Obsah (8)

§ 657§ 652§ 230§ 442§ 232§ 328§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-23-1

§ 657lg 1 p 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi täies ulatuses rahuldamata ja maa- ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 7. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega uued tõendid – väljavõtted Omniva infosüsteemist. Kostja ei põhistanud apellatsioonkaebuses uute tõendite esitamise lubatavust. Samuti ei olnud hageja uute tõendite vastuvõtmisega nõus. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebusele lisatud tõendid seetõttu tähelepanuta (

§ 652lg 4).

8. Hageja kirjeldatud asjaoludel vastab leping üürilepingu tunnustele (VÕS § 271).

§ 230

lg 1 alusel lasub lepingu sõlmise fakti, lepingu rikkumise, leppetrahvi kokkuleppe olemasolu ja leppetrahvi nõude esitamise tõendamiskoormis hagejal. Maakohtu otsuses ei ole piisavalt põhjendatud, millistes lepingutingimustes pooled kokku leppisid. Samuti ei selgu maakohtu otsusest, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et kostja on lepingut rikkunud. Sellega rikkus maakohus otsuse põhjendamise kohustust (

§ 442

lg 8) ja tõendite hindamise kohustust (

§ 232lg 1).

Eeltoodud põhjustel hindab ringkonnakohus

§ 652

lg 5 alusel tõendeid uuesti ja tuvastab

§ 652

lg 3 p 1 alusel asjaolusid, mis on maakohtu menetluses menetlusnorme rikkudes jäetud tuvastamata.

1. Riigikohus on leidnud, et vähemalt üldjuhul peaks leppetrahvinõude tõendamiseks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Vastasel korral ei olekski võimalik tõkkepuuta tasulise parkla haldajal oma nõudeid tõendada (RKTKo 06.12.2017, 215-3430/58, p 18). Hageja esitas tõendina leppetrahvi teatise koos rikkumise ajal sõidukist tehtud fotodega. Samuti esitas hageja leppetrahvi nõudega samal päeval tehtud pildid liiklus- ja teavitusmärkidest, mis olid paigaldatud parkimisalale. Kostja väidab, et liiklus- ja teavitusmärgid ei olnud paigutatud kõigi sissesõitude juurde, kuid ei ole oma väidet tõendanud. Kostja ei ole selgitanud, millisel parklasse sissesõidul parkimisalast teavitavad infotahvlid puudusid. Ringkonnakohus nõustub seetõttu maakohtu tuvastatuga, et parkimisalale ning sissesõidu juurde olid paigutatud tasulisest parkimisalast teavitavad teavitusmärgid.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud tuvastamata, millised konkreetsed lepingutingimused poolte vahel kokku lepiti. Maakohus leidis, et hagiavaldusele lisatud fotod parkimistingimustest nägid ette leppetrahvi. Kostja esitas vastuses hagile vastuväite, et hagile lisatud fotodelt (hagiavalduse lisa 2; dtl 38–43) ei ole tuvastatav, kas ja millised parkimistingimused kohaldusid parkimisalal kostja sõiduki seal parkimise ajal. Maakohus ei ole lahendis märkinud, kas nimetatud tõendi alusel on parkimistingimused tuvastatud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hagile lisatud fotodelt ei ole parkimislepingu tingimused tuvastatavad. Hageja esitas maakohtule
3. oktoobril 2023 täiendavad tõendid (fotod) leppetrahvi väljastamise ajal kehtinud parkimistingimuste tõendamiseks (lisa 3; dtl 98–100). Fotod on tehtud
4. septembril 2020,
5. märtsil 2022 ja
6. märtsil
7. Hageja väidab, et (fotodel) viidatud tingimused kehtisid ka
8. a leppetrahvi väljastamise ajal. Maakohus ei ole nimetatud tõendeid eraldi hinnanud. Ringkonnakohtule nähtub esitatud tõendist, et
9. 5 septembril 2020 kehtinud parkimistingimused on fotolt (dtl 98) valdavas osas loetamatud, mistõttu nendest lepingutingimusi tuvastada ei saa. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa parkimise ajal kehtinud lepingutingimusi tuvastada ka
10. märtsil 2022 (dtl 99) ja
11. märtsil 2023 (dtl 100) tehtud fotodelt, sest fotod ei ole nende taustast nähtuvalt tehtud samast tüüptingimusi kirjeldavast tahvlist, fotod on tehtud parkimise hetkest vastavalt rohkem kui 4 kuud ning 1 aasta hiljem ning erinevalt hageja väidetust on lepingutingimused tõendite peal ajas muutunud. Näiteks on
12. märtsi 2022 tehtud fotol lepingutingimustes lubatud 30 minutit tasuta parkimist, mis hageja väitel kostja parkimise ajal lubatud ei olnud. Asjas ei ole seega tõendatud, millised parkimistingimused kostja parkimise ajal kehtisid.
13. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja ei vaielnud vastu sellele, et ta rikkus parkimistingimusi. Kostja tugines maakohtus asjaolule, et sõiduki esiklaasi alla oli märgitud parkimisaja algus. Maakohtu menetluses ei antud kostjale võimalust esitada väiteid seoses hageja
14. oktoobri 2023 seisukoha ja sellele lisatud tõenditega. Kohus peab tagama poolele võimaluse vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastata (

§ 328lg 2).

Apellatsioonkaebuses selgitas kostja, et vastavalt hageja esitatud tõenditele oli parkimisalal lubatud 30 minutit tasuta parkida ning kostja sõiduki esiklaasi alla oli märgitud parkimise algus. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige maakohtu seisukoht, et kostja väide armatuurlauale asetatud paberile kirjutatud parkimisaja fikseerimise kohta ei ole asjakohane. Maakohus jättis kontrollimata kostja väite, et nähtuvalt hageja esitatud tõendist fikseeriti kostja sõidukil parkimise alustamise aeg. Hageja ei tõendanud, millised parkimistingimused parkimise ajal kehtisid, mistõttu ei saa kostjale parkimistingimuste rikkumist ette heita ning hageja leppetrahvi nõue ei ole põhjendatud. Leppetrahvinõude põhjendamatuse tõttu ei ole põhjendatud ka nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks.

1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et maaomaniku ja hageja vahel sõlmitud kokkulepped parkimise korraldamiseks ei oma tähtsust. Vaidlustes, kus parkla haldaja nõuab lepingutingimuste rikkumise eest leppetrahvi ja kostja vaidlustab hageja õiguse leppetrahvi määrata, tuleb hagejale anda võimalus tõendada, mis alusel ta parkimist korraldab. Maakohus tuvastas fotode ja koordinaatide alusel, et kostja parkis alal, mille parkimist korraldas hageja. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei ole tõendanud, millised lepingutingimused kostjaga kokku lepiti ning selle tõttu tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Seetõttu ei ole menetlusökonoomiat silmas pidades apellatsioonimenetluses põhjendatud lubada hagejal esitada uusi tõendeid kostja vastuväite, et hagejal ei olnud parkimisalal parkimise korraldamiseks maaomaniku luba, ümberlükkamiseks. Ringkonnakohtu otsuse lõppjäreldus sellest ei muutuks.
2. Ringkonnakohus jätab hagi rahuldamata, sest ei tuvastanud lepingu rikkumist. Seetõttu ei käsitle kohus kostja vastuväiteid seoses leppetrahvinõude kostjale kättetoimetamise ning nõude aegumisega.
3. Kuna ringkonnakohus jätab hagi rahuldamata, tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda.

15. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174lg 1).

Kostja ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgi oli kostja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja esindajal kulus maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsioonkaebuse koostamisele 3,5 tundi (420 eurot), hageja

1. mai 2024 6 seisukohaga tutvumisele, kohtumäärusega tutvumisele, kliendiga konsulteerimisele, kohtutoimiku ülevaatamisele ning lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamisele 2,5 tundi (300 eurot) ja riigilõivule 100 eurot. Menetluskulud ringkonnakohtus on kokku 820 eurot, mis on tehtud vajalike toimingute eest mõistlikus suuruses.
2. Kostja taotlusel märgib ringkonnakohus, et tasumata menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) 7