Obsah (4)

§ 184§ 182§ 116§ 108

KOHTUOTSUS E e s t i V a b a nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 1. aprill 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-293 Haldusasi X kaebus

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Tallinna Halduskohtu menetluses oli X kaebus Kehtna Vallavalitsuse kohustamiseks vastata kaebaja 30.11.2024 selgitustaotlusele. r
2. 05.03.2025 saabus kohtule vastustaja seisukoht, milles vastustaja palus haldusasja menetluse lõpetada, kuivõrd kaebaja 30.11.2024 selgitustaotlusele on vastatud 04.03.2025 (vt dtl 32-35) (samas kirjas on vastatud ka kaebaja 21.01.2025 kirjale).
3. Kaebaja teatas 06.03.2025 vastuseks kohtunõudele kohtule, et ei nõustu kaebuse menetluse lõpetamisega ja soovib jätkata menetlust ning palub tuvastada 30.11.2024 selgitustaotlusele vastamata jätmise õigusvastasus. Kaebaja märgib, et kuna vastustaja käitumine kaebaja selgitustaotlustele tähtaegselt vastamata jätmisel on olnud korduv ja teadlik, siis on kaebajal preventiivne huvi õigusvastasuse tuvastamiseks, et vältida vastustaja õigusvastast selgitustaotlustele vastamata jätmist tulevikus.
4. 07.03.2025 määrusega otsustas kohus rahuldada kaebaja taotluse kaebuse nõude muutmiseks ning jätkata haldusasja menetlust kaebuse nõudes tuvastada Kehtna valla toimingu, kaebaja 30.11.2024 selgitustaotlusele tähtaegselt vastamata jätmise, õigusvastasus. Ühtlasi määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
5. 13.03.2025 teatas vastustaja kohtule, et ei jäta teadlikult kaebajale vastamata ega ka ühelegi teisele vallakodanikule. Kaebaja väitega vastustaja ei nõustu. Kaebaja selgitustaotlused on enamjaolt mahukad ning vajavad mitme ametniku koostööd. Ühes teises kaebajaga seotud kohtulahendis, on vastustaja märkinud, et alates 2024 aasta detsembrist ei tööta valla teenistuses ka enam juristi, kelle üheks ülesandeks oli selgitustaotluste ja teabenõuetega tegelemine. Küll möönab vastustaja, et mõni vastus on viibinud, kuid veelkord rõhutab vald, et see ei ole teadlik tegevus. Kindlasti ei ole õige eeldada, et vastustaja jätkab sellist vastamata jätmise tegevust ka tulevikus. Lähtudes eeltoodust, palub vastustaja kohtul otsus vastu võtta ja menetluskulud jätta kumbagi poole enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada ning tuvastada Kehtna valla toimingu, kaebaja 30.11.2024 selgitustaotlusele tähtaegselt vastamata jätmise, õigusvastasus.
7. Nimelt puudub poolte vahel vaidlus selles, et kaebaja esitas vastustajale 30.11.2024 selgitustaotluse koos lisadega (vt dtl 6-13). 06.01.2025 edastas kaebaja vastustajale meeldetuletuse selgitustaotlusele vastamiseks (dtl 1415). Peale meeldetuletuse saamist pikendas vastustaja oma 06.01.2025 kirjaga selgitustaotlusele vastamise aega kuni 01.02.2025 (dtl 16). Nimetatud kirjale vastas kaebaja, et ootab hiljemalt 01.02.2025 Kehtna Vallavalitsuse allkirjastatud vastust 30.11.2024 selgitustaotlusele (dtl 17). Kaebaja ja vastustaja pidasid vahepeal veel täiendavat kirjavahetust, kuid vaidlust ei ole selles, et selles ei vastatud kaebaja 30.11.2024 selgitustaotlusele ega pikendatud ka täiendavalt selgitustaotlusele vastamise tähtaega (vt dtl 18-23). Vastustaja vastas kaebaja 30.11.2024 selgitustaotlusele sisuliselt alles 04.03.2025 (vt dtl 3235) (samas kirjas on vastatud ka kaebaja 21.01.2025 kirjale).
8. MSVS § 6 kehtis 30.11.2024 järgmises sõnastuses: „Märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.“ Seega tuli vastustajal vastata kaebaja selgitustaotlusele hiljemalt 30.12.2024 (kuivõrd 29.12.2024 oli pühapäev). Vastustaja selleks ajaks kaebaja selgitustaotlusele ei vastanud, samuti ei olnud ta pikendanud selgitustaotlusele vastamise aega. Vastustaja pikendas 2 vastamise aega alles peale kaebajalt meeldetuletuse saamist 06.01.
9. Seega oli vastustaja õigusvastases viivituses esiteks kaebaja selgitustaotlusele vastamisega perioodil 31.12.2024-05.01.
10. Kuivõrd vastustaja pikendas vastamise aega kuni 01.02.2025, siis alates 06.01.202501.02.2025 vastustaja õigusvastases viivituses ei olnud. Samas vastustaja kaebaja selgitustaotlusele lubatud ajal - 01.02.2025 - ei vastanud. Vastustaja vastas kaebaja 20.11.2024 selgitustaotlusele alles 04.03.2025 (vt dtl 32-35). Seega oli vastustaja õigusvastases viivituses kaebajale vastamisel ka perioodil 02.02.202503.03.
12. Kohus selgitab, et vahepeal muutus ka õiguslik regulatsioon. Alates 28.12.2024 kehtib MSVS § 6 järgmises sõnastuses: „Märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 15 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.“ Samas kuivõrd haldusmenetluse üldpõhimõtete kohaselt kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme (vt HMS § 5 lg 5), siis tuli vastustajal vastamisel lähtuda selgitustaotluse esitamise ajal kehtinud seaduse sõnastusest. 10.

§ 108lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus vastustaja kahjuks. Kaebaja on kandnud menetluskuluna 20 eurot (riigilõiv). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskuludena kaebuselt tasutud riigilõivu summas 20 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 3