← Eesti

2-23-115921/9

Obsah (9)§ 162§ 174§ 138§ 175§ 4842§ 486§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 30. detsember 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsi

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409; elektronposti aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1. OÜ GS Core (hageja) esitas 14.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O.W (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2

(5)
  1. Hageja esitas 21.08.2023 kohtule hagiavalduse ja 07.12.2023 hagi täpsustuse. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõude 398 eurot, viivise seisuga 07.12.2023 110,84 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt (398 eurolt) kuni selle kohase tasumiseni alates 08.12.2023 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 82). Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 06.02.2024 kohtumäärusega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Coop Finants AS 25.03.2017 Säästukaart pluss kasutamise lepingu nr CNT
  2. Krediidilimiidi suurus oli 250 eurot. Tagasimakse suurus oli eelmise kuu kohustuste summa. Tagasimakse kuupäevaks oli iga kuu
  3. kuupäev. Intressimääraks oli 19,9% aastas. Lepingu punkti 4.
  4. kohaselt hakatakse intressi arvestama alates ostulimiidi kasutamise kalendrikuule järgneva kalendrikuu
  5. kuupäevast. Intressi arvestatakse kuni kogu kasutatud ostulimiit on tagasi makstud, kui üldtingimustes ei ole sätestatud teisiti. Krediidikulukuse määr on 16,13% aastas. Hinnakirjaga on kehtestatud viivis põhiosalt ja tasudelt 19,9% aastas. Lepingu punkt 5.
  6. kohaselt oli leping sõlmitud tähtajatuna. Vastavalt lepingu punktile 5.
  7. on pangal õigus suurendada ostulimiiti, teavitades krediidisaajat sellest ette 10 päeva alates ostulimiidi suurenemise jõustumisest. Kostja on kaks korda veebikeskkonnas taotlenud krediidilimiidi suurendamist kuni 400 euroni. 18.04.2018 suurendati summas 50 eurot ja 12.05.2018 suurendati summas 100 eurot. Kostja teostas viimase tagasimakse 14.07.
  8. Kostja oli osaliselt või täielikult viivituses 10.08.2020, 10.09.2020, 10.10.2020 tagasimaksetega. Kuna kostja ei täitnud lepingut ning ei teinud tagasimakseid vastavalt lepingule
  9. kuupäevaks, saatis Coop Finants AS kostjale 30.09.2020 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist, saatis Coop Finants AS 29.10.2020 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 12.5 on Coop Finants AS-il õigus leping erakorraliselt ilma ülesütlemise tähtajata üles ütelda, kui krediidisaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja vastavat võlgnevust ei ole tervikuna tasutud täiendava 2-nädalase tähtaja jooksul. Põhivõla suuruseks on 398 eurot. Viivis perioodi 30.10.2020–07.12.2023 eest on 110,84 eurot. Hageja palub viivise välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  10. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja hagi täpsustus ning menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 11.03.2024 isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 10.04.
  11. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. 3

(5)5.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 6.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. 6.1. Hagilt hinnaga 520,74 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 175 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (

§ 138lg 2).

Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 175 eurot. 6.2. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (dtl 82). Kohus märgib, et

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lõige 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata.

§ 175

lg 2 esimese lause kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. See tähendab, et menetlusosalise töötaja puhul ei hüvitata esindajakulusid. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174lg 8).

Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte (vt nt RKTKm 21.06.2021, 2-1713164/62, p 9). Tsiviilasjas nr 2-23-134259 avaldas hageja lepinguline esindaja Riho Siil, et ta on hageja OÜ GS Core töötaja. Seetõttu ei kuulu esindaja tasu hüvitamisele

§ 175lg-te 1 ja 2 alusel.

Seetõttu jätab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 20 euro väljamõistmiseks kostjalt (s.o lepingulise esindaja kulu). Lisaks märgib kohus, et esindaja tasu 20 eurot ei kuulu praegusel juhul hüvitamisele ka

§ 4842alusel.

Nimetatud sätte kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu

§-s 488 1 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et see säte kohaldub selles sättes nimetatud juhul – kui maksekäsu kiirmenetluses tehakse makskäsk või menetlus lõpetatakse lõplikult võla tasumise tõttu. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks

§ 486

järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks

§ 175alusel.

Praegusel juhul ei kuulu hageja lepingulise esindaja kulu hüvitamisele, sest hageja esindaja on hageja töötaja. 6.3. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 7.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. Lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 4

(5)8.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.