lg 1 mõttes, kuna üle andmata on vana (ka nn vene) kooli osa kappide joonised, millega on rikkunud nõuetekohase asja üleandmise kohustust § 635 lg 1 mõttes. Hagejal oli kõrge kohustuste standard. Kuna töö ei vastanud tingimustele, sest hageja keeldus jooniseid andmast, siis on kostjal õigus keelduda tasu maksmisest. Hageja märkis, et ta sai jooniseid Keila koolilt, mis on vale, sest joonised tegi koolile hageja. Kostja ja Keila linna vahel on sõlmitud hankeleping (Lisa 8 – AH227200_hankeleping_Teritaja). Lepinguga pidi kostja koostama ja esitama ostjale koos mööbli üleandmisega nõuetekohase dokumentatsiooni köidetud kujul A4 formaadis 3 (kolmes) eksemplaris ja 1 (üks) eksemplar digitaalsel kujul, sealhulgas eestikeelsed hooldus- ja kasutusjuhendid ning garantiitingimused ja esitama tööde üleandmisel lepingu vahetus täitmises osalenud alltöövõtjate nimekirja koos nende tehtud soorituse kirjeldusega. Kuna hageja ei andnud kostjale üle Keila Kooli nn vene osa jooniseid, siis ei saanud kostja omakorda täita eelnimetatud hankelepingu tingimusi Keila linna ees, kuna tänu hagejale puudub osaliselt nõuetekohane dokumentatsioon (joonised) kappide kohta, mille kostja saaks linnale üle anda. Samuti kohustas leping kostjat linnale üle andma ka alltöövõtjate soorituste kirjelduse. Viivisenõue on alusetu. Kostja jäi selle juurde, et on hagejale ta rohkem maksnud, alternatiivselt on õigus keelduda tasu maksmisest, kuna hageja rikkunud lepingut, sest esitamata joonised ja lisaks viivitas töödega (dtl 79, 11.06.2024 vastus, dtl 161, 29.10.2024, dtl 191 06.12.2024).a Kohtu põhjendused I
lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
§-s 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest, § 111 lg 1 sätestav, et kuu lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, 4 täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab.
, 7 järgi peavad võlasuhtes osalised käituma hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte kohaselt.
lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.
lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama, lg 2 p 1 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi.
lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu, lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest, lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
lg 1 järgi peab võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. II Enammakstud tasu Vaidlust polnud selles, et kostja võitis Keila Linnavalituse korraldatud hanke Keila Kooli (xxx) koolimööbli ostmine“ (viite nr 227200), mille üheks osaks olid ka koolikapid, mis tuli varustada nutilukustussüsteemiga (igal õpilasel on oma kapp, mida ta saab avada õpilaspiletiga). Selle kohta esitas hageja tõendina hankelepingu sõlmimise teate (dtl 41) ja kostja esitas tõendina mööbli müügilepingu (dtl 105). Kostja pöördus kappide varustamiseks nutilukustussüsteemiga hageja poole. Hageja tegi kostjale 24.09.2020 pakkumise nr 200905007 (dtl 97), mida kostja pole vaidlustanud ja mis on tõendatud ka kostja poolt kohtule esitatud vastava pakkumisega 24.09.2020 summas 50803,20 eurot (dtl 97 ja ka dtl 99, kostja päring 23.09.2020 pakkumise saamiseks, dtl 197). Kostja väitis, et ta tasus hagejale rohkem kui 24.09.2020 pakkumises nr 200905007 oli kokku lepitud ja et see oli paigaldamise tasu, mistõttu ei pea ta maksma 05.11.2021 pakkumise nr 211007020 järgset tasu 5182,80 eurot. Kostja väitis, et hageja oli ettevõtja ja teadlik, milliseid töid (paigaldust) tuleb teha ja oli ka varem paigaldanud selliseid süsteeme. See ei ole vaidluse all, mistõttu ei oma asjas tähtsust kostja 11.06.2024 vastuse lisaga 1 esitatud dokumendid nagu fotod kappidest, sõnumid hankijale (kostjale) (dtl 86-95). Kohus märgib, et kostja oli samamoodi ettevõtja ja pidi olema teadlik, mida ta hagejalt soovib saada ehk mõlemad olid professionaalsed ettevõtjad, mille tõttu on etteheide hagejale, et esialgses pakkumises polnud paigaldustasu sees, alusetu. Lisaks esitas kostja alles käesolevas menetluses väite, et kostja tasus alusetult paigaldustasu hagejale ja viide alusetule paigaldamise tasule, ei ole kooskõlas esitatud tõenditega ning
Viimase kohaselt tuleb selliseid väited, justkui vastaspool nõuab alusetult kokku leppimata tasu, esitada koheselt, kuid kostja esitas sellised väited alles kohtumenetluses. Lisaks pole kostja väide kohtu arvates järgnevatel motiividel põhjendatud ja tõendatud. Kostja esitatud e-kirjast 22.09.2022 (dtl 96 alumine e-kiri) nähtub, et kostja soovis saada hagejalt 680-le metallkapile lukku, mida saab õpilane kaardiga avada ja tegemist on Keila kooli hankega, millel kostja soovib osaleda, et kostja peab neid kappe koos metallkapiga pakkuma. Hageja tegi 5 24.09.2020 pakkumise nr 200905007 ja esitatud pakkumise kohaselt (dtl 97) hõlmas see 680 kapiluku komplekti, lisaks kaardilugejaid, mooduleid, laiendusmooduleid, toitemooduleid, kaste, akusid. Koos pakkumisega saatis hageja kostjale ka moodulite ühendusskeemi (dtl 97, 97p, e-kiri 24.09.2020 kostjale, dtl 96). Mainitud pakkumises ei ole paigaldamise tasu ning kostja ei soovinud ka oma 22.09.2020 e-kirjas hagejalt paigaldust. Kostja poolt kohtule esitatud hageja 24.09.2020 kirjas (millega saadeti pakkumine 200905007 ja moodulite ühendusskeem) on hageja viidanud, et kui tekib küsimusi, täpsustusi, siis hageja ootab kas kõnesid või kirju. Mitte ühestki kostja tõendist ei nähtu, et kostja oleks
lg 1, 2, § 635 lg 1 järgi Keila kooli mööbli varustamiseks nutilukustussüsteemiga vastavalt pakkumisele 200905007 ja millele lisandus täiendavate tööde ehk paigaldamise tasu. Seega on kostja vastuväited alusetult nõutud paigaldusteenuse tasust tõendamata. II Joonised Ülalviidatud pakkumisest nr 200905007 ei nähtu, et see hõlmaks hageja kohustust teha mingeid dokumente või joonised ja seda ei nähtu ka poolte e-kirjavahetusest 22.09.2020-24.09.
Vastupidiselt on hageja teatanud, et tolle teenuse osutamine on tasuline (pakkumise hind 1952 eurot). Kirjavahetusest kooliga 19.03.2024 nähtub, et hageja küsib koolilt infot, kuna kostja nõuab pikemat aega projekti, kuid hagejal pole mingit seost ei kappide, nende hulga ega ka asukohtadega ja et hageja võib otsida mõne 6 projekteerija, kes selle ära teeb, kuid küsimus on selless, kes maksab ning hageja palub suhelda koolil eskiiside asjus kostjaga. Hageja poolt kohtule esitatud 05.11.2021 pakkumisest nr 211007020 (dtl 50-51p) nähtub, et ta tegi kostjale pakkumise kaardilugejate, moodulite, kaablite, toitemoodulite, (kast), akude kohta (kõike 7 tk) 5182,80 eurot. Hageja esitas kohtule Keila Kooli haldusjuhi T. S. (dtl 215) 05.11.2024 e-kirja. Kirjast nähtub, et vaidlusalused kapid telliti uue kooli sisustamiseks, probleem tekkis sellest, et kui kapid kohale jõudsid, siis ei mahtunud need füüsiliselt nende jaoks planeeritud ruumi ja otsustati, et osa kappidest paigutatakse mujale ehk siis kooli vanasse ossa. Lisaks nähtub kirjast, et olukord oli kõigile üllatus ja lahendus mõeldi välja jooksvalt. Kooli vanas osas leiti paigutamiseks ruumid. Kuna muutusid kappide asukohad, siis tuli ka uute asukohta vedada uus kaabeldus ja paigaldada lukkude tööks vajalikud moodulid. Kirja kohaselt hõlmas uus olukord vajalikke töid ja mooduleid, mida hageja (kirjas nimetatud InDeal) 05.11.2021 pakkumine hõlmaski. Veel nähtub kirjast, et tollele tuginedes esitas kostja (kirjas nimetatud Teritaja OÜ) omakorda täiendava hinnaküsimise ja nõudis selle töö eest lisatasu. Samuti nähtub kirjast, et Teritaja OÜ-le sai tööde lõppedes lisatööde arve eest ka makstud. Esitatud 05.11.2021 pakkumine nr 211007020 (dtl 50-50p) ei sisaldanud enam lukke vaid üksnes lugejaid, mooduleid, paigaldust, kaableid kokku 5182,80 eurot. Hageja esitas kohtule ka 19.11.2021 e-kirja, mille kohaselt teatas ta kostjale, et täna (19.11.2021) alates kl 17.00 on kooli poolt pakutud aeg ja et hageja on ka kohal ja kirjaga on lisatud arve nr 211107348 (dtl 53p) 5182,80 eurot, mis ühtib pakkumises nr 211007020 tööde ja vahendite hinnaga. Kostja aktsepteeris pakkumist ning et pooltel oli selles märgitud töödes ja vahenditest kokkulepe. Kostja pole seda vaidlustanud. Kostja esitatud e-kirjast 22.11.2021 (dtl 100) nähtuvalt on tööde akteerimiseks vaja kliendile saata dokumendid, kuid ei kinnita kostja väidete poolte kokkuleppe kohta jooniste tegemiseks ja saatmiseks kostjale. Lisaks on hageja tõendanud, et saatis 28.12.2022 kostjale hageja enda paigaldatud elektroonika joonise ja ühe joonise kappide asetuse kohta, mida hageja pole ise koostanud (dtl 55 -61), sest kappide joonise ja paigutuse saatis hagejale kool ise (nagu kohus eespool tuvastas). Kostja on esitanud oma 05.10.2021 e-kirja, millest nähtuvalt saatis ta hoopis ise hagejale joonised kappida paigutuse kohta (dtl 199, 200). Seega asub kohus hageja esitatud ja viidatud tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et tõendatud on hageja väide, et lisaks pakkumisele nr 200905007 ja sellele lisandunud paigaldustöödele (mille eest kostja maksis), leppisid pooled kokku täiendavates töödes, materjalides ja hinnas vastavalt pakkumisele nr 211007020 summas 5182,80 eurot. Ka sellest pakkumisest ega ühestki kostja esitatud tõendist ei nähtu (nagu kohus eespool ka tuvastas), et hageja pidanuks
lause järgi tegema ja saatma kostjale jooniseid. Nii on tõendatud hageja väide, et hagejal ei olnud kohustust koostada ja saata kostjale jooniseid
lg 1, 2, § 635 lg 1 järgi, vaid vajalikud kappide joonised/paigutused saadeti kooli poolt hoopis talle. Vastupidised kostja väited on tõendamata. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et töö ei vasta
lg 1 II lause, lg 2 p 1, § 77 lg 1 lause järgi kokkulepitud omadustele ja pole põhjendatud kostja väide, et hageja oleks rikkunud
Nii on tähtsusetu kostja väide, et tegelikult on ta hagejale esitanud siiski väidetavalt saamata jäänud jooniste puudumise kohta õigeaegselt 22.11.2021 pretensiooni (dtl 100), kuna hageja ei rikkunud lepingust tulenevat kohustust. III Pakkumine nr 211007020 Kostja ei vaidlustanud seda, et hageja on pakkumises nr 211007020 märgitud tööd teinud ja vahendid ka vanasse kooliossa paigaldanud. Kostja kinnitas vastuses, et tööd on ka vastu võetud 19.11.2021.a. (dtl 192). Kostja väitis, et hageja hilines töödega kuu aega ja et kostja pidi tööd üle andma oma tellijale 01.10.2021. Hageja pidi kostja väitel andma tööd kostjale üle 01.10.2021, mis nähtub kostja 30.08.2021 e-kirjast (dtl 101). Hageja andis tööd üle 19.11.2021 (dtl 192, 06.12.2024 7 vastuse p 2.3) ja selles puudus vaidlus. Hageja on tõendanud kohtule esitatud Keila Linnavalitsuse kirjadega 31.10.2024, 14.11.2024, 27.11.2024 (dtl 215-218, 219-221, 227), et 1) hageja 05.11.2021 pakkumise nr 211007020 järgsed tööd tuli teha ja vahendid soetada seetõttu, et ootamatult selgus, et kõik kapid ei mahtunud ruumidesse ja osa tuli paigaldada vanasse ossa, 2) kostja küsis Keila linnavalitsuselt nende tööde eest tasu 5182,80 eurot, 3) nende tööde tõttu muutusid kostja ja Keila linna (Linnavalitsuse kaudu) vahel lepingulised tähtajad (varem kokkulepitud tähtaeg 01.10.2021), 4) ostja täitis täiendavad kohustused linna ees 23.12.2021 tähtaegselt, 5) Keila linn (linnavalitsuse kaudu) tasus kostjale selle eest 5182,80 eurot. Ühestki tõendist ei nähtu, et Keila Linnal (linnavalitsuse kaudu) oleks olnud pretensioone kostjale, sj osas mis puudutab hageja poolt kostjale üle antud nutilukke ja vastavaid hageja tehtud töid. Seega kinnitavad viidatud tõendeid hageja väiteid, et tema poolt kostjale üleantavate tehtavate tööde tähtaeg 01.10.2021 ei muutunud mitte seetõttu, et hageja oleks töödega viivitanud, vaid ootamatust olukorrast tingitud asjaolude tõttu, mis polnud tingitud hagejast. Mitte ühtegi tõendit pole, et hageja oleks viivitanud töödega. Nimelt kinnitavad viidatud Keila Linnavalitsuse ja varem kohtu viidatud Keila kooli e-kirjaline vastus üheselt, et ka kostja ei saanud oma lepingust tulenevaid kohustusi täita 01.10.2021 Keila linna (linnavalitsuse kaudu) ees ootamatute olude tõttu. Tolle tõttu muutsid kostja ja tema lepingupartner (Keila linn linnavalitsuse kaudu) lepingust tulenevate kostja kohustuse täitmise tähtaega ja et kostja täitis kohustuse õigeaegselt (23.12.2021). Seega ei olnud hageja tööde tähtaegade ületamine tingitud hagejast ja ta ei olnud kohustuse rikkumises
Teisalt ei saa kostja isegi tugineda hageja väidetavalt viivitusele
Viidatud tõendid lükkavad ümber ka kostja väite, et hageja justkui lihtsalt tahtis raha saada juurde pakkumise nr 211007020 järgi. Ülaltoodud tõendite alusel on kostja väited pakkumise nr 211007020 arusaamatusest või ebaõigesti nõutud tasu eest, alusetud. IV Viivis, kokkuvõte Ülaltoodu alusel leidis kohus, et hageja ei ole rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi (ei olnud kohustutust teha jooniseid, neid kostjale üle anda, ei ole viivitanud töödega, kostja ei ole maksnud hagejale kokkulepitust rohkem tasu), kuna ta on teinud lepingus kokkulepitud tööd ja hankinud vajalikud vahendid (nutilukud on paigaldatud) kokkulepitud tasuga ja andis kostjale tööd üle 19.11.2021
Seega on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks § 637 lg 3, 4 järgi pärast tööde üleandmist (19.11.2021) vastavalt hageja 05.11.2021 esitatud arvele nr 211007020 (dtl 51) 5182,80 eurot. Eeltoodu tõttu on ainetu kostja väide, et tal on õigus tasu maksmisest keelduda küll seetõttu, et ta on väidetavalt hagejale tasunud rohkem (vt otsus ülalpool) või et hageja pole kohustust täitnud (joonised tegemata, üle andmata) või et hageja on kohustuse täitmisega viivituses (
Arvest nähtuvalt pidi kostja maksma tasu 20.11.2021 ehk
lg 1, 2, § 635 lg 1, § 637 lg 3 järgi pärast töö vastuvõtmist ja hageja poolt arves näidatud tähtaja jooksul. Vaidlust pole selles, et kostjal on hagejale tööde eest tasu 5182,80 eurot maksmata ehk kostja on
lausest tulenvas tasu maksmise kohustuse rikkumises (kuna see on muutunud sissenõutavaks) ja seni viivituses (
). Hagejal on õigus nõuda kostjalt
lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 § 113 lg 1 2.lause järgi kohustuse täitmist ja viivist. Viivis on hagi esitamise aja seisuga võlalt 5182,80 eurolt perioodi 21.11.2021 - 09.05.2024 eest 1274,69 eurot. TsMS § 367 järgi on hagejal õigus nõuda võlalt viivist hagi esitamise järgnevast päevast 10.05.2024 kuni täitmiseni
lauses sätestatud määras. Hagi tuleb rahuldada ja kostjalt välja mõista põhivõlga 5182,80 eurot, viivist 1274,69 eurot ja alates 10.05.2024 viivist võlgnetavalt põhivõlalt kuni täitmiseni
MS § 162 lg 1, 2 järgi jäävad poolte menetluskulud hageja kanda ja kohus ei määra kindlaks seetõttu kostja menetluskulude suurust. Hageja menetluskulud on 03.03.2025 nimekirja järgi lõiv 665 eurot ja esindaja tasu 3964,67 eurot (ilma käibemaksuta). Tasu määr on 190 eurot tunni eest (millele lisandub käibemaks). Kostja vaidles kuludele vastu. Tasu määr oleks põhjendatutud 120 eurot ilma käibemaksuta, kokku esindaja tasu ca 12-13 tunni eest 1500 eurot. Esindaja on kulutanud ebamõistlikult palju tööaega. Kohtusse pöördumine ei olnud vajalik, ebaoluline oli suhtlus Keila kooliga, kuna ei puutunud asjasse. Hageja on ise rõhutanud, et vaidlus oli kerge. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Asja materjalidest nähtub (hagi lisa 13, menetluskulude nimekirja lisad 1-4), et esindajal kulus aega käesolevas vaidluses tööks 20 tundi ja 52 minuti, ca 21 tundi, mis teeb 8-tunnise tööaja arvestuse juures 2,6 tööpäeva, millest 2-l korral olid istungid. Kostja esitas vastuse, mida pidi kostja oluliselt täpsustama, kuivõrd see oli ebaülevaatlik ega sisaldanud vaidluses ka olulisi asjaolusid, millele kohus juhtis kostja tähelepanu. Kostja vastuväidetele, sh ebaülevaatlikele väidetele oli hagejal õigus esitada arvamust. Lisaks oli hagejal õigus lükata kostja väited tõenditega ümber, milleks esitas ka Keila kooliga suhtluse vahendusel saadud tõendeid. Nii on alusetu kostja väide, et Keila kooliga suhtlus oli ebavajalik. Hageja esindaja vastas kõigile kostja väidetele. Kohus, hinnates hageja esindaja toiminguid, mis on märgitud arvete spetsifikatsioonides, leiab, et tööde hulk ja sellega kaasnev ajakulu ei ole tegelikult ülepaisutatud. Esitatud dokumendid olid sisukad, esindaja töö oli ette valmistatud ja esindaja ei esitanud istungitel ega menetluses taotlusi, mis oleks olnud asjakohatud, menetluslikult lubamatud või ebaprofessionaalsed. Töö oli läbimõeldud, asjakohane, esindaja ei kaldunud teemast kõrvale. Kõik eelnev (tõendid, õiguslik positsioon, menetlusdokumendid jms) eeldab läbimõtlemist. Arvestades asja materjalide mahtu, siis on spetsifikatsioonides märgitud tööde aeg põhjendatud ja vajalik selleks, et tutvuda kostja, kohtu dokumendituga, neid analüüsida, kujundada enda positsioon, koguda ja esitada enda tõendeid, koostada ja vormistada dokumente. Kostja viide hageja seisukohale, et hageja ütles, et vaidlus oli kerge, ei tähenda, et kostja vastuväidetest tulenevalt ei oleks pidanud hageja esindaja tööde tegema. Kostja väide, et tasu määr on üle paisutatud, pole õige, kuivõrd kohtupraktikas on lubatud vandeadvokaadist esindaja tasu määraga 190 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostja väide, et hagi polnud vaja esitada, on ebaõige, kuna kostja pole hagi tunnistanud ja vaidles hagile vastu. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 20 tundi ja 52 minutit tasumääraga 190 eurot (pluss käibemaks), mis teeb ilma käibemaksuta kokku 3964,67 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja lõivu kokku 665 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 3964,67 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni 9 täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale võlgnetavatelt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.