Obsah (13)

§ 180§ 65§ 126§ 319§ 315§ 130§ 60§ 61§ 173§ 175§ 179§ 306§ 185

1-18-631 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.juuni 2018, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-631 (16230201023) Kohtunik Leo Kunman K

§ 180lg 1 ja 3, § 309 lg 3, § 313, § 315 kohus o t s u s t a s: 1. Mõista N.Q süüdi Kar

S § 424 (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 2 järgi) ja karistada vangistusega 1(üks) aasta 6(kuus) kuud. 2.

§ 65

lg 2 alusel suurendada N.Q-le mõistetud karistust varasema Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 04.05.2016 otsuse kriminaalasjas nr 1-16-3819 ärakandmata osa võrra, mis on 4 (neli) kuud 10 (kümme) päeva ning mõista liitkaristuseks 1(üks) aasta10(kümme) kuud 10(kümme) päeva vangistust. 3. Kohtuotsuse jõustumisel kohaldada N.Q ´i suhtes tõkend vahistamine, mis tühistada karistuse kandmisele asumisel. 4. N.Q-lt välja mõista

§ 180

lg 1 ja 3, § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 3 ja 4 alusel menetluskuluna:  Sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 750 eurot.  Riikliku ekspertiisiasutusel seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 16E-PõI0 231) tegemisega tekkinud kulud summas 84 eurot. 1 1-18-631 Riikliku ekspertiisiasutusel seoses DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 17EGE0486) tegemisega tekkinud kulud summas 114 eurot.  Riiklikul ekspertiisiasutusel seoses liiklusekspertiisi (ekspertiisiakt nr 18ELL0013) tegemisega tekkinud kulud summas 457 eurot.  Tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 942 eurot.

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo/maksegraafiku leht koos kohtuotsusega kättesaadav e -toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine.  Asitõendid Toyota Auris reg märk XXX XXX juhipoolne turvapadi on antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse (Rahumäe tee 6 /1 Tallinn) hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel.

Edasikaebamise kord

§ 319

alusel teatatakse apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul.

§ 315

lg 2 kohaselt kui süüdistatav ei valda kriminaalmenetluse keelt, tõlgitakse kohtuotsus talle pärast selle kuulutamist. Süüdistus N.Q ´i t süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning põhjustades liiklusõnnetuse, tahtlikult juhtis 21.11.2016 kl 18:18 Harjumaal Saue vallas Kanama-Jõgisoo tee 1 km Raja maja juures mootorsõidukit Toyota Auris registreerimismärgiga XXX XXX olles joobeseisundis (lõplik tulemus 1,11 mg/l) rikkudes liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. N.Q pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o. KarS § 424 (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistung Kohtuistungil kinnitas süüdistatav N.Q , et on süüdistusakti kätte saanud, saab esitatud süüdistusest aru, ent ennast süüdi ei tunnista. Süüdistatava kaitsja Jugans Grossman toetab N.Q seisukohta, leiab, et kriminaalasjas kogutud materjalid ei kinnita, et liiklusõnnetuse ajal oleks ta sõidukit juhtinud. Tunnistaja X1 ütlused 2 1-18-631 ei ole kaitsja sõnul objektiivsed, kuna ta tunneb N.Q vastu vihavaenu. Tunnistajad X2 ja X3 ei näinud, kes sõidukit juhtis, liiklusõnnetusele saabunud politsei kahtlustas, et äkki juhtis autot X4. Kaitsja palub N.Q ’i õigeks mõista ning juhib kohtu tähelepanu sellele, et antud N.Q´le inkrimeneeritud süütegu toimus 21.11.2016, N.Q aga oli tingimisi kateseajaga vabastatud 17.06.2017-06.12.2017. Kohtuistungil jääb prokurör esitatud süüdistuse juurde ning leiab, et N.Q ´i süü on kohtus uuritud tõenditega tõendatud täies mahus. N.Q pole oma süüd tunnistanud, teda on korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude eest. N.Q-l tuvastati 21.11.2016 liiklusõnnetuse järel üle kahepromilline joove ning tal puudus juhtimisõigus. N.Q´i enda ütlustest selgus, et viimase karistuse täitmisele pööramisest hoidus ta kõrvale teadlikult. Prokurör taotleb N.Q ´i karistamist KarS § 424 järgi (alates 01.11.2017 KarS § 424 l g 2 järgi) vangistusega 2 aastat 6 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 04.05.2016 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis oli 4 kuud 10 päeva ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud 10 päeva vangistust,

§ 130lg 41 alusel vahistada N.Q kohtuotsuse kuulutamisel.

27.02.2018 kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad X1, X2, X3, X4, X5 ning süüdistatav N.Q . Tunnistaja X1 kinnitas, et tunneb süüdistatavat N.Q ´it. Peale 2016.aastal toimunud liiklusõnnetust ei suhtle N.Q-ga. Liiklusõnnetuse kohta seletas tunnistaja, et talvel 2016 tulid X5 koos N.Q-ga Mustamäe teele. X5 tahtis tunnistajaga kohtuda ja rääkida. Tulid väikese punase autoga, tunnistaja istus autosse, rääkisid, hakkasid sõitma, tunnistaja ütles, et ta ei taha minna nendega koos, nemad aga panid ukse kinni ja ei lasknud teda enam välja. Sõitsid mingi naise juurde eramajja, kuskile Tartu poole. Autos olid neljakesi: juht, kõrval meesterahvas, taga X5 ja tunnistaja. Sõidu ajal tarvitasid mehed alkoholi, tunnistaja ei tarvitanud. Prokuröri küsimusele Oskate öelda kes mida jõi, kas autojuht ka tollel ajal midagi jõi, vastas tunnistaja Algul olid kained, aga poole tee peal ma sain aru, et nad joovad.., viina jõid, … siis oli taga mingisugune suur potsik mingi asjaga, ma ei tea, mis asi see oli. Jõudsid kohale, olid seal tükk aega ning õhtul liikusid Tartu poole. Prokuröri küsimustele Oskate öelda, kuidas nende liikumine hakkas pihta, kes autot juhtis, on see inimene siin saalis osutas tunnistaja süüdistatavale, et tema oli roolis, ta käitumine oli väga imelik, esialgu ta juhtis sõidukit rahulikult, pärast hakkas vingerdama. Juhi taga tagaistmel istus tunnistaja kõrval X5, N.Q kõrval istus vanem meesterahvas, kelle nime tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja kinnitas kohtule, et tal oli turvavöö oli kinnitatud. Liiklusõnnetuse tagajärjel viidi X1 haiglasse, tal oli rangluu murd, tehti operatsioon. Tunnistaja Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna patrullpolitseinik Veigo Vettik kinnitas, et sai 21.11.2016 tööl olles umbes kl 19:00 juhtimiskeskusest väljakutse Harjumaale, Saue lähedale, Jõgisoo küla kanti, sest seal oli toimunud kannatanutega avarii. Jõudsid kohale u 10 minutiga, päästjad ja kiirabi olid juba kohal. Üks päästja palus abi, sest püüdis takistada ära minemast üht meesterahvast. Tunnistaja vestles selle isikuga, tegemist oli X4´iga, kes seletas tunnistajale, et ta oli kõrvalistmel, autot ei juhtinud, keeldus ütlemast kes oli roolis. X4 vastus oli ma ei ole nõus puhuma, kuna ei juhtinud autot . Tunnistaja küsimusele kes siis juhtis , vastas X4 ei ütle, kes roolis oli. X4 oli tugevas alkoholijoobes ning ta toimetati Lääne -Harju politseijaoskonda. Tunnistaja nägi kuidas metsast toodi välja teine meesterahvas ning temaga suhtles teine patrull. Tunnistaja X3 kinnitas, et 21.11.2016 oli kodus Saue vallas Jõgisoo külas, toimetas õues. Kuulis kõva mütakat, nagu mingi asi oleks kõvasti löönud ning kuna see ei ole kaugeltki esimene kord, sai aru, et tegemist on liiklusõnnetusega ja läks vaatama. Jõudes kohale nägi tossupilve ja helistas häirekeskusesse. Autoni jõudmine võttis tal maksimaalselt 3 -4 minutit, õnnetuspaik on tunnistaja kodust 40-50 meetri kaugusel. Tunnistaja avas kõrvalistuja ukse, seal oli vanem meesterahvas, kes 3 1-18-631 toibus üsna kähku ning hakkas muret tundma taga istuvate inimeste pärast. Tunnistaja nägi autos 3 inimest: sama vanem meesterahvas kõrvalistuja kohal, üks tema selja taga ja üks juhi selja taga, juhiistmel polnud kedagi. Tunnistaja nägi, kuidas päästjad leidsid läheduses ühe meesterahva. Tunnistaja kinnitas, et tema kodu juures liiguvad enamasti kohalikud elanikud. Tunnistaja X4 kinnitas, et tunneb N.Q´it lapsepõlvest. Tunnistaja seletas, et kuupäeva ei mäleta, sõitsid kolmekesi (tunnistaja, N.Q ning X5) Tallinnasse punase Toyotaga, käisid X5 eks-pruudi juures, võtsid ta peale, ostsid poest viina ja õlut, siis läksid N.Q ´i tuttava juurde Tallinna lähedale. X5e eks-pruut X1 jõi ka alkoholi, X5 alkoholi ei tarvitanud. Mis N.Q tuttava talus toimus, tunnistaja ei mäleta, jäi vahepeal magama. Tunnistaja istus juhi kõrval, ent kes oli roolis, ta ei mäleta. Keilas tegid peatuse, võtsid kõvasti napsu, siis keegi võõras istus autosse ja hakkas sõitma. N.Q istus taga keskel. Avarii momenti ei mäleta. Politsei käis mitu korda rääkimas, et X4 peab alla kirjutama, et ta oli roolis, politsei kahtlustas teda. Roolis olnud meest kirjeldada ei oska, oli hämar, too võis olla kuskil 25 aastat vana. X4le sõnul helistas talle N.Q kinnipidamisasutusest ja ütles, et tol päeval istus rooli mingi hääletaja. Tunnistaja X5 kinnitas, et tunneb N.Q´t alates 2014.a. Avarii täpset kuupäeva ei mäleta. Sel päeval läksid tunnistaja, N.Q ja X5 tunnistaja ämma autoga Toyota Auris Tallinnasse. Tallinnas kohtusid nad tunnistaja eks-pruudi X1´ga, rääkisid, käisid poes, ostsid viina, õlut, suure šokolaadi ja läksid Murru lähedale N.Q ´i tuttava juurde. Sõitmise ajal tarvitas alkoholi X4, teised mitte. Mingi aeg olid N.Q tuttava juures, kus tarvitati jälle alkoholi. Tunnistaja alkoholi ei tarvitanud, kuna tal oli enne seda nädalane joomatuur, X1 jõi veini ja viina. Hakkasid Tartu poole liikuma, roolis oli N.Q. Tee ääres märkasid hääletajat ja võtsid ta peale. Asula märgi juures tegid suitsupeatuse, siis uuris N.Q hääletaja käest, millega ta tegeleb ja kas tal on juhiload. Hääletaja näitas oma juhiluba nii N.Q-le kui ka X5´le, nime tunnistaja ei näinud, kuna oli pime. Tunnistaja mäletab, et see oli tumedates riietes pikk meesterahvas, vanus u 28-29, rääkis vene aktsendiga eesti keelt. Hääletaja tahtis sõita Tartusse, kui ta sai rooli, siis tahtis minna ka Keilast läbi tuttava juurest ja Sauest läbi. Hääletaja hakkas autot juhtima pärast suitsupeatust, Tartu mnt-lt läksid Keilasse, mingi aeg olid seal, tarvitasid alkoholi. Nüüd võttis tunnistaja ka viina, hakkasid Sauele jõudma, siis hääletaja ütles oi, kurat, kiirus on nii suur, et pidurid ka ei võta. Järgmine pilt oli siis, kui tunnistaja tegi haiglas silmad lahti. Enne õnnetust istus tunnistaja X4 selja taga, N.Q keskel ja X1 autojuhi taga, autot juhtis hääletaja. Auto läks mahakandmisele, tunnistaja maksab ämmale raha auto eest. Pärast õnne tust suhtles telefoni teel X4´iga ja vanglas viibinud N.Q-ga. Süüdistatav N.Q seletas 27.02.2018 kohtuistungil, et 21.11.2016 läksid tema, X5 ja Toomas X4 X5 ämma autoga Tallinnasse. Tallinna jõudes läksid Sõpruse pst-le ja said kokku Maxima poe juures X5 eks-naise X1´ga, käidi poes viina ja õlle järel, X1 tahtis hirmsasti veini. Läksid koos N.Q´i sõbra juurde Tallinnast u 50 km kaugusele. Esialgu olid N.Q ja X5 kained, alkoholi tarvitasid X4 ja X1. Siis oli veel roolis N.Q. Talus tarvitati viina, X1 jõi veini. Plaaniks oli jääda ööseks sõbra juurde, mingi hetk tekkis mõte minna Tartusse tagasi. X5 oli kaine ning istus rooli. Rummu lõpus enne Vasalemmat võtsid peale hääletaja. Tegid suitsupeatuse ning juttu käigus selgus, et hääletaja tahab Keilas ja Sauel ära käia ja siis Tartusse minna. N.Q küsis hääletajalt, kas tal on juhiluba ning lepiti kokku, et hääletaja istub ise rooli. X5 hakkas ka alkoholi tarvitama. Rooli istunut hääletajat kirjeldas N.Q järgmiselt: minu pikkune või natukene pikem, aga minust noorem, ta võis olla 20-30 vahel, N.Q pikkus on 178 cm. Hääletaja juhtimisõiguse kohta seletas N.Q: ….ma kontrollisin ta luba, ta näitas enda juhiload, ma ei lugenud seda nime, rääkis eesti keeles, kuigi kerge aktsent tal oli, sünniaastat ei vaadanud ka. Kui roolis oli hääletaja, istus tema kõrval X4, X5 istus juhi taga, N.Q keskel ning X1 X4 taga. Keilas oli hääletaja u tund aega, nad ootasid teda autos ja tarvitasid alkoholi. Pärast Keilat suundusid Saule, hääletaja sõitis mingit kõrvalteed pidi. Prokuröri küsimusele Mis see kõrvaltee endast kujutas, mäletate kust kaudu, vastas N.Q mingi kõrvaline asfalttee oli, kusagile Saue külje alla jõudsime välja. 4 1-18-631 Oli õhtune aeg, sadas vihma, avarii juhtus sirgel teel ning kuna N.Q´il ei olnud turvavöö kinnitatud, lendas ta tagant juhile sülle. Avarii tagajärjel tekkis N.Q´il randluumurd, nägu oli va lus, sest sai turvapadjaga vastu nägu, verd ei tulnud. Auto jäi seisma, juht tegi ukse lahti ja läks välja. N.Q arvas, too läks suitsu tegema, u 30 min pärast ronis N.Q autost välja, hääletaja oli juba kadunud. Autos olnud inimesed tegid häält. N.Q arvas, et hääletaja läks võsasse hädale ja läks teda otsima. Õlg valutas, kõndida eriti ei suutnud ja lasi püksi. Võsast oli autoni u 15-20 meetrit, N.Q nägi, et kohale on jõudnud politsei ja kiirabiauto, kuid ei saanud häält teha, sest kükitas võsas. Tulid päästeametnikud ja tõstsid ta püsti, hakkas šokist toibuma ja politseile vastuseid andma, põhiliselt küsiti kes oli roolis. N.Q ütles, et tema küll ei olnud roolis. N.Q viidi Rahumäe arestimajja, kuna tal oli kandmata 11 kuud vangistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, Rahumäelt viidi ta Tartu vanglasse. Karistust ei läinud kandma, hoidis kõrvale ja oli tagaotsitav. Kohtu küsimusele, miks X1 väidab, et N.Q oli õnnetuse hetkel roolis , vastas N.Q: Ma ei tea, miks ta niimoodi räägib, aga ta on seal palju asju rääkinud, oma silmadega nägin kuidas ta tarvitas alkoholi…..// ta oli alkoholijoobes….//…. miks ekspertiis niimoodi näitab, ma ei saa sellest aru.

§ 60

lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks;

§ 61lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

Kohus, kuulanud ära süüdistatava ja tunnistajad ning kontrollinud kohtumenetluse poolte kohtuliku arutamise ajal esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et esitatud tõendid on asjakohased ning neid võib kriminaalasja lahendamisel kasutada. Harju Maakohus 20.03.2018 uuendas kohus antud kriminaalasjas kohtulikku uurimist ning määras teostada liiklustehniline ekspertiis (tl 153-154) kuna N.Q ´i sõnul oli roolis keegi tundmatu hääletaja, tema ise aga istus tagaistmel keskel, turvavöö oli kinnitamata. Kohus esitas eksperdile järgmised küsimused:

1. Kas mootorsõiduki Toyota Auris, 2007.a VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxxx reg nr XXX XXX tagaistmel keskel sai keegi istuda ja liiklusõnnetuse hetkel juhile sülle maanduda.
2. Kas avarii hetkel istus keegi tagaistmel keskel. Kohtuekspertiis on KES § 2 kohaselt menetlusasjas eksperdiks määratud isiku erialane tegevus, mille eesmärk on uurida esitatud materjali ja anda ekspertiisiülesandest lähtudes teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus. KES § 4 lg 1 kohaselt ekspert on isik, kes kohtuekspertiisi tehes kasutab mitteõiguslikke eriteadmisi, seaduses sätestatud juhul ka õiguslikke eriteadmisi. KES § 4 lg 2 kohaselt eksperdiks võib olla kohtuekspert, riiklikult tunnustatud ekspert või menetleja määratud muu isik. 20.04.2018 koostas kohtuekspert Lembit Teesalu ekspertiisiakti nr 18E-LL0013 (tl 155-160). Kohus leiab, et 20.04.2018 ekspertiisiakt on põhjalik ja usaldusväärne ning kohus tugineb ekspertiisiaktile, sh eksperdi arvamusele. 21.11.2016 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeem ja fototabel (tl 38-48, fotod nr 1-14) kinnitavad, et 21.11.2016 kell 18:18 toimus Harjumaal Saue vallas Kanama-Jõgisoo tee
3. km Raja maja juures liiklusõnnetus, milles osalesid N.Q , X1 ja X
4. Vaatlusega on tuvastatud, et liiklusõnnetus toimus kahesuunalisel asfalteeritud märjal sõiduteel, kus puudub valgustus, ees läheb kurv paremale. Antud teelõigul on lubatud suurim kiirus 40km/h. Sõidutee on 6,1m lai. Kurvist vasakule jääb võsastik ja üksikud puud. Vasakule teelt väljas on sõiduk Toyota Auris reg märk XXX XXX esiosaga vastu puud. Puu omakorda on vasakpoolsest sõidutee asfalteeritud servast 4,5m kaugusel. Mõttelisest sirgest jääb puu 1,9 kaugusele. Sõiduki tagumine parem ratas on mõttelisest sirgest 0,2m kaugusel. Vasakpoolsest asfalteeritud servast on tõmmatud pikendussirge otse edasi. Sõiduki tagumine parempoolne ratas on antud sirgest 1,7m kaugusel ja parempoolne esiratas on 3,6m kaugusel. Autos viibinud kaasreisijad X1 ja X5 on toi metatud SA PERH´i. Teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (tl 55) kinnitab, et kaasreisija X4 on toimetatud Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumisse seoses vasaku sääre ja rindkere parema poole põrutustega. Antud teatis on edastatud Eesti Liikluskindlustuse fondile, Haigekassale ja Politsei- ja Piirivalveametile. X4´ile on määratud ambulatoorne ravi. 22.11.2016 koostatud sõiduki Toyota Auris reg märk XXX XXX vaatlusprotokolliga ja fototabeliga (tl 49-54 fotod nr 1-8) on tõendatud, et sõiduk Toyota Auris reg märk XXX XXX on sõitnud esiosaga 5 1-18-631 vastu puud, millele viitavad sõiduki vigastused (kapott, esipaneel, parempoolne esitiib, vasakpoolne küljekarp, esiosa on paindunud paremale, eraldunud on esilaternad, mõranenud esiklaas, purunenud esikaitseraud, küljepeeglid, avanenud on juhi turvapadi, mis eemaldati ja pakendati paberkotti. 16.01.2017 koostatud kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr 16E-PõI0231 (tl 56-63, fotod nr 1-3) on tõendatud, et 21.11.2016 toimunud liiklusõnnetuses Harjumaal Jõgisoo külas Vana-Keila mnt Raja maja juures sai kannatata sõidukis viibinud X
5. Liiklusõnnetuse kohale saabus kell 18.31-18.39 Keila kiirabi, X1 viidi SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiiniosakonda, kus ta oli ravil 21.11.2016-28.11.
6. Eksperdiarvamuse punkt 1 tõendab, et X1l olid näokoljuluude hulgimurrud (parem silmakoobas, sarnakaar ja ülalõug), põrutushaav silma piirkonnas, parema rangluu nihkumisega murd, rinnaku murd, paremal 2-3 roide murrud, kopsude põrutus ning nahaalune verevalum alakõhul. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusest nr 266 ei ole X1´ vigastused eluohtlikud ja nende paranemine kestus ei ületa 4 kuud. 21.11.2016 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas teostatud biokeemiauuringul ei leitud X1 vereseerumist etanooli (eksperdiarvamuse punkt nr 2). Seega ei ole tõendamist leidnud N.Q´i väide, et X1 ütlused ei ole usaldusväärsed joobe tõttu. Tunnistaja X1 andis põhjalikke ütlusi autos viibinud isikute kohta, ta kinnitas, et pärast talust ära sõitmist ja enne liiklusõnnetust ei ole nad peatusi teinud ning võõrast hääletajat peale võtnud. Tunnistaja istus kõrvalistuja taga, juhi taga istus X5, juhi kõrval X4 ning autot juhtis N.Q, samuti osutas tunnistaja kohtusaalis süüdistatava N.Q´le kui sõiduki juhile. Lähedal elav tunnistaja X3 kinnitas X1 öeldut inimeste paiknemise kohta autos. X3 tegi kohale jõudes sõiduki uksed lahti ja juhiistmel polnud kedagi. Tunnistaja X5 kirjeldas hääletajast autojuhti järgmiselt: tumedates riietes pikk meesterahvas, vanus u 28-29, rääkis vene aktsendiga eesti keelt. N.Q kirjeldus: minu pikkune või natukene pikem, aga minust noorem, ta võis olla 20-30 vahel. Juhi kõrval istunud X4 ei osanud roolis olnud meest kirjeldada, oli hämar, too võis olla kuskil 25 aastat vana. Tunnistaja Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna patrullpolitseinik Veigo Vettik kinnitas, et vestles X4´iga, kuid too keeldus ütlemast kes roolis oli. Tunnistajad Veigo Vettik ja X3 nägid, kuidas päästjad toimetasid võsast välja ühte meesterahvast. Samas kinnitab ka N.Q, et päästeametnikud tõstsid ta võsast välja. Ent N.Q väite järgi ronis hääletaja autost välja ja läks võsasse hädale, seejärel ronis autost välja N.Q ise ja läks hääletajat otsima, kuid viimane oli juba kadunud. Tunnistajad aga ei näinud rohkem kedagi liikumas, kuigi jõudsid mõlemad liiklusõnnetuskohale praktiliselt kohe, X2 u 10 minutiga ja X3 3-4 minuti pärast. Kohus märgib, et X4, X5 ja N.Q´i ütlused on väga erinevad nii liikumise kohta pärast talust lahkumist ning hääletaja autosse võtmise osas. On vähe usu tav, et kolm täiskasvanud meest lubaksid rooli juhuslikku hääletajat, kes esitab neile veel oma tingimusi ja sõidab Tartu asemel hoopis Keilasse, seejärel Sauele ning ajab oma asju. Tunnistajate X4 ja X5 ütluste kohaselt tarvitas X1 liiklusõnnetuse päeval alkoholi. Kohus on juba võtnud seisukoha antud punkti osas ning kordab veel, et 16.01.2017 koostatud kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr 16E- PõI0231 on kinnitamist leidnud, et X1 verest etanooli ei leitud. Hinnates X4 ja X5 ütlusi, võtab kohus arvesse, et mõlemad olid alkoholijoobes ning samuti seda, et tunnistaja X4 sai hääletajast teada N.Q ´i telefonikõnest vanglast. Samuti kohtus N.Q Tartu Vanglas X5´ga. Antud asjaolu kinnitavad Tartu Vangla vastus nõudekirjale (tl 114-115), kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (tl 116-125) ning kinnipeetava N.Q´i kõneeristus (tl 126-139). N.Q ei omanud liiklusõnnetuse toimumise hetkel mootorsõiduki juhtimisõigust ja oli alkoholijoobes (tl 38, 72). 21.11.2016 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 31) kinnitab, et kell 18:55 Harju Maakonnas Saue vallas Jõgisoo külas kontrolliti ja tuvastati indikaatorvahendiga Envitec Alcoquant 6020 nr A111201 N.Q ´il alkoholisisaldus 1,280 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli väljatrükk (tl 33-37) kinnitab, et 21.11.2016 kell 19:33-19:39 tuvastati N.Q ´il alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARDM-0085, mille lõplik lugem oli 1,23 mg/l, 6 1-18-631 laiendmääramatus +/ -0,12 mg/l, seega lõpptulemus oli 1,11 mg/l. Mõõtevahend o n taadeldud (taatlemisetunnistuse nr TTRC-16-00156). 20.03.2018 määras Harju Maakohus teostada liiklustehniline ekspertiis (tl 153-154). 20.04.2018 ekspertiisiakt nr 18E-LL0013 (tl 155-158) kinnitab, et avarii hetkel ei saanud tagaistmel keskel keegi istuda ning tehniliselt on välistatud, et mootorsõiduki Toyota Auris 2007.a, VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxxxx reg nr XXX XXX tagaistmel keskel istunud kinnitamata turvavööga isik saanuks õnnetuse tagajärjel paiskuda ette juhi ja rooli vahele. 16.05.2017 koostatud DNA-eskpertiisi akt nr 17E-GE0486 (tl 64-70) kinnitab, et turvapadjalt (pakend nr 1) võetud proovist saadi DNAanalüüsi täisprofiil, mis langeb kokku N.Q ´i DNA-profiiliga. Seega ei ole kinnitamist leidnud N.Q ´i väide, et roolis oli keegi tundmatu hääletaja, tema ise aga istus tagaistmel keskel, turvavöö oli tal kinnitamata. Kohtu hinnangul on istungil esitatud ja uuritud tõenditega kinnitamist leidnud, et N.Q , kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 21.11.2016 kl 18:18 Harjumaal Saue vallas Kanama-Jõgisoo tee
7. km Raja maja juures mootorsõidukit Toyota Auris registreerimismärk XXX XXX joobeseisundis ning põhjustas liiklusõnnetuse. Karistus Kohus asub seisukohale, et kohtueelses menetluses on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 2). Kohtuistungil pole N.Q oma süüd tunnistanud. Olles kriminaalkorras korduvalt karistatud, istus N.Q auto Toyota Auris rooli teadlikult, sõidukis olid tuttavad ja sõbrad. Avariijärgselt lahkus N.Q sündmuskohalt ning peitis end võsasse. Autos viibinud kaasreisijad X1 ja X5 toimetati SA PERH´i, sõiduk sai tugevalt vigastada. Kohtu hinnangul on N.Q ´i käitumine ilmselgelt kavatsetud (KarS § 16 lg 2). Omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning tarbides alkoholi juhtis t a sõidukit. Joobeseisundi mõiste on määratletud korrakaitseseaduse § 36 lg 1, mille kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta teab oma tegevusele järgneva karistuse vältimatusest. N.Q ´i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks mõistnud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. N.Q on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud just joobeseisundis mootor sõidukite juhtimise eest (karistusregistri väljavõte tl 74-77, kinnipeetava andmed tl 94-98, Tartu Maakohtu 04.05.2016 otsus kriminaalasjas nr 1-16-3819 tl 78-80, Tartu Maakohtu 22.05.2017 määrusega kriminaalasjas nr 1 -16-3819 vabastati N.Q enne tähtaega katseajaga 6 kuud ja allutati ta kogu katseajaks KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud käitumiskontrollile, kohustati täitma KarS § 75 lg 2 p 2 ja 5 sätestatud kohustusi, tl 81-83, Tartu Maakohtu 02.09.2014 otsus kriminaalasjas nr 1-14-2507, tl 84-86, Tartu Maakohtu 13.03.2014 otsus kriminaalasjas nr 1-14-2281, tl 91, Tartu Maakohtu 12.04.2012 otsus kriminaalasjas nr 1- 12-3512, tl 92-93). Kohtuistungil kinnitas N.Q, et pärast liiklusõnnetust viidi ta otse Rahumäe arestimajja, kuna tal oli kandmata 11 kuud vangistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, Rahumäelt viidi ta Tartu vanglasse. Karistust ei läinud ta kandma, hoidis kõrvale ja oli tagaotsitav. Kohtule on esitatud teatis, et N.Q vabanes Tartu Vanglast tingimisi ennetähtaegselt ning enne ja peale vanglast vabanemist tegi N.Q tugiisikuga koostööd (tl 175). 7 1-18-631 Karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ja karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes N.Q´i puhul ei esine. N.Q ´il puudub töökoht (tl 73), tema eluviis ei ole muutunud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Arvestades N.Q ´i senist käitumist ning kuriteo raskust tuleb N.Q süüdi mõista KarS § 424 järgi (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 2) ja karistada vangistusega 1 aasta 6 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust varasema Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 04.05.2016 otsuse kriminaalasjas nr 1-16-3819 ärakandmata osa võrra, mis on 4 kuud 10 päeva ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud 10 päeva vangistust. Kohtuotsuse jõustumisel kohaldada N.Q ´i suhtes tõkend vahistamine, mis tühistada karistuse kandmisele asumisel. Menetluskulud

§ 180

lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulusid süüdimõistetu.

§ 173

lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Antud kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid: isiku kohtuarstliku ekspertiis, ekspertiisiakt nr 16E -PõI0231, tl 56-63, DNA-ekspertiis, ekspertiisiakt nr 17E-GE0486, tl 64-70, liiklusekspertiis, ekspertiisiakt nr 18E-LL0013, tl 155-160. Kaitsja on esitanud taotlused riigi õigusabi tasu määramises ja hüvitamises kokku summas 942 eurot (tl 100-101 summas 24 eurot, tl 102-104 summas 72 eurot, tl 105-107 summas 72 eurot, tl 108-110 summas 24 eurot, tl 144-146 summas 570 eurot, tl 166-167 summas 120 eurot, tl 173-174 summas 60 eurot).

§ 179

lg 1 p 2 järgi on 2018.aastal süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 750 eurot. Ei tohi jätta märkimata, et kuritegude toimepanek on olnud N.Q ´i vaba valik. Eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik, et kuritegude toimepanemise ja kriminaalasja menetlemisega kaasnevad vältimatult ka menetluskulud.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.

§ 180

lg 3 alusel määrab kohus kriminaalmenetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Asitõendid

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsust tehes küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud muude objektidega. Toyota Auris reg märk XXX XXX juhipoolne turvapadi on antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse (asitõendi üleandmise -vastuvõtmise akt nr 2017-1044, tl 71) tuleb hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel.

Leo Kunman Kohtunik Tallinna Ringkonnakohus

1. oktoobril
2. a otsustas:
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. juuni 2018 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-18-631 N.Q-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse, 1 aasta 10 kuud ja 10 päeva vangistust, mõistmise osas. 8 1-18-631
5. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
6. Apellatsioon rahuldada osaliselt.
7. Määrata Advokaadibüroole Natalia Lausmaa seoses advokaat Natalia Lausmaa poolt N.Q-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks koos käibemaksuga 240.00 ( kakssada nelikümmend ) eurot. 5.

§ 185

lg 1 alusel jätta apellatsioonimenetluses N.Q-le õigusabi osutamisega seotud tasu riigi kanda. Kohtukoosseis / allkirjad / 9