1-21-357 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. veebruaril 2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-21-357 (kohtueelses menetluses 19

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Diana Helila Süüdistatav I.K , isikukood: XXX , Eesti Vabariigi kodakondsus, emakeel: vene keel; haridus: xxx, töökoht: xxx, xxx, elukoht: xxx; kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, kehtivaid väärteokaristusi ei ole, tõkend: puudub. Kaitsja vandeadvokaat Dmitri Školjar (lepinguline kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p 3, 4, 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg-d 1 ja 3, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313 ning kohus otsustas: 1. Tunnistada I.K

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 2.

§ 74

lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus I.K ’i suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ -s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 05.02.2021. a. 3. Võttes aluseks

§ 75

lg 1 on I.K kohustatud järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1-19-8004 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult õppimiskoha vahetamiseks; eelneva loa elu-, töö- või 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. lisakohustus 4.

§ 75lg 2 p 21 alusel määrata I.K-le käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 5. Kr

MS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista I.K-lt välja riigituludesse menetluskuludena:  määratud kaitsja tasu summas 129,60 eurot;  joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulud kokku summas 183 eurot,  sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot, s.t kokku 1188,60 eurot.

1. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb I.K-l tasuda menetluskulud kokku summas 1188,60 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 99,05 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
2. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU I.K ´i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 10.08.2019 kella 14.11 ajal Tallinnas Vasara 22B asuva maja juures mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (narkojoove amfetamiinist, fentanüülist, metadoonist ja alprasolaamist). Sellise tegevusega rikkus I.K  liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ 2

§ 3

lg 5 kohaselt juhul, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, mistõttu LS § 223 lg 1 rikkumise osas on 28.08.2019 väärteomenetlus lõpetatud. Seega I.K mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Diana Helila, süüdistatav I.K ja tema kaitsja Dmitri Školjar sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

§ 424

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust. Lähtuvalt

§ 74lg 1 ja 3 jätta vangistus 8 kuud täitmisele pööramata, kui I.K ei pane 15.

kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale katseajaks pandud kontrollnõudeid lähtuvalt

§ 75

lg 1: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte

§ 75lg 2 p 21 alusel määrata I.K tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. I.K kuulub

§ 424

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. 3