Obsah (6)

§ 424§ 68§ 65§ 64§ 69§ 75

1-19-278 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (RESOLUTIIVOSA) Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2019, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-278 (19230200035) Kohtunik Kül

§ 424

lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Alan Rüütel Kohtuistungi toimumise aeg 15.01.2019 Süüdistatav X.V – isikukood: XXX; Eesti kodanik; emakeel: eesti keel; põhiharidusega; elukoht: xxx; töökoht: xxx; varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 26.11.2018 otsusega

§ 424

lg 1 järgi ja

§ 68

lg 1 alusel rahalise karistusega 111 päevamäära, s.o 1110 eurot, karistus täitmata; tõkendit ei ole kohaldatud (kahtlustatavana oli kinni peetud 14.01.2019 kell 02:15); kaitsja osavõttu istungist süüdistatav ei soovinud. RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada X.V

§ 424lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuulub 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust (14.01.2019 – 15.01.2019) ning kandmisele kuulub 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Vabastada X.V kinnipidamiselt kohtusaalis. 1 2.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.11.2018.a otsusega mõistetud rahalise karistuse (111 päevamäära, s.o 1110 eurot) võrra ning liitkaristuseks mõista 9 kuud ja 28 päeva vangistus ning rahaline karistus 111 päevamäära, s.o 1110 eurot.

§ 64

lg 2 alusel viiakse Tartu Maakohtu 26.11.2018 otsusega mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt. 3.

§ 69alusel asendab kohus vangistuse üldkasuliku tööga.

Kuna ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, asendab kohus 9 kuud ja 28 päeva vangistust 298 (kahesaja üheksakümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määrab kohus 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on X.V kohustatud kriminaalhooldaja järelevalve täitma

§ 75

lg 1 alusel nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis,

1. Välja mõista X.V-lt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna riigieelarve tuludesse: ½ süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast, s.o 405 (nelisada viis) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300). Viitenumber on
2. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (10 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamist. 2 Süüdistus X.V süüdistatakse selles, tema olles karistatud 26.11.2018.a Tartu Maakohtu poolt

§ 424

lg 1 järgi, juhtis uuesti st korduvalt ja tahtlikult ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, 14.01.2019 a kella 02:15 ajal Tallinnas, J.Köleri tn. 2 maja juures liikudes Narva maantee poolt mootorsõidukit Ṧkoda Octavia registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (lõplik tulemus 0,98 mg/l). Sellega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega X.V pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on Kr

MS §-d 179, 180,238, 2561, 2564 lg 4, 2565 lg 1 p 2 ja lg 2, 306, 311, 313. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3