1-24-2713/12
RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-24-2713 7. mai 2025 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett, Hannes Kiris, Paavo Randma, Juhan Sarv ja Heili Sepp Kaebuse läbi vaatamata jätmise vaidlustamine Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2024. a määrus GFC Good Finance Company AS (pankrotis), esindaja vandeadvokaat Madis Saar, määruskaebus Riigiprokuratuur, esindaja riigiprokurör Andres Ülviste 9. aprill 2025, kirjalik menetlus RIIGIKOHUS MÄÄRAS:
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. GFC Good Finance Company AS-i (pankrotis, edaspidi GFC) pankrotihaldur Toomas Saarma esitas 11. juulil 2022 Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate, milles taotles kriminaalmenetluse alustamist karistusseadustiku (KarS) §-de 201, 209, 2172, 280, 344, 345 ja 384 tunnustel. Põhja Ringkonnaprokuratuur alustas 18. juulil 2022 kriminaalmenetlust KarS § 384 lg 1, § 201 ja § 2172 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti 26. veebruari 2024. a määrusega lõpetati kriminaalmenetlus prokuratuuri loal kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1 alusel.
Riigiprokuratuur rahuldas 8. aprilli 2024. a määrusega kaebuse KarS § 201 ja § 2172 järgi menetluse lõpetamist puudutavas osas. KarS § 384 osas jäeti kaebus läbi vaatamata, kuna süüdistuskohustusmenetluses on kaebeõigus üksnes kannatanul ning GFC pankrotihaldur ei ole KarS § 384 lg-s 1 nimetatud kuriteos kannatanu.
1-24-2713 KrMS § 208 lg 1 ei maini küll otsesõnu Riigiprokuratuuri määrust, millega jäetakse kaebus läbi vaatamata, kuid kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse vaidlustamine peab toimuma sama kaebekorra järgi kui kaebuse rahuldamata jätmise määruse vaidlustamine. Seega tuleb kaebus esitada advokaadi vahendusel.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUS RIIGIKOHTUS 5. GFC taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kaebuse sisulist läbivaatamist. Riigikohtu praktika järgi saab süüdistuskohustuskaebuse läbi vaatamata jätmise määrust ringkonnakohtus vaidlustada ka advokaadi vahenduseta. Järelikult oli kaebus nõuetekohane ja seda läbi vaatamata jättes rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõigust. Kui kaebus tulnuks siiski esitada advokaadi vahendusel, pidanuks ringkonnakohus jätma kaebuse käiguta ja andma kaebajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Riigiprokuratuuri määruse saab süüdistuskohustusmenetluses vaidlustada ringkonnakohtus advokaadi vahendusel määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul (KrMS § 208 lg 1). Kuigi osundatud säte nimetab üksnes rahuldamata jäetud süüdistuskohustuskaebust, on kohtupraktikas selle normi kohaldamisala laiendatud ka sama kaebust läbi vaatamata jätvale Riigiprokuratuuri määrusele (RKKK 11.04.2011, 3-1-1-97-10, p 27). Seega saab Riigiprokuratuuri määruse peale, millega on süüdistuskohustuskaebus jäetud läbi vaatamata, esitada määruskaebuse KrMS § 208 lg-s 1 ette nähtud korras ehk advokaadi vahendusel. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et vastupidist väites võiks seada kahtluse alla teisedki KrMS § 208 lg-s 1 sätestatud tingimused.
30.08.2005, 3-1-1-81-05, p-d 5–6). Seega jättis ringkonnakohus põhjendatult CFG kaebuse läbi vaatamata, kuna see polnud esitatud advokaadi vahendusel. Küll aga oli Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamisviide ebatäpne, kuna selles polnud mainitud advokaadinõuet. Arvestades, et menetleja eksimus kaebekorra selgitamisel tugines Riigikohtu praktikale, mida käesoleva määrusega muudetakse, tuleb seda võtta arvesse kaebetähtaja võimaliku ennistamistaotluse lahendamisel (RKKK 20.12.2017, 1-17-7210/11, p 9.2; 10.11.2017, 1-17-4754/16, p 13.2).