RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 199 lg 1 p 1 alusel.

1. GFC pankrotihaldur vaidlustas kriminaalmenetluse lõpetamise Riigiprokuratuuris. Riigiprokuratuur rahuldas
2. aprilli
3. a määrusega kaebuse KarS § 201 ja § 2172 järgi menetluse lõpetamist puudutavas osas. KarS § 384 osas jäeti kaebus läbi vaatamata, kuna süüdistuskohustusmenetluses on kaebeõigus üksnes kannatanul ning GFC pankrotihaldur ei ole KarS § 384 lg-s 1 nimetatud kuriteos kannatanu.
4. GFC vaidlustas Riigiprokuratuuri määruse osas, millega tema kaebus jäeti läbi vaatamata.
5. Tallinna Ringkonnakohtu
6. mai
7. a määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata, sest see polnud esitatud advokaadi vahendusel.

§ 208

lg 1 järgi saab süüdistuskohustusmenetluses Riigiprokuratuuri määruse peale ringkonnakohtule kaebuse esitada üksnes advokaat. 1-24-2713

§ 208

lg 1 ei maini küll otsesõnu Riigiprokuratuuri määrust, millega jäetakse kaebus läbi vaatamata, kuid kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse vaidlustamine peab toimuma sama kaebekorra järgi kui kaebuse rahuldamata jätmise määruse vaidlustamine. Seega tuleb kaebus esitada advokaadi vahendusel. MÄÄRUSKAEBEMENETLUS RIIGIKOHTUS

1. GFC taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kaebuse sisulist läbivaatamist. Riigikohtu praktika järgi saab süüdistuskohustuskaebuse läbi vaatamata jätmise määrust ringkonnakohtus vaidlustada ka advokaadi vahenduseta. Järelikult oli kaebus nõuetekohane ja seda läbi vaatamata jättes rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõigust. Kui kaebus tulnuks siiski esitada advokaadi vahendusel, pidanuks ringkonnakohus jätma kaebuse käiguta ja andma kaebajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.
2. Prokuratuuri vastuses leitakse, et ringkonnakohtu seisukoht on õige. Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamine ringkonnakohtus peaks toimuma ühtmoodi, olenemata asjaolust, kas prokuratuur jättis kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Ka polnud ringkonnakohtul alust kaebuse käiguta jätmiseks.
3. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis andis kriminaalasja
4. novembril 2024

§ 390lg 1 ja § 354 lg 1 alusel läbivaatamiseks kolleegiumi kogu koosseisule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Riigiprokuratuuri määruse saab süüdistuskohustusmenetluses vaidlustada ringkonnakohtus advokaadi vahendusel määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul (

§ 208lg 1).

Kuigi osundatud säte nimetab üksnes rahuldamata jäetud süüdistuskohustuskaebust, on kohtupraktikas selle normi kohaldamisala laiendatud ka sama kaebust läbi vaatamata jätvale Riigiprokuratuuri määrusele (RKKK 11.04.2011, 3-1-1-97-10, p 27). Seega saab Riigiprokuratuuri määruse peale, millega on süüdistuskohustuskaebus jäetud läbi vaatamata, esitada määruskaebuse

§ 208lg-s 1 ette nähtud korras ehk advokaadi vahendusel.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et vastupidist väites võiks seada kahtluse alla teisedki

§ 208lg-s 1 sätestatud tingimused.

1. Advokaadinõue on põhjendatud nii süüdistuskohustuskaebust rahuldamata kui ka läbi vaatamata jätvate Riigiprokuratuuri määruste peale kaebamisel. See kaitseb võimaliku kannatanu huve ning aitab tagada legaliteedipõhimõtte järgimise kohtulikku kontrolli. Vaidlused selle üle, kas kaebaja on kannatanu või mitte, võivad olla õiguslikult keerukad ning vajada kutselise juristi abi (nt RKKK 23.04.2024, 1-23-7139/7; 14.03.2024, 1-23-3265/13; 18.06.2021, 1-21-1591/11; 01.04.2021, 1-20-8130/9; 12.01.2006, 3-1-1-148-05). Prokuratuur ei ole kannatanu kaebust läbi vaadates seotud kaebuse piiridega (viidatud 1-23-7139/7, p-d 18–19; vt ka viidatud 1-21-1591/11, p 19), ringkonnakohus aga tegutseb kaebuse piires (vrd RKKK 07.11.2023, 1-22-7792/21, p 8). Seda enam on oluline, et ringkonnakohtule esitatava kaebuse koostajal oleksid õigusteadmised. Kui võimaliku kannatanu majanduslik seis ei võimalda lepingulise advokaadi kasutamist, saab ta alati taotleda riigi õigusabi.
2. Ülaltooduga muudab kriminaalkolleegiumi kogu koosseis
3. novembri
4. a määruse nr 1-23-3265/8 p-s 8 väljendatud seisukohta, mille kohaselt võis süüdistuskohustuskaebust läbi vaatamata jätvat Riigiprokuratuuri määrust ringkonnakohtus vaidlustada ka advokaadi vahenduseta.
5. Kolleegium ei nõustu väitega, et ringkonnakohus pidanuks andma advokaadinõude kehtivuse korral kaebajale võimaluse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebeõiguseta isiku kaebus tuleb jätta 2

§ 208

lg 3 ja § 326 lg 2 p 3; vt ka 04.02.2005, 3-1-1-10-05, p-d 8–9; 30.08.2005, 3-1-1-81-05, p-d 5–6). Seega jättis ringkonnakohus põhjendatult CFG kaebuse läbi vaatamata, kuna see polnud esitatud advokaadi vahendusel. Küll aga oli Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamisviide ebatäpne, kuna selles polnud mainitud advokaadinõuet. Arvestades, et menetleja eksimus kaebekorra selgitamisel tugines Riigikohtu praktikale, mida käesoleva määrusega muudetakse, tuleb seda võtta arvesse kaebetähtaja võimaliku ennistamistaotluse lahendamisel (RKKK 20.12.2017, 1-17-7210/11, p 9.2; 10.11.2017, 1-17-4754/16, p 13.2). 12. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 361lg 1 p-st 1 ja § 390 lg-st 1, jätab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 21.

mai 2024. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. GFC määruskaebemenetluse kulu jääb

§ 187lg 2 kohaselt tema enda kanda ja selle hüvitamiseks esitatud taotlus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Eriarvamus: 1-24-2713/13 3