KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoobril 2020, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-631 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Heli Eilonen Kriminaalhool

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas.

Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. Kohtuotsus jõustus 13.03.

1. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.07.
2. Tartu Maakohtu 16.04.2020.a määrusega vabastati L. C temale Harju Maakohtu 14.06.2018.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kohus määras KarS § 76 lg 4 alusel katseaja kestvusega kuni 05.01.2021.a ning allutas L.C käitumiskontrollile ja kohustas L. C-d täitma käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisakohustustena määras kohus L.

§ 75

lg 2 p 2 ja p 4 alusel kohustuse mitte tarvitada alkoholi ning asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul vabanemisest arvates. Määrus jõustus 05.05.2020.a.

1. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametnik esitas 11.08.2020.a kohtule erakorralise ettekande L.C-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune pani 18.06.2020 toime karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, juhtides mootorsõidukit olles ise alkoholijoobes. Samuti on rikkunud L. C 07.07.2020 ja 11.08.2020 registreerimiskohustust. Kohtuistungil avaldatud seisukohad
2. Kohtuistungil märkis kriminaalhooldusametnik, et jääb erakorralises ettepanekus väljendatud seisukoha juurde. Isik on võltsinud registreerimisaega ning ei võta seda tegu omaks. Samuti on ta rikkunud alkoholikeeldu ja jätkanud kuritegelikku käitumismustrit. Isik on korduvalt karistatud ja vanglas viibinud joobes juhtimise eest.
3. L.C selgitas kohtuistungil, et
4. augustil tal ei olnud põhjust sellist lolli asja teha. Ta kahetseb rollerisõitu, on endale teadvustanud kriminaalhoolduse põhimõttelist sisu ning et sellesse tuleb täie tõsidusega suhtuda. Palub jätta ettekande rahuldamata ja anda võimaluse jätkata kriminaalhooldust. Võib panna kohustuseks, et peab programmi lõpuni läbi, nii nagu ette nähtud ja vajalikuks peetakse. 2
5. Kaitsja vaidles erakorralise ettekande ettepanekule vastu, leides, et isik on läinud vabatahtlikult programmi ja soovib seda läbida ning läheb psühhiaatri vastuvõtule. Ettepanek on kontrollnõudeid täiendada selles osas, mis isik on endale vabatahtlikult võtnud – psühhiaatri vastuvõtul ja sotsiaalprogrammis käia. Isikule tuleks anda võimalus läbida sotsiaalprogramm, mis ta endale on võtnud ja käia psühhiaatri juures. Leida endale kas või osalise koormusega töö. Vaatamata toimepandud rikkumistele on isik võtnud kohustused ja need kaaluvad üles selle, et isik vanglasse saata. Kohtu seisukoht
6. KarS § 76 lg 7 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
7. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et L.C rikkus registreerimiskohustust 07.07.2020 ja 11.08.2020 kuupäevadel. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt kirjutas L. C 10.07.2020 registreerimiskohustuse rikkumise kohta, et oli külas XXX ning ajas mälus kuupäevad segi, arvates, et peab ilmuma 10.07.2020, 07.07.2020 hommikul tuli meelde, et registreerimine ikkagi 07.
8. ja helistas kohe kriminaalhooldusametnikule ning selgitas olukorda ja palus uue vastuvõtuaja panna. 11.08.2020.a registreerimiskohustuse rikkumise kohta ei ole ametnik saanud selgitusi võtta, kuna isik ei ole ametnikule kättesaadav. Ametnik võttis ühendust isiku elukoha omanikuga, kelle väitel oli L.C XXX XXX juures ning samuti helistas ametnik tugiisikule M. T.le, kes ei osanud öelda, et kus täpselt võiks L.C XXX elada.
9. Lisaks on erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks esitatud põhjusel, et L. C on 18.06.2020.a toime pannud uue väärteo, juhtides mootorsõidukit olles ise alkoholijoobes. Erakorralisele ettekandele on lisatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (koostatud 18.06.2020.a Jõgeva -Põltsamaa maantee 17 km), millelt nähtub, et testiga (dräger alcotest) on tuvastatud L. C-l alkoholijoove väljahingatavas õhus 0,17 mg/l kohta. L.C avaldas kriminaalhooldusametnikule õigusrikkumisest e -kirja teel 27.07.2020 ning märkis, et käis hauaplatsil ja kuna eemale oli maetud lapsepõlvesõber, kellel oli sünniaastapäev, siis toimus kogunemine ja tarbis 2 pudelit Somersby siidrit. Arvates ekslikult, et pole joovet, alustas rolleriga sõitu Jõgeva poole. Väärtegude eest määras politsei suure rahalise karistuse 320 eurot trahvi, mille L.C lubas ära maksta ning märkis, et kahetseb tehtut südamest.
10. Seega nähtub, et L. C on rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi (kriminaalhooldaja juures registreerimiskohustuse täitmine) ja pannud kriminaalhoolduse perioodil toime uue kuriteoga samalaadse väärteo. Lisaks on kriminaalhooldaja selgitanud kohtuistungil, et L.C ei ilmunud
11. augustil registreerimisele ja
12. augustil täiendavale vastuvõtule ilmudes esitas kriminaalhooldusametnikule võltsitud sedeli, oli märkinud visiitkaardile teise aja. Suudeti tuvastada, et vanalt sedelilt on ära kustutatud kuupäev ja tehtud paljundus, mida kriminaalhooldusametnik loeb sihilikuks registreerimiskohustuse rikkumiseks. 3
13. Kohus loeb uue väärteo toimepanemise raskeks rikkumiseks, kuivõrd L.C on karistatud KarS § 424 järgi, mistõttu on alkoholi tarvitamine L.C puhul oluliseks riskiteguriks.
14. Samas võtab kohus arvesse, et L. C on vabatahtlikult asunud alkoholisõltuvuse probleemiga tegelema ning asunud läbima „Kainem ja tervem Eesti“ programmi ning käib psühhiaatri vastuvõttudel. Selliselt on võimalik kohtu hinnangul alkoholi tarvitamisega seotud riske maandada ning jätkata karistuse kandmist vabaduses. Katseaja lõpuni on veidi vähem kui 3 kuud, mille jooksul on võimalik kriminaalhooldusametnikul jälgida L.C käitumismustreid ja maandada kriminogeenseid riske. Kohtu hinnangul ei ole vangistuse täitmisele pööramine käesoleval juhul proportsionaalne ja vajalik meede, kuna L. C-l on võimalik vabaduses jätkata sotsiaalprogrammis osalemisega ning psühhiaatri vastuvõttudel käimisega, millega maandab võimalikke riske uute süütegude toimepanemiseks.
15. Seetõttu ja eelnevast tulenevalt jätab kohus rahuldamata kriminaalhooldaja erakorralise ettekande L. C-le Tartu Maakohtu 14.06.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-631 mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Määrata L.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustus läbida Tartu Ülikooli Kliinikumis talle määratud ravi ning jätkata sotsiaalprogrammi Kainem ja tervem Eesti läbimist. 13. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel mõista välja L.C-lt riigieelarvesse menetluskuluna kaitsjatasu 178 €. Menetluskulu tuleb tasuda 4 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Peet Teidearu Kohtunik 4