KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 11.04.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-3083 Kohtuasi W.J-i

§ 657

lg 1 p 2 1 alusel tuleb täiendada maakohtu määruse põhjendusi resolutsiooni p-des 5.7 ja 5.8 tehtud otsustuste osas, jättes määruse resolutsiooni muutmata. Määruskaebust ei rahuldata. 26. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS §

§ 651lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Isa vaidlustab määrust osaliselt resolutsiooni p-de 5.1, 5.7 ja 5.8 osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus TsMS §

§ 456lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata jõustunud.

1. Isa leiab, et maakohus rikkus poolte võrdsuse printsiipi. Arvestades, et maakohus määras 04.09.2024 istungil mh lõplike seisukohtade esitamise tähtajaks nii laste esindajale kui ka kohalikule omavalitsusele 30.09.2024, mis ei põhjustanud menetluse venimist, siis jättis õigesti maakohus isa taotluse, jätta ema 30.09.2024 menetlusdokument tähelepanuta, rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus poolte võrdsuse printsiipi käesolevas menetluses rikkunud.
2. Isa vaidlustab maakohtu määruse resolutsiooni p-s 5.1 määratud suhtluskorda R.K-ga ning leiab, et määrata tuleks suhtluskord, mille järgi viibib R.K kuni kooliminekuni mõlema vanema juures nädala kaupa vaheldumisi. Alternatiivselt on isa palunud määrata suhtluskorra, mille järgi kuni R.K kooliminekuni viibib R.K isaga iga paaris nädala kolmapäevast kuni järgmise nädala esmaspäevani. Maakohus on tuvastanud, et R.K-l on lähedane suhe mõlema vanemaga, kuid talle sobib rohkem selline suhtlemise kord, mille kohaselt viibib ta enamuse ajast koos emaga ning isaga suhtlemise perioodid on lühemad. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna R.K on seni harjunud elama koos emaga, tähendaks vahelduval elukohal baseeruv suhtlemise kord talle suurt muutust, milleks ta asja materjalist nähtuvalt valmis ei ole. Maakohus on õigesti rakendanud R.K puhul astmelist suhtluskorda. Suhtluskorra määramisel on arvesse võetud suhtluskorra mõju D.L-ile, õe ja venna omavahelistele suhetele ning seda, et see tagab D.L-ile ja R.K-le võimaluse maksimaalsel määral koos kasvada. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud muuta maakohtu määratud suhtlemise korda R.K osas isa taotletud viisil, kuivõrd see ei vasta lapse huvidele. Sealhulgas muutub alates 01.06.2026 suhtluskord isa poolt alternatiivselt taotletule vastavaks ning näiteks suvevaheajal viibivad lapsed võrdselt mõlema vanema juures ühe nädala kaupa, mis annab isale võimaluse osaleda R.K elus ajaliselt suuremas mahus, kuid tagab samal ajal lapse huve, s.o sujuvamat harjumist uue elukorraldusega.
3. Isa on seisukohal, et määruse resolutsiooni p-d 5.7 ja 5.8 tuleb tühistada. Maakohus on rikkunud küll menetlusõigust, jättes nimetatud resolutsiooni punktides tehtud otsustused põhjendamata (TsMS § 442 lg 8), kuid ringkonnakohus saab ise maakohtu rikkumise 12 2-24-3083 käesoleva määrusega kõrvaldada. Kolleegium ei nõustu isaga, et nimetatud resolutsiooni punktid tuleb tühistada ning põhjendab seda alljärgnevalt. 29.
4. Isa on toonud määruskaebuses resolutsiooni p 5.7 osas välja, et käesoleval ajal lapsed psühholoogi teenust ei kasuta, mistõttu ei vaja küsimus täiendavat reguleerimist. Ringkonnakohus on tuvastanud, et D.L ja R.K on suunatud psühholoogi vastuvõtule Keila Linnavalitsuse poolt, kuid R.K osas ei ole ema jõudnud veel aega nõustamiseks kokku leppida. Lisaks on D.L suunatud kunstiterapeudi vastuvõtule ning ta käib ka koolis sotsiaalpedagoogi vastuvõtul. D.L ja R.K-ga tegeleb ka peretöötaja. O.K-d pole isa psühholoogi vastuvõtule viinud, kuigi selle vajadust on isale korduvalt selgitatud (dtl 446– 447). Lisaks on eestkosteasutus vastuses määruskaebusele selgitatud, et D.L ning O.K vajavad jätkuvalt psühholoogilist tuge ning on tõenäoline, et R.K vajab kas juba praegu või tulevikus enda vanusele vastavat psühholoogilist tuge (dtl 423). Eestkosteasutuse selgitustest saab järeldada, et lapsed vajavad käesoleval juhul jätkuvalt psühholoogilist tuge ning mõlemal vanemal tuleb see lastele tagada. Asjaolu, et hetkel lapsed psühholoogilise nõustamise teenust ei kasuta, ei tähenda, et vajadus selle järele puudub, nagu märgib õigesti eestkosteasutus. Seega vastab maakohtu kohaldatud abinõu kolleegiumi hinnangul PKS § 134 lg 3 mõttes ettekirjutusele ning arvestades asjas kogutud tõendeid ning eestkosteasutuse arvamust, tagab laste heaolu ega kuulu tühistamisele. 29.
5. Isa on toonud määruskaebuse resolutsiooni p 5.8 osas välja, et asjas puuduvad tõendid, et isa tegutseb laste huvidega vastuolus või kahjustab mingil moel lapsi ning ei vaja seetõttu kontrollimist ega jälgimist laste heaolu spetsialisti poolt. Ringkonnakohus märgib, et resolutsiooni p-ga 5.8 ei ole sellist kohustust pandud üksnes isale, vaid mõlemale vanemale. Laste heaolu spetsialistidega koostöö tegemise eesmärk on eelkõige vanemate kaasabil laste parimate huvide tagamine. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et see abinõu tagab laste heaolu ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
6. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määruse põhjendusi täiendada resolutsiooni p-de 5.7 ja 5.8 osas, kuid nimetatud resolutsiooni punkte ei tühistata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks resolutsiooni p-s 5.1 isa ja R.K suhtluskorra osas.
7. Kuivõrd määruskaebust ei rahuldata, siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel isa kanda, v.a laste ja ema esindamise kulud, mis jäävad riigi kanda. Seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
8. Määruskaebuses on isa esitanud taotluse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Harju Maakohtu 04.12.2024 määrusega on isa taotlus määruskaebuselt enamtasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldatud ning määratud tagastada isale 60 eurot. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus vastava taotluse tähelepanuta. (allkirjastatud digitaalselt) 13