kohtuasjade materjalidest, et vaidluste sisuks oli üksnes U.F suhtes Facebookis postitatud väited. Kert Kingol ei olnud nendega muud seost kui see, et U.F-ile postitustes etteheidetavad tegevused olid väidetavalt sooritatud minister Kert Kingo nõuniku rollis olles ja seda rolli ära kasutades. Seega ei ole alust väita, et kõnealused kohtuasjad olid otseselt seotud Kert Kingoga või tema tööga Riigikogus. Asjaolu, et Kert Kingo tegelikkuses mõistis, et tema ei ole vaidlustega seotud, kinnitab ka tema 31.03.2020 ekiri Martin Traadile, milles ta mh kirjutab, et asi pole küll otseselt mulle suunatud, aga tunnen kohustust inimesi aidata, sest minut toetamise pärast on neil nüüd (sisutühjad) nõudeavaldused postkastidesse laekunud (tõend 17.1.2.2).
36. Ka tunnistaja M K tajus, et Kert Kingo maksis tema õigusabikulusid üksnes seetõttu, et ta oli sama erakonna liige. Niipea kui tunnistaja erakonnast lahkus, pidi ta edasised kulud ise tasuma. Kui tegemist olnuks Riigikogu liikme tööga seonduva kuluga, poleks tunnistaja lahkumine erakonnast muutnud Kert Kingo jaoks kulu olemust ega hüvitamise alust. Kohtuvaidluse sisu jäi ju samaks. 11 1-23-6966
37. Isegi kui asuda seisukohale, et vaidlused olid Kert Kingoga otseselt seotud, ei olnud neil siiski puutumust Riigikogu liikme tööga. Vaidluste esemeks olnud avaldused ja postitused ilmusid kõik ajal, mil Kert Kingo oli Vabariigi Valitsuse liige ega omanud vähematki seost tema tegevusega Riigikogus.
38. Teatud aspektides on võimalik seostada vaidlusalused postitused esilekutsunud U.F avaldust Kert Kingo kui poliitiku mainega. Olukorras, kus poliitiku hea maine on sattunud löögi alla seoses tema tegevusega, mis leiab aset väljaspool Riigikogu tööd (nt poliitilise erakonna tegevust edendades, muus ametis töötades vmt), ei ole maine taastamiseks ette võetavad tegevused seostatavad Riigikogu liikme tööga RKLS § 30 tähenduses.
39. Kohus on seisukohal, et juba ainuüksi neil asjaoludel on välistatud osutatud õigusabikulude käsitlemine Riigikogu liikme tööga seotud kuludena.
40. Kaitseversioonis on korduvalt kõlanud väited, et Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamine on seaduse tasandil täpsemalt reguleerimata ning Riigikogu liikmel on seega vaba voli otsustada, milliseid kulutusi ta peab tööga seonduvaks ja milliseid mitte. Sealjuures märkis Kert Kingo kaitsja, et ka kohtul ei ole võimalik asuda kõnealust sätet tõlgendama, kuna seadusandja on jätnud teadlikult täpsema regulatsiooni kehtestamata.
41. Kohus taolise käsitlusega ei nõustu.
42. Kohtu pädevuses on mistahes õigusakti tõlgendamine ning seda nii olukordades, kus seadusandja kehtestatud norm tekitab vaidlusi kui ka olukorras, kus norm on üldse andmata jäätud. Kohus ei saa jätta õigusvaidlust lahendamata.
43. Asjaolu, et seadusandja ei ole seaduse tasandil näinud ette konkreetset loetelu, millised kulutused on RKLS § 30 alusel hüvitatavad, ei anna alust käsitluseks, et Riigikogu liige saab kõnealuse sätte alusel taotleda ükskõik milliste kulutuste hüvitamist. Seadusandja on olnud RKLS § 30 kehtestamisel piisavalt konkreetne kehtestades nõude, et hüvitamisele kuuluvad kulutused, mis on seotud Riigikogu liikme tööga. Sealjuures ei ole Riigikogu liikme töö määratlemata mõiste, mida võiks sisustada Riigikogu liikme mistahes ettevõtmistega (sh ka Riigikogu tööga mitte seotud ettevõtmistega).
44. Igasuguse töösuhte (samuti esindussuhte) eesmärgiks on vastava organisatsiooni ülesannete täitmine (vrdl nt ATS § 6). Seega Riigikogu liikme tööks on avaliku võimu teostamine Riigikogule pandud ülesannete teostamisel.
45. Riigikogu liikme ülesanded, mida võib pidada tööks RKLS § 30 mõttes, tulenevad Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-st
46. St tööga seotud kuludeks saavad olla Riigikogu liikme tegevused, mis on suunatud PS §-s 65 sätestatud Riigikogu ülesannete täitmisele. Lisaks sätestab Riigikogu kodu- ja töökorra seadus täpsemaid ülesandeid ja kohustusi Riigikogu juhatuse liikmetele ning komisjonide esimeestele ja aseesimeestele. Poliitiku maine kujundamine (eriti veel olukorras, kus see on sattunud löögi alla tema tegevuse tõttu mujal kui Riigikogus) ei ole käsitletav Riigikogu liikme tööga seonduvana Riigikogule pandud ülesannete täitmisel, mistõttu ei ole ka üksnes mainekujundamisele suunatud tegevustega kaasnevad kulutused hüvitatavad RKLS § 30 alusel.
47. Tõlgendust, mille kohaselt on RKLS § 30 alusel hüvitatavad kulud piiritletud Riigikogu ülesannetega ega ole Riigikogu liikme suvaotsus, toetab mh ka Riigikohtu seisukoht, mille kohaselt hüvitiste liigid ja ulatus tuleb määrata lähtuvalt PS § 60 lõikes 2 ja PS §-s 62 silmas peetud eesmärkidest ning nende maksmine ei või teenida muid eesmärke, näiteks fraktsiooni 12 1-23-6966 või erakonna rahastamine või valimiskulude katmine. Niisamuti ei või sellised hüvitised olla olemuselt Riigikogu liikmetele makstav palgalisa. (vt Riigikohtu lahend nr 3-4-1-18-08)
48. Kui lähtuda tõlgendusest, et igal Riigikogu liikmel on õigus mistahes viisil vaidlusalust sätet sisustada, kujuneks RKLS §-s 30 sätestatud hüvitis sisuliselt palgalisaks. Riigikohus on selle aga välistanud.
49. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kõnealused tsiviilasjad ei olnud sisult otseselt seotud Kert Kingoga ning neil puudus igasugune puutumus tööga Riigikogus. Sellest lähtuvalt ei ole tsiviilasjades nr xxx, xxx ja xxx kostjatel tekkinud õigusabi kulud käsitletavad Riigikogu liikme tööga seotud kulutustena RKLS § 30 tähenduses.
50. Kõik eeltoodud asjaolud olid nii kulude tekkimise, tasumise kui ka I.U.B-le hüvitamise taotluse esitamise ajal teada nii Kert Kingole kui ka Martin Traadile. Sellest hoolimata tegid mõlemad teadliku valiku kajastada neid kulusid Riigikogu liikme tööga tekkinud kulutustena.
51. Kuivõrd Martin Traat oli tsiviilasjades nr xxx, xxx ja xxx kostjate esindajaks, oli ta teadlik nende kohtuasjade sisust ja seega ka asjaolust, et neil kohtuvaidlustel ei olnud mingit seost Riigikogu tööga. Eesti Advokatuuri Aukohtule 28.04.2022 saadetud kirjas väitis Martin Traat, et kõikide kohtudokumentide ettevalmistamisel ja konsultatsioonidel olen suhelnud peamiselt Kert Kingoga (kui Riigikogu liikmega, mida tõendab ka lisatud e-kirjade vahetus). Oleme korduvalt kohtunud ja asju arutanud. Just Kert Kingo on olnud vaidluse objektiks olevate asjaolude osas kõige adekvaatsem teabeallikas, so tema oskab täpselt kirjeldada neid asjaolusid, mis tegelikult need nn ,,solvumise“ kohtuasjad põhjustas (U.F-i tegevus ministri nõunikuna ja sellest tekkinud probleemid) ning samas on U.F-i poolt esitatud hagide eesmärk kahjustada mitte niivõrd kostjaid, kui eelkõige läbi kostjate hagemise Kert Kingot. Töö Kert Kingo kui Riigikogu liikme nõustamisel, temaga suhtlemisel ning samas ka kostjate huvides nimetatud tsiviilasjades on olnud sisuliselt kattuv. (Tõend 17.1.2.2)
52. Ka siit järeldub, et Martin Traat oli teadlik, et menetluste esemeks olevad probleemid tõusetusid ajal, mil Kert Kingo oli Vabariigi Valitsuse liige. Siinkohal ei oma tähtsust Martin Traadi argumendid, et Kert Kingo oli vaidluse eseme osas peamiseks teabeallikaks ning U.F eesmärgiks oli kahjustada läbi kostjate hagemise just Kert Kingot. Need argumendid ei põhjenda kulutuste seotust Riigikogu tööga. Vastuskirjas ei viidanud Martin Traat ühelegi konkreetsele Riigikogu ülesandele, mille täitmist need kulutused väidetavalt toetasid. Ainuüksi fakt, et kulutused olid seotud Kert Kingoga, kes oli kulutuste tekkimise ajal Riigikogu liige, ei seo neid kulutusi Riigikogu tööga.
53. Tegemist oli Riigikoguga mitteseotud isikute vaheliste vaidlustega, mis puudutasid väidetavat laimamist ja valede faktiväidete esitamist küsimustes, millel puudus seos Riigikogu tööga. Kõnealuste kohtuasjade pinnalt ei saanud Martin Traadil tekkida arusaama, et vaidluseid peetakse Riigikogu liikme tööga seonduvalt tõusetunud küsimustes.
54. Sellest hoolimata väljastas Advokaadibüroo Xxx Kert Kingole 01.04.2020 arve nr xxx, 04.05.2020 arve nr xxx, 01.06.2020 arve nr xxx ja 14.05.2021 arve nr xxx, millel kajastus sisu kirjeldusena õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga (tõend 17.1.37). Eeltoodust järelduvalt ei kattu osutatud teenuse tegelik sisu arvetel märgituga. Kuna arvetele märgitud teenuse kirjeldus on üldises praktikas pigem harva esinev spetsiifiline teenus, ei ole mõeldav ka võimalus, et tegemist on juhuslike eksitustega. Neil asjaoludel leiab kohus, et arvetel kajastati teadlikult ebaõigeid andmeid ning varjati tegelikult osutatud teenuse sisu.
55. Kuivõrd Martin Traat oli ise tsiviilasjades nr xxx, xxx ja xxx õigusabi osutaja, sai advokaadibüroo üksnes tema teadmisel ja korraldusel koostada vastavasisulise 13 1-23-6966 teenusekirjeldusega arveid. Lastes märkida arvetele õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga pidi Martin Traat mõistma, et sel viisil ebaõigete andmete kajastamine toimub eesmärgiga võimaldada Kert Kingol esitada need arved I.U.B-le kuluhüvitise saamiseks. Muud vajadust taolise teenusekirjelduse märkimiseks ei olnud. Kui Martin Traat ei oleks olnud teadlik eesmärgist kasutada neid arveid kuluhüvitise saamiseks, märkinuks advokaadibüroo arvetele osutatud teenuse tegeliku sisu. Neil põhjustel ei ole kohtu jaoks usutav Martin Traadi väide, et ta sai alles 2022.a (kui talle tuli päring Advokatuurilt) teada, et Kert Kingo kasutas arveid kuluhüvitiste saamiseks.
56. Samas on ebatõenäoline, et taolisel viisil ebaõige teenusekirjelduse kajastamine leidis aset Martin Traadi enda initsiatiivil. Kert Kingo ütlustest nähtuvalt tuli vastav sisend temalt ning sealjuures lähtus ta I.U.B juhistest, millest tuleb arvete esitamisel lähtuda.
57. Asjaolu, et Martin Traat tegutses arvetel ebaõigeid andmeid kajastades Kert Kingo palvel ning teadlikult ja eesmärgipäraselt, kinnitab ka tema kirjavahetus Kert Kingoga. 01.04.2020 kell 12.32 kirjutas Kert Kingo Martin Traadile, et R Jga on räägitud. … Arve palun minu nimele … Selgitus: Õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga. Seejärel saatis Martin Traat omakorda R A juhised, mida arvele kirjutada. Juhised kattusid eelnevalt Kert Kingo poolt kirjutatuga. 02.04.2020 saatis Martin Traat Kert Kingole 01.04.2020 arve nr xxx, mis oli koostatud täpselt Kert Kingo juhiste järgi. Sarnane kirjavahetus toimus 04.05.2020 arve nr xxx, 01.06.2020 arve nr xxx ja 14.05.2021 arve nr xxx koostamisel ja edastamisel (tõend 17.1.2.2).
58. Lisaks nähtub arvetelt, mida Advokaadibüroo Xxx väljastas M Kle ja H Kle, et osutatud teenusena kajastati õigusabi osutamist tsiviilasjades xxx ja xxx (tõendid nr 17.1.31 ja 20). Sellest järeldub, et tavapäraselt märgiti arvetele konkreetse kohtuasja number, mille raames õigusabi osutati. Kuid samades kohtuasjades Kert Kingole maksmiseks esitatud arvetel ei viidatud kohtuasjadele, vaid märgiti, et tegemist on õigusalase konsultatsiooniga seoses Riigikogu tööga. Seega Kert Kingole esitatud arvetel jäeti teadlikult nimetamata konkreetne teenus, mida tavapäraselt arvetel kajastati.
59. Seega korraldas Martin Traat vähemalt otsese tahtlusega valeandmetega arvete koostamise eesmärgiga võimaldada Kert Kingol küsida nende alusel I.U.B-lt hüvitist arvetel märgitud summade ulatuses. Kohtu hinnangul vastab taoline tegevus (ehk nn kirjalik valetamine)

§ 344

lg 1 ja § 209 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Martin Traat võltsis teadlikult dokumente (arveid), mille alusel on võimalik omandada õigusi (saada hüvitist I.U.B-lt). Sama teoga aitas ta ühtlasi kaasa Kert Kingo (kui ametiisiku) poolt kelmuse sooritamisele - võltsitud arvetega loodi I.U.B-le teadvalt ebaõige ettekujutus osutatud teenuse sisust ning olles teenuse sisu osas viidud eksimusse, sooritas I.U.B varakäsutuse (vt täpsemalt allpool). 88. Lisaks eelnevalt käsitletud neljale arvele esitas Advokaadibüroo Xxx Kert Kingole 17.03.2022 arve nr xxx, millel oli teenusena märgitud õigusalane konsultatsioon. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud arve puhul rääkida võltsitud arvest ning võltsitud arve kasutamisest

§ 344ja 345 tähenduses.

Arvel märgitud õigusalane konsultatsioon on üldine mõiste, mis hõlmab ka kohtumenetluses õigusabi osutamist. Seega ei ole arvel kajastatud ebaõigeid andmeid ning seda ei saa käsitleda võltsinguna.

1. Eelnevast lähtuvalt tuleb Kert Kingo ja Martin Traat mõista õigeks osas, milles neile on heidetud ette arve nr xxx võltsimisele kihutamist, võltsimist ja võltsitud arve kasutamist. Eraldiseisvalt tuleb lahendada küsimus, kas kõnealuse arve esitamisel I.U.B-le loodi kannatanule tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus. 14 1-23-6966
2. Järgnevalt analüüsib kohus esimese viie arvega seonduvat etteheidet kannatanule tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise ning seetõttu varakäsutuse tegemise osas.
3. Kert Kingo esitas I.U.B-le Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamiseks Advokaadibüroo Xxx (tõend 17.1.33 ja 17.1.37): 01.04.2020 arve nr xxx (summas 1512,00 eurot), 04.05.2020 arve nr xxx (summas 1512,00 eurot), 01.06.2020 arve nr xxx (summas 1512,00 eurot), 14.05.2021 arve nr xxx (summas 1440,00 eurot), 17.03.2022 arve nr xxx (summas 1170,00 eurot).
4. Esimesel neljal oli teenuse kirjelduseks märgitud õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga ning viimasel õigusalane konsultatsioon. Arvetele olid lisatud maksekorraldused, millelt nähtub, et Kert Kingo on need arved tasunud ning dokumendid on Kert Kingo poolt digitaalselt allkirjastatud ja resolutsiooni on märgitud – Riigikogu liikme tööga seotud kulud. I.U.B hüvitas need kulud ja tegi ülekanded Kert Kingo arvelduskontole vastavates summades 15.04.2020, 15.05.2020, 15.06.2020, 17.05.2021 ja 24.03.2022 (tõend 17.1.29). Kokku maksis I.U.B nende arvete alusel Kert Kingole 7146 eurot.
5. RKLS §-s 30 sätestatud kulude hüvitamise korda reguleerib sama sätte alusel tehtud Riigikogu juhatuse otsused Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamise kohta (tõend 17.1.34).
6. 11.06.2019 – 22.09.2020 kehtinud redaktsiooni punktis 2 on antud loetelu kulutuste liikidest, mida peetakse Riigikogu liikme tööga seonduvateks (sõidukulud; side- ja postikulud; lähetuskulud; bürookulud; koolituskulud; esindus- ja vastuvõtukulud; tõlketeenuse kulud; majutuskulud; uuringute ja ekspertiiside kulud). Otsuse punktides 3 – 11 on antud tõlgendus, mida vastavateks kulutusteks loetakse. Otsuse punkt 15 nägi ette, et kuludokumendil on vastavat kulu Riigikogu liikme tööga seostav märge, Riigikogu liikme allkiri ja kuupäev. Kui tööga seostav märge puudub või I.U.B-l ei ole esitatud andmete alusel võimalik veenduda kuludokumendi tööga seotuses, edastab I.U.B vastava dokumendi kontrollimiseks fraktsioonile, kuhu Riigikogu liige kuulub, ja fraktsiooni mittekuuluva liikme korral Riigikogu juhatusele, kes otsustab ja kinnitab kulu seotuse Riigikogu liikme tööga. Sõiduki üürikulu kuludokumendiga koos esitatakse kehtiv juhtimisõigust tõendava dokumendi koopia ning juhtimisõiguse puudumise korral kirjalik põhjendus üürikulu tööga seotuse kohta. Esindus- ja vastuvõtukulu kuludokumendil on märgitud sellega seotud ürituse nimi ja toimumise aeg. Uuringute ning ekspertiiside puhul esitatakse koos kuludokumendiga ka koopia uuringust või ekspertiisist.
7. 22.09.2020 otsusega täiendati kululiikide loetelu päringute kuludega ning 15.03.2022 otsusega täiendati kululiikide loetelu õigusalase nõustamise kuludega ning punkti 15 viimast lauset muudeti ja täiendati järgnevalt - Uuringute, ekspertiiside ja kirjaliku õigusalase nõustamise puhul esitatakse koos kulu dokumendiga ka koopia uuringust, ekspertiisist või nõuannetest. Suulise õigusalase nõustamise puhul märgitakse kuludokumendile eelnõu või valdkond, mille kohta nõustamine toimus.
8. I.U.B finantsosakonna juhataja L K selgitas kulude hüvitamise taotluste lahendamise protsessi järgnevalt (tõend 17.1.38). Riigikogu liige peab kulude hüvitamiseks saatma kantseleile kolm dokumenti: arve, maksekorralduse ja allkirjaga kinnitatud avalduse, et kulud 15 1-23-6966 on seotud Riigikogu liikme tööga. Enamus Riigikogu liikmeid saadab neid dokumente ise kantseleile, kuid võib saata ka läbi fraktsiooni sekretariaadi. Viimast kasutas ka Kert Kingo. I.U.B finantsosakond kontrollib esitatud dokumentide vastavust kehtivale korrale. Kui nad ei ole veendunud arve vastavuses kehtestatud korrale, teavitavad sellest Riigikogu liiget ja vajadusel fraktsiooni. Näiteks ei võeta vastu arveid, millelt on näha, et tehtud on valimisreklaami. Kui on selgunud, et aetud on erakonna mitte Riigikogu asja, peab kantselei sellest teavitama erakondade rahastamise järelevalve komisjoni, sest tegemist võib olla erakonna ebaseadusliku rahastamisega. Kui soovitakse hüvitada näiteks voldikute trükkimise kulusid, palutakse tuua näidised, millelt on näha, et see puudutab Riigikogu liikme tööd mitte erakonna reklaamimist. Näiteks vaadatakse, et voldikul on Riigikogu mitte erakonna logo. Igale uuele Riigikogu koosseisule tehakse ka vastav koolitus, kuidas see kord käib. Samuti on koolitused fraktsioonidele ja aktiivne suhtlus fraktsioonide sekretariaatide juhtidega, kes käivad küsimas, kas dokumendid vastavad korrale.
9. Samuti märkis tunnistaja, et varem on Riigikogu liikmete juriidilise nõustamisega tegelenud ka I.U.B õigus- ja analüüsiosakond, kuid selle eelarve on nii väike, et ei suudeta teenindada kõiki Riigikogu liikmeid. Seetõttu on leitud, et Riigikogu fraktsioonid või liikmed võivad võtta juriidilisi arvamusi advokaadibüroodelt. I.U.B-l ei ole õigust teha järelevalvet Riigikogu liikme töö sisu üle ja kontrollida, kes millise eelnõuga tegeleb. Seetõttu usaldavad nad Riigikogu liiget, kui ta kirjutab, et on saanud juriidilist nõustamist seoses Riigikogu liikme tööga.
10. Küsimusele kas I.U.B hüvitab kulud, mille puhul on teavet, et need on kohtuvaidlusega seotud õigusabikulud, vastas tunnistaja, et kui selline kahtlus oleks tekkinud, oleksid nad küsinud Riigikogu liikmelt või fraktsioonilt täpsustavat infot. Kert Kingo puhul olid dokumendid korrektselt vormistatud ja sellist kahtlust hüvitiste väljamaksmisel ei tekkinud. Tunnistaja meenutas sarnast juhtumit seoses O Lga
11. aastast. Ta esitas juriidilise nõustamise arve, mis lükati tagasi kui mittekorrektne. Siis esitas ta uue arve, kus teenuseks oli märgitud koolitus. Selle alusel hüvitati talle kulu, kuid ajakirjandus uuris välja, et tegelikult oli kulutus tehtud O Lga seotud kohtuvaidluses osutatud õigusabiga. Pärast info ilmumist ajakirjanduses maksis O L hüvitise tagasi.
12. Nende ütlustega haakuvad I.U.B EKRE fraktsiooni sekretariaadi töötaja A M ütlused (tõend 17.1.39). Ta kinnitas, et Kert Kingo esitas dokumendid tema kaudu ning tavapäraselt olid need korrektselt vormistatud, tal ei tekkinud mingeid kahtluseid. Tunnistaja mäletas vaid üht juhtumit, kui ta oli ostnud valijatele kinkimiseks erakonnalt meeneid ja esitas selle kohta arve hüvitamiseks. Tunnistajal tekkis kahtlus, kas neid kulusid saab hüvitada. Ta konsulteeris finantsosakonnaga ja teatas Kert Kingole, et see kulu ei kuulu hüvitamisele, kuna seda võib tõlgendada kui varjatud annetust erakonnale. Kert Kingo nõustus selle selgitusega ja ei soovinud nende kulude hüvitamist.
13. Asjaolu, et Kert Kingo esitatud dokumendid ei tekitanud kahtlust, kinnitas ka I.U.B finantsosakonna finantsist T Õ (tõend 17.1.40). Lisaks märkis tunnistaja, et õigusalase konsultatsiooni kulude hüvitamise taotlemine on üks kõige vähem levinud Riigikogu liikme tööga seotud kulu liike. Kert Kingo esitatud juriidilise konsultatsiooni kulud olid EKRE ja Reformierakonna fraktsiooni liikmete seas kõige suuremad.
14. Seega Kert Kingo esitatud taotluste lahendamisega tegelenud tunnistajatel ei tekkinud kahtlust, et esitatud arved ei pruugi olla seotud Riigikogu liikme tööga. Kert Kingo ise kinnitas, et teenused on seotud Riigikogu tööga ja ka arvetel oli märgitud teenus, mis Riigikogu juhatuse otsuse kohaselt kuulus hüvitamisele. Samas märkisid tunnistajad, et arveid saades ei teosta nad täiendavat sisulist kontrolli, kas arvel kirjas olev teenus on see, mida 16 1-23-6966 tegelikult osutati. Kui aga dokumentide endi pinnalt tõusetub kahtlusi, esitavad nad vastavalt Riigikogu juhatuse otsusega kehtestatud korrale selle lahendamiseks vastava fraktsiooni esimehele. Antud juhul seda ei tehtud, kuna kahtlust ei tõusetunud.
15. Tunnistaja L K ütlustest nähtub, et kui neil olnuks teave, et arved on kohtuvaidlusega seotud õigusabikulud, oleksid nad küsinud täpsustavat infot Riigikogu liikmelt endalt või fraktsioonilt. Selle kinnituseks tõi ta välja O L seotud juhtumi, mille puhul I.U.B just sel viisil käitus. Siit järeldub, et kui arvetel olnuks kirjas tegelikult osutatud teenus, oleks finantsosakond jätnud väljamakse tegemata ning saatnud fraktsioonile üle vaatamiseks ja kahtluse lahendamiseks.
16. Arvestades, et arvetel ei kajastunud tegelikult osutatud teenuse sisu kohta mingit teavet (nt viidet, et tegemist on kohtumenetlustes osutatud õigusabi kuludega ning viidet kohtuasja numbrile), ei saanudki I.U.B ametnikel taotlusi lahendades tekkida kahtlust, et tegelikkuses ei ole arved seotud Riigikogu liikme tööga. Nimetatust järelduvalt olid I.U.B ametnikud viidud tegelikest asjaoludest eksimusse, kuna arvetel oli just taoliste kahtluste tekkimise vältimiseks teadlikult märgitud ebaõige (neljal arvel) või liialt üldine (ühel arvel) teenuse kirjeldus ning lisaks kinnitas Kert Kingo ise, et teenused on saadud seoses Riigikogu liikme tööga.
17. Neil asjaoludel luges I.U.B esitatud arved seotuks Riigikogu tööga ning hüvitas Kert Kingole kokku 7146 eurot.
18. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et Kert Kingo esitas

§ 288

lg 1 ja KVS § 2 lg 2 tähenduses ametisikuna varalise kasu saamise eesmärgil kavatsetult ja korduvalt I.U.B-le teadvalt ebaõiget infot (sh neli võltsitud arvet) temale Advokaadibüroo Xxx poolt osutatud teenuse sisu kohta ning lõi seeläbi I.U.B ametnikele tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Olles viidud eksimusse, teostas I.U.B alusetult Kert Kingole makseid summas 7146 eurot.

1. Ebaõige ettekujutuse loomiseks palus Kert Kingo Martin Traadil koostada ebaõige sisuga arveid. Martin Traat võltsiski Kert Kingo palvel ja juhendamisel otsese tahtlusega vähemalt nelja arvet ning aitas seeläbi vähemalt otsese tahtlusega kaasa Kert Kingo poolt I.U.B eksimusse viimisele.
2. Kert Kingo taoline teadlik tegevus on kvalifitseeritav

§ 344

lg 1 - § 22 lg 2 tähenduses võltsimisele kihutamisena,

§ 345

lg 1 tähenduses võltsitud dokumendi kasutamise ning

§ 209lg 2 p 2 tähenduses ametiisiku poolt sooritatud kelmusena.

Martin Traadi teadlik tegevus vastab

§ 344

lg 1 ja § 209 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 mõttes võltsimise ja ametiisiku poolt sooritatud kelmusele kaasaaitamise tunnustele. 108. Lisaks peab kohus vajalikuks kvalifitseerida süüdistatavate tegevuse

§ 209lg 2 p 1 tähenduses korduvusena.

Kuigi teod olid suunatud ühe kannatanu vastu ning tehiolud oli sarnased, ei ole tegemist jätkuva teoga. Kert Kingo plaanis küll algusest peale ise maksta kolme tuttava õigusabikulud (ja teavitas sellest ka Martin Traati), kuid puudub alus väita, et tal oli algusest peale plaanis küsida ka kõikide nende kulude hüvitamist I.U.B-lt. Enne iga arve koostamist andis Kert Kingo Martin Traadile juhtnöörid, mida arvele kirjutada ning mitmel korral oli hüvitise taotluste esitamisel ligikaudu aastane vahe. Neil asjaoludel ei ole alust väita, et tegemist oleks ühtsest tahtlusest kantud tegevusega. Tegemist on erinevate episoodidega.

1. Kert Kingo kaitseversioonis toodi mh välja, et antud juhul ei ole kelmuse koosseis täidetud, kuna ei ole teada, mis oleks saanud juhul, kui I.U.B ametnikud oleks arvete pinnalt saanud teada, et need on seotud kohtuvaidlustega. Ei ole teada, kas sel juhul oleks keeldutud 17 1-23-6966 kulude hüvitamisest või mitte. Kohus selle väitega ei nõustu. Tunnistaja L K ütlustest nähtub, milline on finantsosakonna toimimine, kui mingeid kahtlusi tekib. Selle kinnituseks tõi ta välja O L juhtumi, mille puhul just sel viisil toimitigi. Isegi kui lähtuda kaitseversioonist, oleks igal juhul tegemist lõpetatud kuriteokatsega. Kohtu hinnangul kinnitavad tuvastatud asjaolud, et antud juhul viidi kuriteod lõpule. Süüd välistavad asjaolud
2. Eelnevalt tuvastas kohus süüdistatavate tegevuses mitmete kuriteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Otsustamaks, kas Kert Kingot ja Martin Traati saab nende teadlike tegude eest karistada, tuleb lahendada ka süü küsimus.
3. Kohtumenetluses tõid kaitsjad korduvalt esile tähelepanuvääriva aspekti, et juhul kui osutatud teenused ei ole käsitletavad Riigikogu tööga seotud kulutusena, ei ole võimalik süüdistatavaid nende tegude eest karistada, kuna nad ei saanud aru oma teo keelatusest. 112.

§ 39

lg 1 kohaselt puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Kaitseversiooni kohaselt oli süüdistatavatel põhjust arvata, et nende tegevus on lubatav. Tuginedes Postimehe 23.11.2015 artiklile „Riigiprokuratuur ei hakka kuluhüvitisi uurima“, Delfi ärilehe 29.03.2018 artiklile „O L: tagastan I.U.B-le 750eurose õigusabi kulu“ ning Kert Kingo ütlustele, on kaitsjad seisukohal, et süüdistatavate käitumises puudub süü, kuna nad ei saanud aru oma teo keelatusest ja see eksimus oli vältimatu. (tõend MT 11, 17.1.36).

1. Delfi ärilehe 29.03.2018 artiklist „O L: tagastan I.U.B-le 750-eurose õigusabi kulu“ nähtuvalt palus K -O L Riigikogu liikme kuluna hüvitada advokaadibüroo arve summas 750 eurot, mis tegelikkuses oli tema õigusabi kulu kohtuasjas, milles L esitas nõude Eesti Päevalehe vastu. Sellele eelnevalt selgitas riigiprokurör 23.11.2015 Postimehe artiklis, et Riigikogu liikmete kuluhüvitiste kasutamise õiguspärasuse analüüs taandub mõistetele «riigikogu liikme töö» ja «tööks vajalikud kulutused». Need mõisted peavad sisustama aga Riigikogu liikmed ise nende tööd reguleeriva seadusandluse ning eetiliste väärtuste ja normide süsteemi kaudu.
2. Kahtlemata omavad riigiprokuröride poolt meedias avaldatud seisukohad õigusaktide tõlgendamise osas olulist kaalu ning lehelugejatel võib tekkida põhjendatud ootus, et juhindudes oma tegevustes riigiprokuröri avaldatud seisukohtadest, on välistatud seadusega pahuksisse sattumine.
3. Hindamaks kas nn T ja L juhtumite lõpplahendused andsid süüdistatavatele alust arvata, et nende tegevus on seaduslik, tuleb arvestada veel mitmete asjaoludega.
4. Esiteks rõhutab kohus veelkord juba ülalpool öeldut, et antud juhul ei ole üldse vajalik laskuda küsimuse juurde, milles täpselt seisneb Riigikogu liikme töö ja millised sellega seonduvad kulutused on põhjendatud. Kohus tuvastas, et õigusabi kulud, mille hüvitamist taotleti, tekkisid tsiviilkohtumenetlustes, mis ei olnud sisu mõttes Kert Kingoga seotud ning nende vaidluste esemeks olid sündmused, mis leidsid aset ajal, mil Kert Kingo Riigikogu liikme staatus oli peatunud ega omanud mingit kokkupuudet Riigikogu tööga. Kohtu hinnangul on antud juhul Riigikogu tööga seose puudumine sama ilmne, kui Kert Kingo ütlustes toodud näide Riigikogu liikme poolt lasteraamatu väljaandmisel. 18 1-23-6966
5. Need asjaolud olid mõlemale süüdistatavale teada ja seega said nad ka kuluhüvitiste taotlemisel aru, et tehtud kulutused ei oma seost Riigikogu tööga ning puudub seaduslik alus nende hüvitamise taotlemiseks. T ja L juhtumid ei ole nende tegevuse seaduslikkuse hindamise analoogia korras rakendatavad.
6. Teiseks peab kohus vajalikuks märkida järgnevat. Riigikogu roll on õigusaktide kehtestamine. Õigusvaidluste korral on kohtu pädevuses otsustada, mil viisil üht või teist seadusandja kehtestatud õigusnormi tõlgendada. Sealjuures ei ole prokuratuuri tõlgendused kohtu jaoks õiguse allikaks. Samuti ei ole normi tõlgendamiseks tingimata vajalik normi adressaadi nägemus, kuidas mingit mõistet sisustada. Siinjuures ei saa teha erisusi lähtuvalt adressaadist.
7. Kolmandaks rõhutab kohus, et analoogia rakendamisel saab võrrelda võrreldavaid. Kohtu hinnangul ei oma meedias avaldatud T ja L juhtumite asjaolud käesoleval juhul arutamisel oleva juhtumiga niivõrd suurt sarnasust, mis annaks keskmisele inimesele alust arvata, et lahendus peaks olema sama. Taaskord tuleb arvestada, et sündmused, mille tõttu kohtuvaidlused ja kulud tekkisid, leidsid aset ajal, mil Kert Kingo oli Vabariigi Valitsuse liige.
8. Neljandaks on kohus seisukohal, et Kert Kingo jaoks oli võimalik eksimus

§ 39lg 2 tähenduses lihtsasti välditav.

Küsitavuse korral oli tal võimalik pöörduda I.U.B finantsosakonna või EKRE fraktsiooni poole. RKLS § 30 alusel tehtud Riigikogu juhatuse otsus Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamise kohta (tõend 17.1.34) näeb ette konkreetse otsustusprotsessi puhuks, kui kulude hüvitamisel tekib küsitavusi. Otsuse punkt 15 kohaselt edastatakse vaieldav küsimus kontrollimiseks fraktsioonile, kuhu Riigikogu liige kuulub, kes otsustab ja kinnitab kulu seotuse Riigikogu liikme tööga.

1. Lähtudes asjaolust, et antud juhul oli taotluse sisuks kohtuvaidlustega seotud kulud, mille osas oli I.U.B varasemalt K-O L taotluse lahendamisel asunud seisukohale, et need ei ole Riigikogu liikme tööga seotud kulud ning Kert Kingo oli selle juhtumiga kursis, oli Kert Kingo teadlik, et ka tema taotlused on alusetud. Selle varjamiseks vormistati arved viisil, mis ei kajastanud tegelikku teenuse sisu.
2. Seega ei saanud varasemad Riigikogu liikme kuluhüvitiste juhtumid anda süüdistatavatele teadmist, et M K, H K ja R J õigusabikulud saavad olla käsitletavad Riigikogu liikme tööga seotud kuludena.
3. Tuvastatud asjaolud kinnitavad pigem seda, et süüdistatavad said väga hästi aru, et kohtuvaidlustega kulutusi ei peeta Riigikogu liikme tööga seotud kuludeks. Vastasel juhul puudub mõistlik seletus, miks ei näidatud kuludokumentidel osutatud õigusteenuse tegelikku sisu. Vastava sisu teadlik varjamine näitab, et süüdistatavad mõistsid, et tegelikult osutatud teenuse kulud ei ole RKLS § 30 korras hüvitatavad.
4. Kohtu hinnangul ei saanud tuvastatud tehioludest lähtuvalt tekkida süüdistatavatel varasemate juhtumite pinnalt ka arusaama, et I.U.B-le kulutuste kohta teadlikult ebaõige ettekujutuse loomine ei ole keelatud. Tegemist on üldteada asjaoluga ja ka viidatud artiklites ei ole avaldatud seisukohti, justkui ei oleks varalise kasu saamiseks I.U.B-le ebaõige ettekujutuse loomine kuritegu.
5. Eelnevat kokku võttes asub kohus seisukohale, et antud juhul ei esine süüd välistavaid asjaolusid

§ 32ja § 39 tähenduses.

19 1-23-6966 Karistus 126. Karistusseadustik näeb § 209 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. 127.

§ 344lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

128.

§ 345lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

129.

§ 63

lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Hinnates, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. 130. Kohtu hinnangul moodustavad süüdistatavatele etteheidetevate tegude faktilised asjaolud mõistliku kõrvaltvaataja jaoks ühtse korduva teo – Kert Kingo puhul kelmuse (

§ 209

lg 2 p 1, 2) ning Martin Traadi puhul kelmusele kaasa aitamise (

§ 209lg 2 p 1, 2 - § 22 lg 3).

Dokumentide võltsimine ning võltsitud dokumentide kasutamine oli üks kelmuse osategudest. Seega on tegemist olukorraga, kus süüdistatavad on ühe teo toimepanemisega täitnud mitme erineva süüteokoosseisu tunnused (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-1-1-15-08 p 15-17). 131. Võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise süüdistuses nimetatud arved on eranditult esitatud vaid I.U.B-le, kelle suhtes kelmuse toimepanemist ning kelmusele kaasa aitamist Kert Kingole ja Martin Traadile süüks arvatakse. Neil asjaoludel tuleb lähtuvalt

§ 63

lg-st 1 mõista Kert Kingole

§ 209

lg 2 p 1, 2, § 344 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest üks karistus sätte järgi, mis näeb ette raskeima karistuse, so

§ 209lg 2 p 1, 2.

Martin Traadile tuleb

63 lg 1, § 209 lg 2 p 1, 2 - § 22 lg 3 ja § 344 lg 1 alusel mõista karistus

§ 209lg 2 p 1, 2 - § 22 lg 3 järgi.

1. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid. Karistust raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad.
2. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus mõlema süüdistatava puhul arvesse, et neid ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Samuti ei ole kohtule teada, et nad oleks pärast süüdistuse esemeks olevate tegude toimepanemist sooritanud uusi õigusrikkumisi. Teisalt ei saa vaadata mööda sellest, et etteheidetavad kelmuse episoodid leidsid aset ligi kahe aasta jooksul ning oleks tõenäoliselt jätkunud, kui sel viisil I.U.B-le hüvitise maksmise taotluste esitamine ei oleks avalikuks tulnud. Kert Kingo põhjendas M K, H K ja R J õigusabi kulude tasumise lõpetamist just avalikkuses tõusetunud küsimustega.
3. Kuivõrd

§ 209

lg 2 p 1, 2 näeb ainsa karistusliigina ette vangistuse, siis puudub kohtul antud juhul karistuse liigi valikul kaalutlusvõimalus ning nii Kert Kingole kui ka Martin Traadile tuleb mõista karistuseks vangistus. 135. Võttes arvesse toimepandud kelmuse raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on alla keskmise. Ühest küljest arvestab kohus siinkohal episoodide paljusust (Kert Kingole 20 1-23-6966 heidetakse ette viie ning Martin Traadile nelja episoodi sooritamist), kuid teisalt ei olnud tekitatud kahju

§ 121p 2 tähenduses suur.

1. Karistuse määra üle otsustades arvestab kohus ka süüdistatavate teopanust. Tuvastatud asjaolud näitavad, et initsiatiiv kelmuse sooritamiseks tuli Kert Kingolt. Selle hõlbustamiseks kaasas ta Martin Traadi, kes osutas talle arveid võltsides ainelist kaasabi kelmuste sooritamisel. Martin Traadi roll piirdus üksnes kaasaaitamisega.
2. Martin Traadile karistuse mõistmisel võtab kohus karistust kergendava asjaoluna arvesse süüteo avastamisele kaasaaitamist, mis seisnes läbiotsimistaotluses märgitud andmete vabatahtlikus väljaandmises.
3. Ülaltoodut kogumis arvestades peab kohus põhjendatuks ning karistuse eesmärke täitvaks karistusteks Kert Kingo puhul 1 aasta ja 9 kuud vangistust ning Martin Traadi puhul

§ 22lg-s 5 sätestatud kohaldades 6 kuud vangistust.

139. Kuigi tegemist on episoodide paljususega leiab kohus, et varasemate kriminaalkaristuste puudumine annab aluse jätta mõistetud karistus

§ 73lg-s 1 ja 3 sätestatud tingimustel täitmisele pööramata.

Kohus määrab Kert Kingole katseajaks 2 aastat ning Martin Traadile 1 aasta. Katseaeg hakkab kulgema otsuse kuulutamisest. Tsiviilhagi

1. Kannatanu esitas kohtueelses menetluses Kert Kingo vastu tsiviilhagi summas 8271 eurot. Avalduses märgitakse, et kui kriminaalasjas leiab kinnitust asjaolu, et Kert Kingol tegelikkuses ei olnud õigust tema poolt taotletud kulude hüvitamiseks RKLS § 30 alusel, siis soovib I.U.B tekitatud kahju summas 8271 eurot väljamõistmist süüdistatavalt.
2. Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavalduse hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Vastavat tähtaega on antud juhul järgitud.
3. Faktiliste asjaolude ning tõendite osas on kannatanu nõue täielikult kattuv süüdistuses oleva teokirjelduse ning tõenditega.
4. Nõude põhjendusena on märgitud, et kriminaalmenetluses on leitud, et Riigikogu liige Kert Kingo lõi 03.04.2020, 08.05.2020, 03.06.2020, 15.05.2021, 18.03.2022 ja 05.04.2022 allkirjastatud taotluste esitamisega I.U.B finantsosakonnale tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse kuna tegelikkuses X OÜ Kert Kingole õigusalase konsultatsiooni teenust seoses Riigikogu liikme tööga osutanud ei olnud.
5. Kohtumenetluses jäi kannatanu esitatud hagi juurde. Kert Kingo kaitsja vaidles sellele vastu ning palus jätta hagi rahuldamata, kuna esitatud süüdistus ei ole põhjendatud.
6. Nõude õiguslike alustena on kannatanu viidanud VÕS §-le
8. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
9. Eelnevalt tuvastas kohus, et Kert Kingo pani toime

§ 209lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kelmuse.

Kõnealune süüteokoosseis hõlmab koosseisulise tunnusena ka 21 1-23-6966 teisele isikule kahju tekitamist. Kahjunõude faktilised asjaolud kattuvad ja tuginevad täielikult tuvastatud kuriteo tehioludega. Seega on kannatanu kahjunõude läbivaatamine kriminaalmenetluse raames KrMS §-st 381 tulenevalt lubatav. Samas vajab aga kohtu arvates hindamist kahjunõude õiguslik alus.

1. Kohtumenetluses leidis tuvastamist, et Kert Kingo tegutses eesmärgiga saada I.U.B arvelt varalist kasu seeläbi, et viis kannatanu tegelikest asjaoludest eksitusse ning eksimuses olles tegi kannatanu korduvalt varakäsutusi. Täpsemalt – kannatanu hüvitas Kert Kingo taotluste alusel viimasele kokku 7146 eurot (I.U.B tegi ülekanded 15.04.2020, 15.05.2020, 15.06.2020, 17.05.2021 ja 24.03.2022), kuigi vastavat hüvitamiskohustust tegelikkuses ei eksisteerinud.
2. Erinevalt kannatanust on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist VÕS § 1043 ja 1045 tingimustele vastava kahjunõudega. Oma olemuselt on tegemist avalik-õiguslikus suhtes alusetult makstud hüvitise tagastamise nõudega. Samas ei ole seadusandja kehtestanud materiaalõiguslikku alust (vrdl nt ATS § 80), mis võimaldaks vastava nõude esitamist haldusmenetluses. Seega tuleb kohtul lahendada esitatud kahjunõue kohaldades normi puudumisel analoogiat tsiviilõigusega. Kohtu hinnangul on sisuliselt tegemist alusetu rikastumisega VÕS § 1027 tähenduses ning kannatanul on õigus nõuda kahju hüvitamist vastavalt VÕS § 1028 lg-le
3. Kannatanu tegi varakäsutused ilma õigusliku aluseta, st RKLS § 30 kohast kulude hüvitamise kohustust tegelikkuses ei esinenud.
4. VÕS § 1032 lg 1 kohaselt võib § 1028 lg 1 juhul nõuda saajalt tagasi saadu ja sellest saadud kasu. Antud juhul tugines kannatanu nõude ulatuse määratlemisel üksnes üle antud summa suurusele. Sellest saadud kasu või muid kõrvalnõudeid kannatanu ei nõua.
5. Kohus loeb kannatanu nõude põhjendatuks 7146 euro ulatuses, s. o kõnealuse viie arve summad, millel märgitud kulud ei olnud tegelikkuses seotud Riigikogu liikme tööga ega olnud seega RKLS § 30 korras I.U.B poolt hüvitatavad. I.U.B tegi vastavad varakäsutused olles viidud eksimusse.
6. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kannatanu kahjunõue on põhjendatud ulatuses, mille osas kohus tuvastas Kert Kingo poolt kelmusega kahju tekitamise.
7. Kert Kingo poolt I.U.B-le esitatud 01.04.2022 arve nr xxx (summas 1125,00 eurot) osas jõudis kohus järeldusele, et puudub piisav alus kahelda arve vastavuses tegelikult osutatud teenusele. Seega puudub ka alus vastavas osas kahjunõude hüvitamisele ning kohus jätab tsiviilhagi osaliselt, s.o summas 1125 eurot rahuldamata. Menetluskulud
8. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad süüdimõistmise korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt ning õigeksmõistmise korral jäetakse menetluskulud KrMS § 181 lg-st 1 tulenevalt riigi kanda. Kuivõrd kohus mõistab süüdistatavad osaliselt õigeks jäävad menetluskulud osaliselt riigi kanda. 155.

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel kuulub nii Kert Kingolt kui ka Martin Traadilt väljamõistmisele sundraha summas 1230 eurot.

1. Kaitsjatasu hüvitamiseks arvutab kohus järgnevalt pooltel kulunud mõistliku tasu. Tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud, 22 1-23-6966 nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega. Mõistlik tunnihind määratakse, arvestades asja mahtu ja keerukust, osutatud õigusabi aega ja kvaliteeti ning ka üldist hinnatõusu.
2. Kaitsja Oliver Nääs esitas taotluse menetluskulude hüvitamiseks ning ka menetluskulude nimekirja, kus on välja toodud tehtud tööd ning nende maht. Taotluse kohaselt tuleb KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2 ning KrMS § 181 lg-st 1 Kert Kingo kasuks hüvitada käesoleva menetlusega tekkinud menetluskulud kokku summas 31 812,14 eurot (summa koos käibemaksuga), millele lisandub 17.06.2024 kohtuistungile kuuluva aja kulu. Taotlustest nähtub ka, et kaitsja esitatud arvete lõikes on kaitsjatasu tunnitasu 220 eurot (ilma käibemaksuta).
3. Kaitsja Jaak Siim esitas taotluse menetluskulude hüvitamiseks ning lisana ka süüdistatavale esitatud arved koos spetsifikatsioonidega. Taotluse kohaselt tuleb Martin Traadile õigeksmõistva otsuse korral hüvitada kaitsjatasud summas 13 820,33 eurot. Taotlustest nähtub ka, et kaitsja esitatud arvete lõikes on kaitsjatasu tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta).
4. Kohtupraktikas on peetud kuni 170 eurot suurust tunnihinda mõistlikuks. Eriliselt keerulistel puhkudel on peetud mõistlikuks ka kõrgemat, s.o 220 eurost tunnihinda (Riigikohtu määrus nr 1-22-7663). Samuti, samas menetluses ei pea erinevate kaitsjate tasud olema võrreldavad. Valitud kaitsjatel võib menetluses olla erinev tunnitasu.
5. Arvestades, et käesolev kriminaalasi ei ole keskmisest mahukam ega keerukam, siis leiab kohus eelnevat arvestades, et kaitsja Oliver Nääsi mõistlikuks tasumääraks tuleb hinnata kuni 160-eurone tunnitasu, millele lisandub käibemaks ning kaitsja Jaak Siimu tasumääraks taotletud 140-eurone tunnitasu.
6. AdvS § 40 kohaselt on õigusteenus kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine.
7. Kohus loeb põhjendatud kuluks nii materjalidega tutvumised, kohtuistungiteks ettevalmistamised (sh kõnede koostamised, tunnistajate küsitlemiseks ettevalmistamised, seisukohtade koostamised jmt). Kohus peab põhjendatuks ka kohtuistungitel, mida toimus hinnanguliselt mahus 25 tundi, osalemisi.
8. Kohus loeb põhjendatuks ka arutelusid kliendiga, kuid mitte kaitsjate omavahelised arutlusi, kuivõrd tegu ei ole õigusteenusega. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kulusid, mis on tekkinud seoses teiste, menetluste mitte konkreetse kriminaalmenetlusega. Samuti ei ole põhjendatud hüvitada kulusid, mis tekkisid tagajärjetuks jäänud taotluste tõttu.
9. Eelnevale ning poolte esitatud tööde kirjeldustele tuginedes jätab kohus rahuldamata Kert Kingo kaitsja taotluse 16,5 tunni ning Martin Traadi kaitsja taotluse 10 tunni ulatuses.
10. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud Kert Kingo kaitsja töötunnid 115,66 tunni ulatuses ning Martin Traadi kaitsja tunnid 86,85 tunni ulatuses. Kuivõrd kohus mõistab süüdistatavad neile esitatud süüdistuses osaliselt õigeks, tuleb süüdistatavatele riigieelarvest hüvitada osa lepingulisele kaitsjale makstud tasudest. Arvestades süüdistuse kogu mahtu ning osa, milles kohus süüdistatava õigeks mõistab, on kohus seisukohal, et riigil tuleb süüdistatavate kasuks välja mõista üks neljandik kohtu arvutatud mõistlikust õigusabikulust. Kert Kingole kuulub hüvitamisele summa 4626,40 eurot (lisandub käibemaks) ning Martin Traadile 3039,75 eurot (lisandub käibemaks). 23 1-23-6966
11. Ülejäänud osa kaitsjale makstud tasuks jäävad süüdistatavate enda kanda. Asitõendid
12. Süüdistusakti kohaselt on kõnealuses kriminaalasjas järgnevad asitõendid: 27.06.2022 Advokaadibüroos Xxx teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud vandeadvokaat Martin Traadi e-kirjavahetus asub salvestatuna mälupulgale Sandisk (suletud turvaplommiga xxx) hoiul Kaitsepolitseiametis ning osundatud e-kirjavahetuse 30.06.2022 teostatud vaatluse käigus mälupulgal Sandisk olevatest andmetest tehtud identne tõmmis xxx on jäetud pärast vaatlust hoiule Kaitsepolitseiametisse. Vaatluse käigus vaadeldud e-kirjad salvestati DVD plaadile, mis lisati vaatlusprotokolli juurde. 11.05.2022 ja 26.05.2022 teostatud vaatluste aluseks pangakontode väljavõtted on hoiul Kaitsepolitseiametis. 27.06.2022 OÜ-s F teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumentide väljatrükk (kokku 16-l leheküljel, köidetud turvaplommiga xxx) ning USB mälupulk kopeeritud e-posti andmetega (suletud kilepakendis turvakleebisega xxx) asuvad hoiul Kaitsepolitseiametis.
13. Tulenevalt KrMS § 126 lg 3 p-st 1 määrab kohus jätta kriminaaltoimikus olev CD plaat ja mälupulgad (tõend 17.1.2 - 4 kd, tl 157, 158; tõend 17.1.31 – 3 kd, tl 33) toimiku materjalide juurde. Ülejäänud eelmises punktis nimetatud andmed, mis on hoiul Kaitsepolitseiametis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 311 -
14. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik 24