Obsah (6)

§ 35§ 66§ 37§ 27§ 18§ 38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2024 Paide Tsiviilasja number 2-23-343 Tsiviilasi F.Z hagi G.X vastu abielu lahutamise

) § 24 lg 2 kohaselt kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut.

§ 35p 3 järgi varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse.

Abielu lõppemise aeg kohtus abielu lahutamise korral on kohtuotsuse jõustumise 3 aeg vastavalt

§ 66p 2.

Eeltoodu alusel oli pooltel varaühisus perioodil xx. x xxxx kuni x.x xxxx.

§ 37

lg 1 ja lg 371 järgi varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel ning ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. 13. Pooled vaidlevad, kas sõiduauto Honda CR-V kuulub poolte ühisvara hulka. Perekonnaseaduse (

) § 25 kohaselt varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara).

§ 27

lg 2 p 3 sätetel abikaasa lahusvara moodustavad esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Hageja väidetel on sõiduauto soetatud tema lahusvaraga tehtud tehingust saadud rahaliste vahenditega. Sõiduki Honda CR-V, registreerimismärgiga x, omanikuvahetus liiklusregistri andmetel on toimunud 07.07.2022 /I kd tl 52-53/. Kostja on kinnitanud, et nimetatud sõidukiga sõitis hageja alates nende tutvumise algusest, so alates 03.11.2019 /III kd tl 166/. Hageja on esitanud konto väljavõtte, millest nähtub, et hageja arveldusarvele on 02.12.2021 laekunud 39 697 eurot selgitusega x / I kd tl 108, II kd tl 178 pöördel/. Kostja ei ole vaidlustanud, et hageja sai nimetatud raha oma lahusvaraks olnud korteri müügist. 02.12.2021 on hageja tasunud oma endisele abikaasale 2 000 eurot auto eest /II kd tl 178/. 11.12.2021 on hageja tasunud R OÜ arvele 4 050 eurot /II kd tl 179 pöördel/. Äriühingule tasuti sõiduauto Honda CRV x eest arve nr x alusel /I kd tl 110, 111/. Eeltoodu alusel on hageja tõendanud, et sõiduauto Honda CR-V on hageja poolt soetatud rahaliste vahendite arvel, mis hageja on saanud oma lahusvaraga tehtud tehingust. Asjaõigusseaduse § 92 lg 1 sätetel tekib vallasomand valduse üleandmisega omandajale. Kostja on kinnitanud, et sõiduk oli hageja valduses juba enne poolte abielu sõlmimist. Seega ei ole registrikandel, mis on liiklusregistris tehtud 07.07.2022, õiguslikku tähendust omandiõiguse tekkimise seisukohalt. Eeltoodu alusel ei loe kohus sõidukit Honda CR-V poolte ühisvarasse kuuluvaks.

1. Sõiduauto Mercedes-Benz B 160, registreerimismärgiga x, on soetatud 02.05.2022 /I kd tl 55-57/. Pooled on nõustunud, et tegemist on ühisvaraga ja pooled leppisid kohtuistungil kokku, et sõiduki väärtus on 4 000 eurot /III kd tl 167/.
2. Hageja F.Z pangakontodel oli seisuga 08.08.2023 rahalisi vahendeid summas 332,91 eurot ja kostja G.X e pangakontodel oli raha summas 1 368,78 eurot /III kd tl 165/. Kokku oli pooltel rahalisi vahendeid summas 1 701,69 eurot ja pooled selle üle ei vaidle /III kd tl 165/.
3. Kostja leiab, et poolte ühisvarasse kuulub rahaline kohustus TF BANK AB ees. Kostja G.X ja TF Bank AB vahel on sõlmitud autolaenu laenuleping 27.04.2022 /I kd tl 59-64/. Seisuga 08.08.2023 oli laenukohustuse jääk summas 4 845,48 eurot /I kd tl 63/. Hageja väidetel ei ole ta laenust teadlik, mistõttu ta ei nõustu, et tegemist on ühisvarasse kuuluva kohustusega. Kohtu hinnangul ei ole hageja väited eluliselt usutavad. Laenulepingust nähtub, et laenu võeti sõiduki ostmiseks. Laenulepingu sõlmimise kuupäev 27.04.
4. Sõiduk omandati 02.05.2022.a. Hageja ei ole tõendanud, et pooltel oli vabu rahalisi vahendeid sõiduki ostmiseks. Seega on eluliselt usutav, et laen võeti sõiduauto Mercedes-Benz 4 ostmiseks. Hageja väited, et ta arvas, et kostja ostis auto eelnevalt kostja omandisse kuulunud sõiduki müügist saadud rahalistest vahenditest, tooks kaasa selle, et sõiduki saaks siis arvata kostja lahusvara hulka. Mõlemad pooled on kinnitanud, et sõiduauto kuulub poolte ühisvarasse. Eluliselt ei ole usutav, et ühisvarasse soetatakse sõiduk ja abikaasa ei saa aru, milliste rahaliste vahendite arvelt sõiduk soetatakse. Seetõttu on hageja väited, et ta ei teadnud kostja ja TF Bank AB vahel sõlmitud laenulepingust, paljasõnalised. Eeltoodu alusel loeb kohus poolte ühisvarasse kuuluvaks kohustuse summas 4 845,48 eurot.
5. Poolte vahel on vaidlus, kas laenukohustus, mis on sõlmitud hageja F.Z ja TF Bank AB vahel summas 12 244,70 eurot kuulub poolte ühisvarasse või mitte. Hageja väidetel on tegemist abielu ajal võetud laenukohustuste refinantseerimisega /I kd tl 105/. Kostjale teadaolevalt pooled abielu ajal sellist laenukohustust võetud ei ole. Hageja esitas refinantseerimislaenulepingu eritingimused, mis on sõlmitud 03.01.2023 F.Z ja TF Bank AB vahel / I kd tl 118-124/. Lepingu kohaselt on laenu eesmärk kliendi olemasolevate laenukohustuste refinantseerimine, millega pank tasub kliendi asemel laenusumma otse panga kreeditoridele vastavalt kliendi poolt esitatud andmetele. Laenusumma on 15 000 eurot. Makse saajateks vastavalt lepingule IPF Digital AS summas 4 498 eurot. Placet Group OÜ summas 1 984 eurot. Bondora AS summas 1 597 eurot. Esto AS summas 1 940 eurot ja Multitude Bank p.l.c. summas 4 956 eurot. Hageja on kinnitanud, et enne abielu on sõlmitud laenukohustus Bondora AS-ga summas 1 597 eurot /I kd tl 105 pöördel/. Kohus selgitas hagejale, et kohtule tuleb esitada tõendid, millest nähtub, et refinatseerimislepingus märgitud laenud on võetud abielu ajal /III kd tl 168/. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 kohaselt peab kumbki pool tõendama enda poolt väidetu. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtub, et laenukohustused, mis on aluseks refinatseerimislaenulepingule on võetud abielu ajal. Hageja poolt esitatud filtreeritud konto väljavõte 19.06.2021 kuni 18.06.2022 kajastab tehinguid, mis on sel ajavahemikul hageja ja IPF Digital AS vahel toimunud. Kuid väljavõte ei kajasta krediidilepingu sõlmimise aega. Samuti ei kajasta hageja poolt esitatud filtreeritud konto väljavõtted teiste võlausaldajatega sõlmitud krediidikonto avamise aega /I kd tl 125134/. Seega on hageja jätnud täitmata oma tõendamiskoormuse. Kuna hageja ei ole tõendanud, et refinantseerimislaenulepingu aluseks olevad kohustused on võetud abielu ajal, siis ei loe kohus 03.01.2023 lepingust tulenevaid kohustusi poolte ühisvaral lasuvateks kohustusteks.
6. Pooled vaidlevad, kas hobune T kuulub poolte ühisvara hulka. Kostja väidetel soetati hobune enne abielu ning hobuse omanikuks on P.P, kostja x x. Kohtule on esitatud hobuse elamiskoha kasutusleping nr 2 /I kd tl 186/. Leping on sõlmitud W W ja hobuse omaniku P.P vahel. Lepinguga anti omaniku hobusele kasutada elamiseks vabapidamiskoht alates 01.01.2022 /I kd tl 186/. A K kinnitab elektronkirjas, et müüs hobuse edasi 2021 aastal /I kd tl 187/. Q Q kinnitab elektronkirjas, et hobuse omanikuks on alates 01.01.2021 P.P /II kd tl 111/. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi andmetel on hobuse omanikuna registreeritud
7. mail 2021 aastal alates
8. jaanuarist 2021 P.P /II kd tl 110/. Ostu-müügi (järelmaksu) lepingu kohaselt on 01.01.2021.a. sõlmitud lepingu kohaselt hobuse omanikuks alates 01.01.2021 /III kd tl 151-152/. 5 Eeltoodud tõenditest tuleneb, et hobuse T omanikuks on alates 01.01.2021.a P.P. Seega ei ole tegemist poolte ühisvaraga. Hobune kuulub kolmandale isikule.
9. Kostja konto väljavõttelt nähtub, et 04.09.2021 on hobuse eest tasutud 320 eurot /III kd tl 19 pöördel/. AK on kostja kontolt tehtud veel ülekandeid 02.07.2021 summas 21 eurot ning 04.08.2021 summas 25 eurot /III kd tl 12, 16 pöördel/. Selgitust märgitud ei ole. Q Q elektronkiri tuleb lugeda kirjalikuks tõendiks TsMS § 272 lg 1 tähenduses. Q Q selgituste kohaselt on hobune soetatud rahaliste vahendite eest, mida Q Q on tasunud x P.P ülalpidamiseks viimase arveldusarvele. Hageja väidetel on tegemist kulutustega, mis ei ole tehtud perekonna huvides

§ 18lg 1 tähenduses.

Hageja ei ole vaidlustanud Q Q elektronkirjas olevaid asjaolusid, et kui kostja on tasunud midagi hobuse ülalpidamiseks vajaliku eest, siis on P.P teistpidi ostnud vajaminevaid asju, mis olid vajalikud kostja perekonna ülalpidamiseks. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et summa 320 eurot, mis on tasutud kostja arveldusarvelt hobuse eest, ei tule lugeda kuluks, mis ei ületaks abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagejal ei ole õigus hüvitisele

§ 18lg 1 alusel.

20. Kohus on tuvastanud, et poolte ühisvarasse kuulub sõiduauto Mercedes-Benz väärtusega 4 000 eurot. Laenukohustus summas 4 845,48 eurot. Pangakontodel olevad rahalised vahendid kokku summas 1 701,69 eurot. Kokku on ühisvara 5 701,69 euro eest ning nimetatud varal lasub kohustus summas 4 845,48 eurot. Kohustustest vaba vara on summas 856,21 eurot. II. 21.

§ 37

lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara kaasomandi sätete kohaselt võrdsetes osades.

§ 38lg 1 sätetel jagatakse ka ühisvaral olevad kohustused.

1. Pooled on kokku leppinud, et sõiduauto Mecedes-Benz, väärtusega 4000 eurot jääb kostja G.X ainuomandisse. Vaidlus puudub ka selles, et kostja kanda jääb laenukohustus, mis on võetud sõiduauto ostmiseks summas 4 845,48 eurot.
2. Hageja ainuomandisse tuleb jätta tema pangakontodel olevad rahalised vahendid summas 332,91 eurot ja kostja ainuomandisse tema pangakontodel olevad rahalised vahendid summas 1 368,78 eurot.
3. Kokku on pooltel ühisvara 5 701,69 eurot eest. Seega on nii hagejal kui ka kostjal õigus ühisvarale summas 2 850,84 eurot. Ühisvaral olevast kohustusest peab kumbki pool kandma 2 422,74 eurot eest. Kuna pooled on kokku lepponud ühisvarasse kuuluvate esemete jagamises, siis tulenevalt TsMS § 436 lg 4 jagab kohus poolte ühisvara nii nagu pooled on kokku leppinud.
4. Ühisvara esemelise jagamise tulemusena AÕS § 77 lg 2 alusel jääb hagejale tema pangakontol olevad rahalised vahendid summas 332,91 eurot. Kostjale jäävad esemelise jagamise tulemusena tema panagakontodel olevad rahalised vahendid summas 1 368,78 eurot 6 ja sõiduauto Mercedes-Benz, väärtusega 4 000 eurot. Seega saab kostja ühisvara 5 368,78 euro eest. Kostja kanda jääb laenukohustus summas 4 845,48 eurot.
5. Kostja on esemelise jagamise tulemusena saanud ühisvara rohkem summas 2 517,94 eurot (5 368,78-2 850,84), mis kostjal tuleb hagejale hüvitada. Hageja peab kandma ühisvaral lasuvat rahalist kohustust summas 2 422,74 eurot. Kuna kogu kohustus jääb kostja kanda, siis tuleb hagejal hüvitada kostjale ½ laenukohustusest summas 2 422,74 eurot.
6. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Eeltoodu alusel tasaarvestab kohus poolte vastastikused rahalised nõuded ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara eest rahalise hüvitise summas 95,20 eurot (2 517,94-2422,74).
7. Tsiviilasja hinnaks TsMS § 132 lg 11 ja 4 alusel on 3 500 eurot. III.
8. TsMS § 164 lg 1 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, siis menetlusökonoomikas lähtuvalt ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 7