← Eesti

1-19-2149/12

Obsah (4)§ 3312§ 65§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-19-2149 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-2149 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretä

§ 3312

järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 11.07.2018 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 8 kuud vangistust ja C.A-le mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. Alates 02.04.2019 jäi C.A-l kanda 1 aasta 1 kuu 3 päeva vangistust. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 15 korral, millest 6 karistust on kehtivad ja 9 karistust on arhiveeritud. Toimepandud kuriteod on eriliigilised. Viimane karistus on mõistetud lähenemiskeelu korduva rikkumise eest, mille pani toime vanglas, kasutades rikkumiste varjamiseks teiste kinnipeetavate telefonikaarte ja saates kirju teistele 2 adressaatidele. Varasemalt on kuriteod enamasti toime pandud grupis ning hetkeemotsiooni ajel. Vägivallakuritegude puhul on isik kaotanud enesevalitsuse ning kasutanud probleemi lahendamiseks füüsilist vägivalda. Vägivallakuritegude puhul on soodusteguriks olnud alkoholi tarvitamine. Isikul on kaks pooleliolevat kriminaalasja. Vanglas viibib ta kuuendat korda. 30.08.2018 määrati kinnipeetav tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks (koristaja ametikohale). 05.12.2018 läbis isik edukalt sõltuvu steemalise sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Isik mõistab, et alkoholi tarvitamine võib lõppeda kuritarvitamisega ja õigusrikkumistega, kuid leiab, et vabaduses ta ilma alkoholi tarvitamiseta elada ei saa. 15.12.2018 toimus kinnipeetaval vestlus kaplaniga. Kinnipeetaval on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 5 kuud vangistust. Rahvastikuregistri andmetel on isikul kehtiv sissekirjutus aadressil xxxx. Antud elamispinnal elas isik ka enne käesolevat vangistust oma endise abikaasa K V ja nende ühise lapsega. Kinnipeetavale on kohtu poolt kohaldatud lähenemiskeeld, mida C.A on vanglas olles korduvalt rikkunud ning selle eest on teda kriminaalkorras karistatud, mistõttu ei saa isik peale vabanemist elada nimetatud aadressil koos K Vuga. Kinnipeetava sõnul ei ole tal elukoha leidmisega probleeme ja ta saab ise selle küsimuse lahendamisega hakkama. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on isik avaldanud soovi elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on 3-toalise korteriga, mille ühisomanikud on kinnipeetava õde C U ja tema abikaasa J U. 22.08.2019 toimunud telefonivestluses kinnitas C U, et ta on nõus kinnipeetava võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral tema elama asumisega oma elamispinnale ning lubas kinnipeetavat ka igakülgselt toetada. 29.08.2019 toimunud kodukülastusel selgus aga, et J U ei ole nõus sellega, et kinnipeetav asuks elama nende elamispinnale. Seega puudub kinnipeetaval võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral kindel elukoht. Isikul on võimalus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole seoses elukoha probleemi lahendamisega. Seoses käitumisprobleemidega (isik ei täitnud koolikohustust) suunati ta õppima Puiatu Erikooli, kus ta lõpetas 5. ja 6. klassi. Vanemate terviseprobleemide tõttu suunati kõik perekonna lapsed õppima Helme Sanatoorsesse Internaatkooli, kust kinnipeetav 7. klassis välja langes. Edasine haridus on omandatud kinnipidamisasutustes: Ämari Vanglas põhiharidus, Murru Vanglas 10. ja 11. klass. Keskhariduse omandas isik Tartu Vanglas 2012. aastal. Haapsalu Kutsehariduskeskuses omandas isik väidetavalt puidupingi operaatori ja siseviimistlejaüldehitaja kutse . Kinnipeetav omab tõstukijuhi tunnistust. Samuti on isik vabaduses olles väidetavalt läbinud vetelpäästja kursuse ning vajadusel saab töötada ka spordiinstruktorina. Kinnipeetav on valmis kasutama enesetäiendamise võimalusi, kui neid pakutakse. Varasemalt on isik tihti vahetanud töökohti. Ta on töötanud Xxxx Spa- s xxxx (2007-2008 ), OÜ-s Xxxx xxxx

(2008), OÜ-s Xxxx xxxx
(2010)ja Xxxx OÜ-s (2014-2015). Üks pikaajali semaid töökohti on olnud Ämari V anglas, kus ta töötas veidi üle aasta xxxx Xxxx OÜ-s. Töökoht oli väljaspool vanglat. Ta on töötanud mitteametlikult ka Xxxx xxxx. Isiku toimetulekut enne vangistust on mõjutanud töökoha puudumine ning tasumata rahalised nõuded. Viru Vanglas on isik alates 30.08.2019 määratud koristaja ametikohale, kuid seoses sellega, et isiku suhtes kohaldatakse käesoleval hetkel täiendavaid julgeolekuabinõusid, ei ole ta koristaja tööga hõivatud. K-Raha andmetel on kinnipeetaval 18.09.2019 seisuga võlgnevusi summas 38 984,04 eurot, vabanemisfondis on 239,05 eurot. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral puudub isikul töökoht, kuid teda on nõus toetama C U. 3 Isiku lähivõrgustikku kuuluvad kaks õde ja vend, kellel on oma pered. Suhted õdede ja venna ning nende peredega on head. Lähivõrgustik on seaduskuulekas ja positiivse mõjuga. Isa O V lahkus pere juurest, kui kinnipeetav oli veel väike ja praegu suhted täielikult puuduvad. Isikut kasvatas peamiselt võõrasisa. Probleemid tekkisid, kui ema ja võõrasisa lahku läksid. Isiku ema L A on surnud. Kinnipeetav on kolmas kord abielus n ing kõik abielud on lahutatud. Isik on korduvalt kasutanud oma abikaasade suhtes vägivalda. Vägivaldse käitumise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav ei soovi vägivallakuritegudest rääkida ning püüab leida õigustusi ja vabandusi. Oma varasemast suhtest xxxx aastal sündinud tütre kasvatamise osas on isik ükskõikne (väidetavalt elab tütar oma emaga xxxx). Nendega suhtleb isik vaid telefoni teel. Viimase abikaasa K Vuga on isik olnud abielus alates xxxx kuni xxxx. Nimetatud abielust on kinnipeetaval ka xxxx. a sündinud ühine laps K V. Kinnipeetava suhtlusringkonnas domineerivad kriminaalkorras karistatud isikud, kellega ta üritab enda sõnul edaspidi suhtlemist vältida. Arvestades seda, e t enamik kuritegusid on toime pandud grupis, siis saab väita, et isik on teiste poolt mõjutatav, kuid võib mõjutada ka teisi. Isiku elustiil on olnud hoolimatu ja riskeeriv. Enne vangistust on kinnipeetav tarvitanud peamiselt lahjat alkoholi, tavaliselt õlut. Viimati tarbis ta alkoholi
  1. a veebruaris. Alkoholi tarvitamine sagenes ajal, kui ta oli töötu. Kõik varasemad vägivallakuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Viimane vägivallakuritegu oli isiku enda sõnul toime pandud kaine peaga. Sõnades teadvustab kinnipeetav alkoholi tarvitamise ja toimepandud kuritegude vahelist otsest seost ja põhjendab alkoholi tarvitamist sooviga maandada pingeid. Isik on varem tunnistanud, et alkoholijoobes on ta mõjutatav, mis omakorda võib viia kuritegude toimepanemiseni. Vanglas on isikul
  2. aastal diagnoositud alkoholi sõltuvus. Kinnipeetav t unnistab, et on kodus alkoholijoobes käitunud agressiivselt. Isik on nii varasema kui praeguse vangistuse ajal edu kalt läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetav soovib oma alkoholi tarvitamist piirata. Isik on teismeeas proovinud erinevaid narkootikume nagu amfetamiin ja kanep, kuid leidnud, et need ei ole tema jaoks. Enda sõnul ei ole ta narkootikume tarvitanud juba üle 10 aasta. Vanglas sõltuvust diagnoositud ei ole. Isik väidab, et eelistab konflikte suuliselt lahendada, kuid tema käitumine seda väidet ei toeta. Eesmärgid peale vangistust on seotud elukohaga ja tööga, kuid mitte peresuhete parandamisega. Isik tunnistab probleeme, kuid tal ei ole jätkunud püsivust nende sihipäraseks lahendamiseks. Suhtlemisel on isik manipuleeriv ja vestlusel võib muutuda agressiivseks või hakata kauplema. Ametnikega suheldes võib ta väljendada end kohatult, suhtumine võib olla üleolev ja ebaviisakas. Isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid.
  3. aastal oli ta kriminaalhooldusel, kuid ta mõisteti süüdi uues kuriteos.
  4. aastal tarbis isik kriminaalhoolduse ajal alkoholi. Varasem käitumine näitab, et isik ei suuda vabaduses pikka aega õigu skuulekalt elada. Isikul on kaaskinnipeetavatega läbisaamisel tekkinud füüsilisi konflikte ja isiku suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 68%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 63%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava C.A tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab võimalikuks C.A tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis oleks otstarbekas määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 05.05.2020 ning kohustada teda katseajal täitma lisaks

§ 75

lg -s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka

§ 75lg 2 p-des 2,4,8 sätestatud kohustusi.

4 C.A kinnitas kohtuistungil, et ta ei soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. See, mis paberi pealt loeti, ei olnud just kõige meeldivam lugeda, samuti ei olnud seda kõige meeldivam kuulata. Nii alla ta ka pole laskunud, et on päris kodutu. Koju ta ei taha minna sellel põhjusel, et tal on lähenemiskeeld. Kui õemees ei olnud nõus, siis las ta olla niimoodi. Kui ta vabaneb ennetähtaegselt, siis tal oleks tingimised peal ja kohustus käia kriminaalhoolduses. Xxxx on tal töökoht alles. Kui ta karistuse lõpuni kannab, siis saab ta xxxx tööle tagasi minna. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa C.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, C.A ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu C.A ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest isik kannab karistust teise astme kuritegude eest ning on käesolevaks ajaks kandnud ära rohkem kui poole talle mõistetud karistusest . C.A tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik põhjusel, et tal puudub elukoht. Seega ei ole vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise materiaalne eeldus täidetud.

§ 76

alusel süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel allutatakse isik katseajaks

§ 75

lg -s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele.

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Kuivõrd isikul elukoht puudub, siis ei ole tal võimalik täita käitumiskontrolli nõudeid. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.