← Eesti

2-22-13891/51

Obsah (6)§ 97§ 105§ 101§ 108§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gea Lepik, liikmed Liis Arrak ja Kairi Piirisild Otsuse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2025, Tallinn Kohtuasja nu

) § 97 p-le 2, § 99 lg-tele 1 ja 2 ning Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 (p 10). 3.

  1. Maakohus tuvastas, et asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: - kostja on hageja isa; hageja on täisealine, kes õpib (maakohtu otsuse tegemise ajal) XXX
  2. klassis. 3.
  3. Eelnevast järeldas maakohus, et hageja on

§ 97p 2 kohaselt iseenesest õigustatud elatist nõudma.

Maakohtu hinnangul ei saa õppetöö tõttu eeldada, et hageja hangiks kõik endale eluks vajalikud vahendid ise. Kuna hageja käib

  1. klassis, siis eelduslikult on tal igapäevaselt vaja kodus ka õppetööga tegeleda. 3.
  2. Kuna kostja esitas vastuväiteid hageja kulude suurusele, hindas maakohus hageja välja toodud igakuiste kulude põhjendatust. 3.4.
  3. Hageja on märkinud oma igakuisteks eluasemekuludeks 170 eurot ja esitanud kohtule Kiili KVH OÜ veearve 29,48 eurot, Eesti Keskkonnateenused AS prügiarve 4,99 eurot, Kiili Sangar AÜ elektriarve 235,53 eurot ja kodukindlustuse aastase poliisi 131,36 eurot ehk kuu 3

(15)2-22-13891 kohta 10,95 eurot. Arvestades, et kõik nimetatud kulud on seotud hageja eluasemega, võib pidada põhjendatud igakuiseks eluasemekuluks kokku 280,95 eurot, millest hageja osa moodustab 56,19 eurot (280,95 eurot ÷ 5 pereliiget). See, et eluase kuulub hageja seadusliku esindaja elukaaslasele ja arved on esitatud tema nimele, ei tähenda, et hagejal eluasemekulud puuduksid. 3.4.
  1. Asjaolu, et nii lapsed kui ka täiskasvanud tarbivad iga päev toitu, on üldtuntud ja ei vaja tõendamist. Maakohtu hinnangul on 160 eurot selleks mõistlik ja põhjendatud. Kohus arvestas ka keskmise toidukorvi kallinemisega viimaste aastate jooksul. 3.4.
  2. Hageja on märkinud transpordikuluks 50 eurot ja selgitanud, et alates
  3. detsembrist 2022 on tal juhtimisõigus ning ta kasutab alates sellest ajast sõidukit ka iseseisvalt. Kuigi hageja ei ole ühtegi tõendit seoses transpordikuludega kohtule esitanud, on eluliselt usutav, et teatud transpordikulud seoses oma sõidukiga võivad hagejal igakuiselt tekkida, kuna ühistranspordi kasutamine ei ole iga kord ajaliselt mõistlik ja võimalik ning aeg-ajalt tuleb teha ka pikemaid sõite. Maakohus pidas mõistlikuks kuluks 20 eurot. 3.4.
  4. Sidekulude tõendamiseks esitas hageja kohtule Tele2 ja Telia arved. Maakohtu hinnangul ei saa sidekulusid pidada ebavajalikuks ning hageja välja toodud 10 eurot on mõistlik ja põhjendatud. 3.4.
  5. Kuigi hageja ei esitanud ühtegi tõendit koolikohustuse kulude tõendamiseks, siis arvestades asjaoluga, et hageja käib
  6. klassis, on eluliselt usutav, et teatud kooliga seotud kulud tekivad, nt vihikute, kirjatarvete jms soetamine, ekskursioonid jm kooliga seotud üritused. Maakohtu hinnangul on 10 eurot selleks mõistlik kulu. 3.4.
  7. Maakohus leidis, et üldtuntuks saab lugeda selle, et hageja vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning elab seejuures kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kohus asus seisukohale, et 50 eurot jalanõudele ja riietele on mõistlik ja usutav kulu. 3.4.
  8. Hageja on välja toonud ka muud kulud 50 euro ulatuses. Maakohus leidis, et kõiki igakuiseid kulutusi ei ole võimalik ette näha ning aeg-ajalt on vaja teha kulutusi ka nt seoses tervishoiu ja hügieeniga. Iseenesest ei saa ebavajalikuks pidada ka kulusid meelelahutusele. Maakohus pidas mõistlikuks igakuiseks muuks kuluks 50 eurot. 3.4.
  9. Eelneva põhjal järeldas maakohus, et hageja igakuised kulud on põhjendatud kokku 356,19 euro ulatuses. 3.
  10. Maakohus viitas

§ 105

lg-le 3, § 102 lg-tele 1 ja 2 ning Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 (p 11). Kostja on märkinud, et ta ei ole suuteline hageja nõutud summas elatist tasuma, ja viidanud oma alaealisele ülalpeetavale. Kostja on esitanud oma konto väljavõtte, mis oli

  1. novembri
  2. a seisuga miinuses. Samas nähtub sellest väljavõttest, et kostja 6,5 kuu sissetulekud on olnud kokku 10 783 eurot, mis teeb keskmiseks kuusissetulekuks 1658,92 eurot. Maakohus leidis, et ka sularaha sissemakseid kontole saab pidada kostja sissetulekuks. Äriregistri kohaselt on kostja seotud mittetulundusühinguga X (kostja on üheks asutajaks ja juhatuse liikmeks) ning D OÜ-ga (kostja on asutaja ja osanik). Igakuiseid kulusid (sh kulusid seoses teise lapsega) ei ole kostja välja toonud ega tõendanud.
  3. novembri
  4. a dokumendis on kostja üksnes märkinud, et ta on oma elukaaslase ülalpeetav. Eelnevast saab järeldada, et kostjal igakuised kulud puuduvad. Kostja on viidanud ka oma tervislikule seisundile, kuid tõendamata on see, kas ja kuidas kostja tervislik seisund 4

(15)2-22-13891 takistab tal elatise tasumist. Patsiendiportaali väljavõtted retseptidest nimetatut ei tõenda. Eelnevast lähtuvalt asus maakohus seisukohale, et siinsel juhul puuduvad tõendid, et elatise väljamõistmisel jääks kostja või tema alaealine laps halvemasse olukorda kui hageja. Kostja keskmine sissetulek on olnud u 1600 eurot kuus, millest kostja saab katta nii enda igakuised kulud kui ka oma osa hageja kuludest. 3.6. Kostja on viidanud ka sellele, et hageja emale laekuvad peretoetused. Maakohus viitas perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-tele 1 ja 2, § 21 lg-le 1 ning

§ 101lg-le 5.

Kohus märkis, et kuni

  1. detsembrini 2022 oli lapsetoetuse suurus 60 eurot ja lasterikka pere toetus 600 eurot ning alates
  2. jaanuarist 2023 on lapsetoetuse suurus 80 eurot ja lasterikka pere toetus 650 eurot. Eelnevast järeldas maakohus, et hageja ema saab PHS kohaselt kuni hageja 19-aastaseks saamiseni lapsetoetust ja lasterikka pere toetust (rahvastikuregistrist nähtuvalt on hageja emal lisaks hagejale veel kaks alaealist last). Hageja osas moodustas toetus kuni
  3. a lõpuni kokku 260 eurot kuus (60 + (600 ÷ 3 last)) ja alates
  4. aastast moodustab 296,67 eurot kuus (80 + (650 ÷ 3 last)). Kuigi

§ 101

lg 5 kehtib eelkõige alaealiste laste puhul, saab sellega analoogia korras arvestada ka siinsel juhul, kuna eelnimetatud toetuste mõtteks on vanemate toetamine laste kulude kandmisel. Seega on põhjendatud hageja igakuistest kuludest toetused maha arvestada. Hageja vanemate kanda jäävad ajavahemikul september 2022 kuni

  1. detsember 2022 igakuised kulud u 96 euro ulatuses (365,19 - 260) ja alates
  2. jaanuarist 2023 u 60 euro ulatuses (356,19 - 296,67). Maakohus ei pidanud vajalikuks arvestada kulusid sendi täpsusega, kuna kulud võivad iga kuu natuke erineda. Arvestades, et vanemad peavad oma kulusid kandma eelduslikult võrdsetes osades, on kostja osa hageja kulude kandmisel ajavahemikul
  3. september 2022 kuni
  4. detsember 2022 kokku 192 eurot (s.o 48 eurot × 4 kuud) ja alates
  5. jaanuarist 2023 iga kuu 30 eurot. 3.
  6. Seoses hageja taotlusega elatis indekseerida selgitas kohus, et indekseerida saab alaealisele kohaldatavat elatise baassummat, mis on sätestatud

§ 101lg-s 1.

Täisealise elatise puhul baassummat ega selle indekseerimist ei kohaldata. Seega pole õiguslikku alust hagejale välja mõistetavat elatist indekseerida. 3.

  1. Hageja nõude mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis juuli ja augusti 2022 eest kokku 678 eurot jättis maakohus rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et kuna juulis ja augustis õppetööd ei toimu ning hageja on täisealine, on põhjendatud eeldada, et sel ajal oli hageja võimeline endale ise vajalikud vahendid hankima. 3.
  2. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg-le 1 viidates poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest ei määranud maakohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Apellatsioonkaebus
  3. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi elatise, sh tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks jäeti rahuldamata (resolutsiooni p-d 1–3 ja 6), samuti menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 7). Hageja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja: (i) elatis ajavahemiku
  4. juuli 2022 kuni
  5. august 2022 eest 678 eurot; (ii) elatis ajavahemiku
  6. september 2022 kuni
  7. märts 2023 eest 226 eurot kuus; (iii) elatis alates
  8. aprillist 2023 kuni hageja poolt keskhariduse omandamise lõpuni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni, 289,83 eurot kuus. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 5

(15)2-22-13891 4.
  1. Apellatsioonkaebuse kohaselt mõistis maakohus elatise välja põhjendamatult väikeses suuruses. Kohus ei arvestanud elatise suuruse määramisel hageja tegelike ja põhjendatud vajadustega. Seoses hageja põhjendatuks peetud kuludega on hagejal järgmised vastuväited. 4.1.
  2. Maakohus ei selgitanud hagejale vajadust kulude tekkimist ja ulatust täiendavalt tõendada, vaatamata sellele, et hageja nõuab elatist miinimummääras. Sellega rikkus maakohus selgitamiskohustust. Maakohus ei andnud hagejale menetluses võimalust esitada täiendavaid selgitusi ja kulude tekkimist tõendavaid dokumente. 4.1.
  3. Hageja nõustub maakohtuga, et tema toidukulud on 160 eurot, sidekulud 10 eurot, riiete ja jalanõude kulud 50 eurot ning nn muud, ettenägematud kulud 50 eurot kuus. 4.1.
  4. Hageja ei nõustu maakohtuga, et tema põhjendatud igakuine eluasemekulu on 56,19 eurot. Hageja kuluks on ka igakuine laenumakse (ligikaudu 500 eurot kuus ja kindlustus), millest hageja osa moodustab u 100 eurot kuus. Lisaks, maja köetakse kamin-ahjuga ja igaaastane küttepuude kulu on u 800 eurot ehk 66,67 eurot kuus, millest hageja osa on 13,33 eurot. Seega moodustavad hageja igakuised eluasemekulud 100 eurot. 4.1.
  5. Hageja ei nõustu maakohtuga, et tema mõistlik transpordikulu on 20 eurot kuus. Hageja elab koos oma emaga Kiili vallas ja käib suhtluskorra alusel üks kord kuus, nädalavahetusel oma lahuselava vanema juures. Ainuüksi bussipilet Tartusse maksab 10 eurot ühe suuna kohta. Hageja leiab, et kohus arvestas sõidukile kuluvat kütust ainult osaliselt. Hageja sõidab igapäevaselt kooli, koju, trenni ja mujale ainult oma sõidukiga. Paagitäis kütust maksab u 80 eurot, mille ta saab kord kuus oma emalt. Kokku on igakuised sõidukulud seega vähemalt 100 eurot, mille hulka pole arvestatud liikluskindlustust ega teisi sõidukiga seotud kulusid. Mõistlik igakuine transpordikulu on 100 eurot. 4.1.
  6. Hageja ei nõustu maakohtuga, et ta ei ole esitanud ühtegi tõendit koolikohustusega seotud kulude tõendamiseks. Hageja esitas info koolitoidu kohta, kirjatarvete kulud, eksamiteks soetatud lisatöövihikute kulud, kulu teatrile ja kulu väljasõitudele, mis moodustavad u 20 eurot kuus. Maakohus ei selgitanud kostjale vajadust seda kulu täiendavalt tõendada, eksides menetlusõiguse normi vastu. Üldtuntuks võib pidada seda, et koolis õppimisega kaasnevad kulud. 4.1.
  7. Lisaks on hagejal diagnoositud astma ja igakuised kulud astmaravimitele moodustavad u 10 eurot. Maakohus ei selgitanud hagejale vajadust oma väiteid tõendada. 4.1.
  8. Kokku moodustavad hageja igakuised kulud vähemalt 510 eurot, mille praegu katab ainuisikuliselt hageja ema. 4.
  9. Maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 7 eksinud toetuste suuruse arvestamisel. Suurperetoetus oli
  10. aastal 300 eurot, mitte 600 eurot, nagu kohus otsuses märkis. 4.
  11. Hageja ei nõustu maakohtuga, et

§ 101lg-t 5 saab analoogia korras arvestada ka siinsel juhul.

Kostja ei ole kuidagi seotud hageja ema teiste lastega ning ei saa nende arvelt nõuda endale paremaid tingimusi. 4.4. Kostja väited tema sissetuleku ebapiisavuse kohta ei anna alust elatise suuruse vähendamiseks. Hagejale teadaolevalt on kostja majanduslik olukord ka oluliselt paranenud. Kostja ei ole enam töötu, vaid hagejale teadaolevalt on ta ettevõttes D OÜ töötaja. Kohus peaks otsuse tegemisel arvestama ka sellega, et varasemas menetluses oli kostja nõus 6

(15)2-22-13891 kompromissiga, mille kohaselt ta oleks tasunud alates
  1. a septembrist elatist 200 eurot kuus. Kostja on püüdnud jätta endast vale muljet kui töötust ja haigest inimesest. 4.
  2. Kostja ei osale praktiliselt üldse hageja elus. Tartus käimise ajal ei viibi hageja praktiliselt üldse kostja juures, vaid on kostja vanemate ehk enda vanavanemate juures. Kostja elukaaslane ei suhtu hagejasse hästi. 4.
  3. Arvestades
  4. jaanuaril 2022 jõustunud

uut redaktsiooni, millega muudeti elatise suuruse arvutamist, palub hageja mõista kostjalt alates 1. aprillist 2023 kuni hageja poolt keskhariduse omandamise lõpuni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni, välja igakuine elatis 289,83 eurot järgmise arvutuse kohaselt: 200 eurot (

§ 101

lg 3) + 38,30 eurot (Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutus 19,4%) + 51,03 eurot (3% Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast). Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik

  1. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, v.a osas, milles maakohus eksis elatise suuruse arvutamisel. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda.
  2. Ringkonnakohus lahendas hageja apellatsioonkaebusega ja kostja apellatsioonkaebuse vastusega esitatud uute tõendite vastuvõtmise ja tõendite kogumise taotlused
  3. veebruari
  4. a määrusega.
  5. Hageja andis
  6. veebruaril 2025 ringkonnakohtule teada, et hageja lõpetas gümnaasiumi
  7. juunil 2023 ning pärast seda haridusteed ei jätka ja töötab alates
  8. juulist
  9. Kostja ei ole teinud ajavahemikul
  10. juuli 2022 kuni
  11. juuni 2023 ühtegi elatisemakset.
  12. Kostja esitas
  13. veebruaril 2025 ringkonnakohtule oma Swedbank AS pangakonto väljavõtte ajavahemiku
  14. november 2022 kuni
  15. juuni 2023 kohta ja vastas kohtu päringule seoses oma sissetulekute, hariduse ja tööotsimisega. Kostja avaldas, et ta on hariduselt metsur, lõpetanud Luua Metsanduskoli metsuri erialal
  16. juunil 2019 ning töötanud sellel erialal alates lõpetamisest kuni hetkeni, mil tervislikel põhjustel tuli elukutsest loobuda. Kostja on oma elukaaslase talus ülalpeetav ja kasvatab oma 6-aastast tütart, olles kodune isa. Tööotsingutel on kostja enamjaolt raskustes, kuna pakutavate töökohtade sissetulekud ei ole piisavad elamiskulude kandmiseks ja tööl käimiseks. Kostja elukohas (XXX küla) puudub transpordiühendus lähimate asulate vahel ning kostjal ei ole isiklikku sõiduvahendit. Kostja sissetulek laekub juhutöödest kodupiirkonnas, mis hõlmab endast puude lõhkumist, metsahooldust jms.
  17. Maksu- ja Tolliamet edastas
  18. veebruaril 2025 vastuseks ringkonnakohtu päringule maksuandmete tõendi kostja detsembrist 2022 kuni juunini 2023 saadud sissetulekute koha.
  19. Hageja esitas
  20. märtsil 2025 ringkonnakohtule kaks fotot, mille palus võtta asja materjalide juurde. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks ajavahemiku
  22. september 2022 kuni
  23. detsember 2022 eest välja mõistmata elatise 260,40 eurot ja ajavahemiku
  24. jaanuar 2023 kuni 7

(15)2-22-13891
  1. juuni 2023 eest elatise 53,93 eurot kuus. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja ajavahemiku
  2. september 2022 kuni
  3. detsember 2022 eest elatise 260,40 eurot ja ajavahemiku
  4. jaanuar 2023 kuni
  5. juuni 2023 eest 53,93 eurot kuus. Ringkonnakohus mõistab kostjalt elatise välja kindla summana. Samuti tuleb täpsustada maakohtu otsusega ette nähtud elatise maksmise korda. Maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku
  6. juuli 2022 kuni
  7. august 2022 eest, samuti menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
  8. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Siinsel juhul vaidlustas maakohtu otsuse üksnes hageja ning osas, millega maakohus jättis tema hagi elatise väljamõistmiseks rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Kostja ei esitanud apellatsioonkaebust osas, milles maakohus hagi rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemiku
  9. september 2022 kuni
  10. detsember 2022 eest 192 eurot ning igakuise elatise 30 eurot alates
  11. jaanuarist 2023 kuni hageja poolt keskhariduse omandamise lõpuni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Viimati nimetatud osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.
  12. Kooskõlas TsMS § 652 lg 1 p-ga 1 võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks praeguse otsuse p-s 3.2 viidatud maakohtu tuvastatud asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja emal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last. Lisaks on hageja
  13. veebruaril 2025 ringkonnakohtule avaldanud, et ta lõpetas gümnaasiumi
  14. juunil 2023 ja pärast seda haridusteed ei jätkanud (dtl 346). Kostja neid asjaolusid ei vaidlustanud, mistõttu ringkonnakohus lähtub neist asja lahendamisel.
  15. Kolleegium lahendab esmalt uute tõendite vastuvõtmise küsimused. 14.
  16. Ringkonnakohus kohustas
  17. veebruari
  18. a määrusega kostjat esitama oma kõigi pangakontode väljavõtted ajavahemiku
  19. november 2022 kuni
  20. juuni 2023 kohta. Kostja esitas
  21. veebruaril 2025 Swedbank AS konto väljavõtte ajavahemiku
  22. november 2022 kuni
  23. juuni 2023 kohta (dtl 356). Ringkonnakohus võtab selle tõendi TsMS § 652 lg 3 p 2 ja § 238 lg 1 alusel asja materjalide juurde. 14.
  24. Hageja esitas
  25. märtsil 2025 uute tõenditena kaks fotot. Hageja selgituste kohaselt on tegemist kostja sotsiaalmeedia fotodega, millest nähtub, et kostja on tegelenud aastaid, kuni praeguseni (
  26. märtsini 2025) kalli spordialaga ja käis hiljuti reisil Hispaanias. Hageja arvates tõendavad need fotod, et kostja väited rahapuuduse, kitsikuses elamise ja vaesuse kohta ei ole tõesed. Hageja leiab, et tõendite esitamine apellatsioonimenetluses on põhjendatud, kuna kostja on hiljuti lisanud oma sotsiaalmeedia kontodele uusi fotosid, mida varem ei olnud. Lisaks ei näe hageja kostja sotsiaalmeedia postitusi, kuna kostja on hageja ja tema tuttavad sotsiaalmeedias blokeerinud. Kostja vaidles oma
  27. aprilli
  28. a seisukohas nende tõendite vastuvõtmisele vastu. Kolleegium on seisukohal, et hageja esitatud fotode asja materjalide juurde võtmiseks ei ole TsMS § 652 lg 3 järgi alust. Kui hageja väitel on kostja juba aastaid tegelenud kalli spordialaga, oleks sellekohased väited ja tõendid tulnud esitada juba maakohtus. Lisaks ei saa kahe märtsis 2025 tehtud fotoga tõendada kostja võimekust maksta hagejale elatist ajavahemikul
  29. juuli 2022 kuni
  30. juuni 2023, mille eest hageja siinses asjas elatist nõuab, mistõttu nende fotode vastuvõtmiseks ei ole alust ka TsMS § 238 lg 1 järgi. 8
(15)2-22-13891
  1. Siinses asjas nõuab hageja, kes sai
  2. juunil 2022 täisealiseks, kostjalt elatise väljamõistmist alates
  3. juulist 2022 kuni hageja keskkooli lõpetamiseni
  4. juunil 2023 (vt hageja täpsustatud nõue, dtl 28). Arvestades, et hageja esitas kohtule hagi
  5. septembril 2022, on hageja nõue ajavahemiku
  6. juuli 2022 kuni
  7. september 2022 eest käsitatav tagasiulatuva elatise nõudena

§ 108mõttes.

Selle sätte kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 16.

§ 97

p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele

§-s 101 sätestatud miinimummäära. Lähtuda tuleb

§ 99

lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10).

  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja vajaduste, s.o tema põhjendatud kulude suuruse hindamisel materiaal- ega menetlusõiguse norme rikkunud, samuti ei ole maakohus eksinud tõendite hindamisel. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 17.
  2. Maakohus pidas hageja kulusid põhjendatuks ja tõendatuks järgmises ulatuses: eluasemekulud 56,19 eurot; toidukulud 160 eurot; transpordikulud 20 eurot; sidekulud 10 eurot; koolikohustusega seotud kulud 10 eurot; kulud jalanõudele ja riietele 50 eurot; muud kulud 50 eurot. Eelnev teeb kokku 356,19 eurot. Hageja nõustub maakohtu hinnanguga toidukuludele, sidekuludele, jalanõude ja riiete kuludele ning muudele kuludele. Hageja ei nõustu maakohtu hinnanguga eluasemekulude suurusele (leides, et need on tegelikult 100 eurot kuus), transpordikulude suurusele (leides, et need on tegelikult 100 eurot kuus) ja koolikohustusega seotud kuludele (leides, et need on tegelikult 20 eurot kuus). Samuti toob hageja välja, et tal kulub iga kuu 10 eurot astmaravimitele. Vaidlustatud kulude suuruse tõendamiseks esitas hageja apellatsioonkaebuses uusi väiteid ja tõendeid, mille ringkonnakohus jättis
  3. veebruari
  4. a määrusega vastu võtmata. 17.
  5. Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et tal jäid kulude suurust puudutavad asjaolud ja tõendid maakohtus esitamata maakohtu menetlusõiguse normi rikkumise tõttu, kuna maakohus ei täitnud selgitamiskohustust. Maakohus selgitas hagejale juba
  6. septembri
  7. a hagiavalduse käiguta jätmise määruses (dtl-d 7–9), et kuna hageja on täisealine, tuleb hagejal esitada tõendid ja põhjendused hageja igapäevaste vajaduste ja kulude kohta, lähtudes hageja elulaadist; hagejal tuleb esitada tõendid, mis kinnitavad tema igakuiseid väljaminekuid. Pärast hagiavalduse menetlusse võtmist (
  8. oktoobril 2022) selgitas maakohus
  9. novembri
  10. a kirjas (dtl-d 55–58) hagejale eelnevat veel korra, lisades, et hagejal on oma igapäevaste vajaduste ja kulude/väljaminekute osas tõendamiskoormus. Spetsiifiliselt selgitas maakohus, et hagejal tuleb esitada tõendid mh eluasemekulude kohta vähemalt kuue kuu kohta ja kui nende hulka kuulub ka laen koos kindlustusega, siis tõendid laenu olemasolu ja igakuise kohustuse suuruse kohta; transpordikulude kohta ja kui tegemist on sõidukuludega 9

(15)2-22-13891 (nt kütusekulud, bussipiletid vms), siis selgitada, kui tihti ja kuhu on hagejal vaja sõita; oma tervisliku seisundi kohta, kui hageja väitel kaasnevad tal astmaga kulud ravimitele. Samuti palus maakohus täpsustada, millest koosnevad kulud koolikohustuse täitmiseks. Maakohus selgitas üksnes toidukulude ning riiete ja jalanõude osas, et kohus ei pea nende kulude kohta tõendite esitamist vajalikuks, kuna tegemist on eluliselt usutavate kuludega. Eelnevat arvestades oleks hageja pidanud oma eluasemekulusid, sh laenumakset ja küttekulusid, kütusekulusid, koolikohustuse täitmisega seotud kulusid ja astmadiagnoosi koos sellest tingitud ravikuludega tõendama juba maakohtus. Seda, et hageja sai tegelikult aru oma kohustusest kulusid tõendada, kinnitab asjaolu, et hageja esitas maakohtu menetluses paljude oma kulude kohta tõendeid. 17.
  1. Seoses eluasemekuludega tõi hageja apellatsioonkaebuses esile, et tema kuludena tuleb arvestada ka hageja osa eluaseme laenumaksest (kokku u 500 eurot kuus) u 100 eurot kuus ning maja kütmiseks kasutatavatest puudest (kokku u 800 eurot aastas) u 13,33 eurot kuus. Nende kulude kohta ei esitanud hageja menetluses (õigeaegselt) kulusid kinnitavaid tõendeid. Maakohus arvestas vaidlustatud otsusel põhjendatult vaid neid eluasemekulusid, mille kohta hageja oli esitanud tõendeid. Lisaks on hageja menetluses ise välja toonud, et eluase kuulub hageja ema elukaaslasele, kes tasub iga kuu laenumakseid ja kord aastas kindlustusmakseid (dtl-d 92 ja 93). Hageja esitas maakohtus kodukindlustuse poliisi väljavõtte elamu kohta, millelt nähtuvalt on kindlustusvõtjaks K. L ja ka kindlustusobjektiks oleva elamu omanik on K. L (dtl-d 95–100). Hageja ei ole väitnud, et tema ema tasuks oma elukaaslasele mh hagejale vastava osa eluaseme laenumaksest. Ka hageja ema maakohtule esitatud pangakonto väljavõttest (dtl-d 106–113) ei nähtu, et ta teeks K. Lle makseid laenumakse osaliseks hüvitamiseks. Seega ei võimaldaks apellatsioonkaebuses esile toodu järeldada, et tegemist on hageja kuluga. 17.
  2. Oma transpordikulude suuruseks märkis hageja maakohtus 50 eurot (dtl-d 14 ja 21), mistõttu apellatsioonkaebuses esitatud väide 100-eurose transpordikulu kohta on uus asjaolu, mida ei ole siinsel juhul TsMS § 652 lg 3 järgi alust arvestada. Seejuures ei ole isikliku sõiduauto kasutamine ka selline asjaolu, mis oleks tekkinud alles ringkonnakohtu menetluse ajal. Maakohtus tõi hageja ise välja, et kasutab endale soetatud sõidukit alates
  3. detsembrist 2022 (mil ta sai juhtimisõiguse) iseseisvalt (dtl 92). Hageja ei esitanud menetluses (õigeaegselt) ka tõendeid, mis kinnitaks tal iga kuu 100 euro suuruse transpordikulu tekkimist. Isegi kui hageja hakkas pärast 18-aastaseks saamist regulaarselt autot kasutama, ei ole hageja põhjendanud, miks see oli väidetud mahus (s.o 80 euro eest kuus) vajalik, st miks hageja ei saanud jätkata igapäevaselt kooli, koju, trenni ja mujale nt ühistranspordiga (sh koolibussiga) sõitmist. 17.
  4. Koolikohustusega seotud kulude suurusena tõi hageja maakohtus välja 10 eurot (dtl-d 14 ja 21), mille maakohus luges põhjendatuks. Hageja väide 20-eurose kulu kohta apellatsioonkaebuses on käsitatav uue asjaoluna, mida pole TsMS § 652 lg 3 järgi alust apellatsioonimenetluses arvestada. Lisaks ei ole hageja menetluses (õigeaegselt) tõendanud, et tal kulus kooliga seotud kuludeks iga kuu 20 eurot. 17.
  5. Astmaravimitega seotud kulusid (10 eurot kuus) hageja maakohtus ei tõendanud. Lisaks on võimalikud ravimikulud hõlmatud maakohtu põhjendatuks peetud muude kuludega 50 euro ulatuses. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt hõlmabki see kategooria mh kulutusi tervishoiule. 17.
  6. Eelnevat arvestades on maakohus põhjendatult lugenud hageja tõendatud ja põhjendatud kulude suuruseks 356,19 eurot kuus. 10
(15)2-22-13891 18. Ringkonnakohus leiab, et maakohus arvestas hagejale makstava elatise suuruse arvutamisel

§ 101

lg-st 5 juhindudes põhjendatult sellega, millises ulatuses saab hageja vajadused rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Samas on maakohus eksinud toetuste suuruse ja nende arvel hageja vajaduste rahuldamise ulatuse tuvastamisel. 18.

  1. Hageja sünniaega arvestades sai ta 19-aastaseks
  2. juunil 2023 ja hageja enda avaldatust nähtuvalt lõpetas ta keskkooli
  3. juunil
  4. Järelikult sai hageja vastavalt PHS § 17 lg-le 1 kuni keskkooli lõpetamiseni lapsetoetust, mis laekus hageja emale, ning vastavalt PHS § 21 lg-le 1 sai hageja ema kuni hageja keskkooli lõpetamiseni ka lasterikka pere toetust. Kumbki pool ei ole seda menetluses ka vaidlustanud. 18.2.

§ 101

lg 5 esimese lause kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Ehkki see säte reguleerib alaealisele lapsele makstava elatise suurust, kehtivad selle aluseks olevad kaalutlused samamoodi ka täisealise lapse puhul, kellel on õigus saada vanemalt elatist ning kelle eest saadakse endiselt lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Erinevalt hagejast on kolleegium seisukohal, et lasterikka pere toetuse arvestamisel hageja ülalpidamiskulude katteks ei ole tähtsust sellel, kas kostja on ka hageja ema teiste laste isa. Lasterikka pere toetust makstakse sõltumata sellest, kas lapsed põlvnevad ühest isast või mitte. 18.

  1. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on eksinud lasterikka pere toetuse suuruse osas. Maakohus lähtus eeldusest, et kuni
  2. detsembrini 2022 oli lapsetoetuse suurus 60 eurot ja lasterikka pere toetus 600 eurot ning alates
  3. jaanuarist 2023 oli lapsetoetuse suurus 80 eurot ja lasterikka pere toetus 650 eurot. Tegelikult oli aga PHS § 21 lg 2 vastaval ajahetkel kehtiva redaktsiooni kohaselt lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele alates
  4. juulist 2017 kuni
  5. detsembrini 2022 300 eurot ning alates
  6. jaanuarist 2023 kuni
  7. detsembrini 2023 650 eurot. Lapsetoetuse suuruse (pere esimese ja teise lapse kohta) märkis maakohtus õigesti: see oli PHS § 17 lg 3 vastaval ajahetkel kehtiva redaktsiooni kohaselt alates
  8. jaanuarist 2019 kuni
  9. detsembrini 2022 60 eurot ning alates
  10. jaanuarist 2023 80 eurot. 18.
  11. Samuti eksis maakohus selle hindamisel, kui suurt osa lasterikka pere toetusest saab arvestada hageja vajaduste rahuldamiseks. Maakohus arvestas hageja vajaduste rahuldamiseks kogu lasterikka pere toetusega, jagades selle tervikuna hageja ema laste arvuga

(3). Alates 1. veebruarist 2023 kehtiva

§ 101

lg 5 teise lause kohaselt aga loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Ringkonnakohtu hinnangul on sellest siinsel juhul mõistlik ja õiglane lähtuda ka varem sissenõutavaks muutunud elatise puhul, kuna lasterikka pere toetus on mõeldud ka lasterikka pere kui terviku suurenenud vajaduste, mitte üksnes laste vajaduste katteks. Seega tuleb siinsel juhul arvestada lasterikka pere toetusest hageja vajaduste katteks kuni

  1. detsembrini 2022 50 eurot (300 ÷ 2 ÷ 3 last) ja alates
  2. jaanuarist 2023 108,33 eurot (650 ÷ 2 ÷ 3 last).
  3. Arvestades hageja tõendatud ja põhjendatud kulude suurust 356,19 eurot kuus ja seda, millises ulatuses sai hageja vajadused rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel, jäid hageja igakuised kulud hageja vanemate kanda ajavahemikul
  4. september 2022 kuni
  5. detsember 2022 summas 226,19 eurot kuus (356,19 - 80 - 50), millest kostjale vastav osa on 113,10 eurot kuus, ja ajavahemikul
  6. jaanuar 2023 kuni
  7. juuni 2023 (mil hageja kooli lõpetas), summas 167,86 eurot kuus (356,19 - 80 - 108,33), millest kostjale vastav osa on 11

(15)2-22-13891 83,93 eurot kuus. Kokku tuleb kostjal maksta hagejale ajavahemiku
  1. september 2022 kuni
  2. juuni 2023 eest elatist 930,80 eurot (= (4 × 113,10) + (5 × 83,93) + (83,93 ÷ 30 × 21)).
  3. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hageja tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku
  4. juuli 2022 kuni
  5. august 2022 eest põhjendatult rahuldamata. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda. Hageja apellatsioonkaebuse väide, et tal tekkis ka suvevaheajal (s.o
  6. juuni 2022 kuni
  7. august 2022) kulusid, ei lükka ümber maakohtu seisukohta, et ajal, mil hagejal õppetööd ei toimunud, oli ta täisealise isikuna võimeline hankima ise endale vajalikud vahendid. Asja materjalidest ka nähtub, et hageja käis
  8. a juulis ja augustis tööl (kostja
  9. novembri
  10. a seisukoht, p 2; hageja
  11. novembri
  12. a seisukoht, p 1.2). Hageja enda väitel töötas ta 0,5-koormusega. Hageja pangakonto väljavõttest (dtl-d 89–91) nähtuvalt sai ta OÜ-lt .A
  13. augustil 2022 töötasu juulikuu eest 441,62 eurot ja
  14. septembril 2022 lõpparve 417,20 eurot. Sellest piisas, et katta hageja põhjendatud ja tõendatud kulutused.
  15. Järgmisena käsitleb kolleegium poolte väiteid seoses kostja majandusliku olukorraga ja selle mõjudega hagejale makstava elatise suurusele. 21.
  16. Riigikohus on selgitanud, et kui laps nõuab vanemalt elatist, tuleb lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 22 ja seal viidatud kohtupraktika). Seejuures on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelöeldut tuleb arvestada ka

§ 105lg 3 kohaldamisel.

See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (vt nt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15).

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Erinevalt alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ei pea vanem täisealise lapse ülalpidamiseks oma tavapäraseid vajadusi piirama ega pidama täisealist last endaga ühetaoliselt ülal (vt RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 11). 21.

  1. Seoses hageja apellatsioonkaebuse väidetega kostja sissetuleku piisavuse kohta hagejale elatise maksmiseks märgib kolleegium, et maakohus ei olegi vähendanud hagejale välja mõistetava elatise suurust põhjusel, et kostja sissetulek ei võimaldaks suuremat elatist maksta. Seega ei anna hageja väited kostja majandusliku olukorra kohta alust hagejale välja mõistetavat elatist suurendada. 21.
  2. Ühtlasi leiab ringkonnakohus, et kostja väited ja tõendid tema majandusliku olukorra kohta ei anna alust kahelda, et kostja oli kõnealusel ajavahemikul suuteline maksma hagejale elatist ka ringkonnakohtu poolt põhjendatuks peetud summas, s.o
  3. septembrist 2022 kuni
  4. 12

(15)2-22-13891 detsembrini 2022 113,10 eurot kuus ja
  1. jaanuarist 2023 kuni
  2. juunini 2023 83,93 eurot kuus. 21.3.
  3. Maakohus tuvastas kostja
  4. novembri
  5. a seisuga esitatud kontoväljavõtte põhjal, et kostja keskmine sissetulek viimase 6,5 kuu kohta oli 1658,92 eurot. Oma kulusid, sh alaealise lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi kostja maakohtus esile ei toonud ega tõendanud. Ringkonnakohus leiab, et tuvastatud suuruses sissetulek oli piisav selleks, et kostja saaks maksta hagejale elatist 113,10 eurot, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja oma võimet tagada ka oma alaealise lapse ülalpidamine. 21.3.
  6. Vastuseks ringkonnakohtu nõudele esitas kostja
  7. veebruaril 2022 oma pangakonto väljavõtte ka ajavahemiku
  8. november 2022 kuni
  9. juuni 2023 kohta (dtl 356). Võrreldes maakohtu menetluse ja sellele eelnenud ajaga on kostja pangakontol toimunud märkimisväärselt vähem tehinguid, mis viitab sellele, et kontot sisuliselt ei kasutata. Selle kohaselt on kostja sissetulekud u 7 kuu jooksul olnud 1472,03 eurot, mis teeb 210,29 eurot kuus. Kontolt nähtuvad väljaminekud (kokku samuti 1472,03 eurot) on pea eranditult seotud pangale laenu tagastamisega (lisaks ka iga kuu „maksete paketi tasu“ -1,50 eurot ja üks „ARVE TASUMINE“ TF Pank AB (Publ.) Eesti filiaalile summas 106 eurot). Seejuures on vahetult enne laenumaksete tegemist kontole tehtud sularaha sissemakseid (nt
  10. märtsi
  11. a,
  12. mai
  13. a,
  14. mai
  15. a sissemaksed) või on kolmas isik teinud kostjale ülekande, mille arvel on laenu tasutud (nt PL ülekanded selgitusega „jook“, JL ülekanded selgitusega „lubikrohv“, HP ülekanne selgitusega „isiklik“, VJ maksed SEB rakendusest). Pangakonto väljavõttelt nähtuva põhjal saab kolleegiumi hinnangul järeldada, et kostjal on sissetulekuid, mille arvel ta on teinud sularaha sissemakseid, samuti on talle tehtud rahaülekandeid, kuid kostja on püüdnud oma sissetulekuid varjata, kasutades pangakontot vaid vältimatult vajalikel põhjustel, s.o laenu tagastamiseks. Näiteks D OÜ-lt detsembris 2022 saadud väljamakse 186,86 eurot, mis nähtub Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendilt (dtl 353) kostja pangakonto väljavõttel ei kajastu, mis tähendab, et kostja kasutas muid (sh teiste isikute) pangakontosid või arveldas sularahas. 21.3.
  16. Kostja
  17. veebruaril 2025 esitatud selgituse (dtl 358) kohaselt on ta hariduselt metsur, olles lõpetanud
  18. aastal Luua Metsanduskooli metsuri erialal. Kostja väitel töötas ta sellel erialal alates lõpetamisest kuni hetkeni, mil tervislikel põhjustel tuli elukutsest loobuda. Samas ei ole kostja menetluses põhistanud ega tõendanud, et tal oleks selliseid terviseprobleeme, mis ei võimaldaks tal omandatud erialal töötada. Kostja väide, et pakutavate töökohtade sissetulekud ei ole piisavad elamiskulude katmiseks ja tööl käimiseks, ei õigusta töö mitteotsimist ja sissetuleku mitteteenimist. Samas toob kostja ise välja, et ta saab sissetulekut juhutöödest kodupiirkonnas, mis hõlmab puude lõhkumist, metsahooldust jms. Seega on kostjal iseenesest võimalik metsatöid teha ja ta saab sissetulekut, mille suurust ta pole aga kohtumenetluses avaldanud. Kostja ei ole toonud menetluses esile asjaolusid, mis selgitaksid seda, miks ta pärast
  19. novembrit 2022 ei oleks saanud saada varasema 6,5 kuuga sarnast sissetulekut, s.o keskmiselt 1658,92 eurot kuus. Eelnevast lähtuvalt leiab kolleegium, et kostja oli ka
  20. novembrist 2022 kuni
  21. juunini 2023 võimeline teenima varasema perioodiga sarnast sissetulekut ning sellest oleks piisanud nii hagejale elatise maksmiseks kui ka kostja enda tavaliseks ülalpidamiseks ja tema alaealise lapse ülalpidamiseks. 21.
  22. Eelnevat kogumis arvestades ei saa kostja esile toodust ja esitatud tõenditest kolleegiumi hinnangul järeldada, et kostja ei oleks ajavahemikul
  23. september 2022 kuni
  24. juuni 2023 olnud võimeline andma hagejale elatist kuni
  25. detsembrini 2022 113,10 eurot kuus ja alates
  26. jaanuarist 2023 83,93 eurot kuus. Seega ei ole alust kostjalt välja mõistetavat elatist

§ 102lg 1 alusel vähendada (s.o maksimaalselt kuni maakohtu välja mõistetud summa 13

(15)2-22-13891 suuruseni). Kolleegium märgib, et apellatsioonkaebuse vastusest nähtuvalt leiab ka kostja ise, et temalt välja mõistetav elatis võiks olla ringkonnakohtu poolt põhjendatuks peetud suurusjärgus. Kostja nõustus apellatsioonkaebusega osas, milles maakohus eksis elatise arvutamisel seoses lasterikka pere toetuse ebaõiges suuruses arvestamisega (vt apellatsioonkaebuse taotluste p 2), ning palus ringkonnakohtul asja lahendamisel arvestada tema kompromissiettepanekuga tasuda alates
  1. septembrist 2022 elatist 100 eurot kuus kuni hageja õpingute lõpuni (apellatsioonkaebuse taotluste p 7). Siinsel juhul muutubki maakohtu välja mõistetud elatise suurus üksnes seoses sellega, et ringkonnakohus parandab maakohtu vead lasterikka pere toetuse arvestamisel (vt otsuse p-d 18–18.4), ja välja mõistetud elatis on keskmiselt u 100 eurot kuus (jäädes sellest isegi natuke alla). 21.
  2. Kostja ei ole toonud menetluses esile selliseid asjaolusid, mis õigustaks

§ 105

lg 3 alusel kõrvale kaldumist vanemate kohustusest anda hagejale ülalpidamist võrdsetes osades. Kostja ei ole väitnud, et hageja ema sissetulekud ja varaline seisund või võime sissetulekut teenida oleks kostja omast oluliselt parem, ning selliseid asjaolusid ei nähtu ka asja materjalidest. Arvestades, et kostja oli kõnealusel ajavahemikul võimeline teenima sissetulekut keskmiselt 1658,92 eurot kuus, ei ole alust arvata, et hageja ema sissetulekud oleksid olnud sedavõrd palju suuremad, et õigustada vanemate võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldumist. Algsest hagiavaldusest nähtuvalt oli hageja ema hagi esitamise ajal lapsehoolduspuhkusel ja tema ainsaks sissetulekuks olid riiklikud peretoetused (dtl 14). Hageja

  1. detsembri
  2. a seisukohast nähtuvalt naasis hageja ema tööle
  3. novembril 2022 (dtl 93). Seejuures on Riigikohus pidanud vajalikuks arvestada asjaolu, et lapsega või lastega nt aastaid kodus olnud lapsevanema võime sissetulekut teenida võib vähemalt ajutiselt olla mõnevõrra väiksem (RKTKo 17.01.2018, 2-16-135, p 13).
  4. Ekslik on hageja väide, et varasemas menetluses nõustus kostja kompromissi korras tasuma elatist 200 eurot kuus, millega tuleks otsuse tegemisel arvestada. Esiteks ei olnud kostja hageja viidatud kohtu kompromissiettepanekuga nõus (vt dtl-d 61, 65). Teiseks ei saaks poole kompromissiläbirääkimiste käigus avaldatut kasutada asja sisulisel lahendamisel tema kahjuks. Apellatsioonkaebuse lahendamisel ei ole tähtsust ka hageja väidetel kostja varasema maksekäitumise kohta hagejale elatise maksmisel, kostja hageja elus osalemise määral ja sellel, kelle juures hageja viibis ajal, mil ta oli suhtluskorra kohaselt kostjaga.
  5. Seoses hageja taotlusega elatis indekseerida nõustub kolleegium maakohtuga, et kuna täisealise lapse elatise puhul ei võeta aluseks

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummat, ei ole asjakohane ka selles sättes ette nähtud baassumma iga-aastane indekseerimine. Siinsel juhul ei ole elatise indekseerimiseks ka praktilist vajadust, kuna kohus mõistab elatise välja kuni hageja õpingute lõpuni. Tegemist on vähem kui aastase ajavahemikuga, mille jooksul hageja kulud (ja seega põhjendatud elatis) eelduslikult oluliselt ei suurene.

  1. Eeltoodud põhjustel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks ajavahemiku
  2. september 2022 kuni
  3. detsember 2022 eest välja mõistmata elatise 260,40 eurot (4 × 113,10 - 192) ja ajavahemiku
  4. jaanuar 2023 kuni
  5. juuni 2023 eest 53,93 eurot kuus (83,93 - 30). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks ajavahemiku
  6. september 2022 kuni
  7. detsember 2022 eest välja täiendava elatise 260,40 eurot ja ajavahemiku
  8. jaanuar 2023 kuni
  9. juuni 2023 eest täiendava elatise 53,93 eurot kuus. Koos maakohtu välja mõistetud elatisega tuleb kostjal tasuda hagejale ajavahemiku
  10. september 2022 kuni
  11. juuni 2023 eest elatist 930,80 eurot (vt arvutuskäik praeguse otsuse p-s 19). Kuna välja mõistetav elatis puudutab üksnes praeguseks möödunud ajavahemikku, mõistab kohus lahendi selguse ja täidetavuse huvides elatise välja kindla summana. 14

(15)2-22-13891
  1. Kostja palus vastuses apellatsioonkaebusele, et elatis tuleks tasuda hageja enda nimel olevale pandakontole. Maakohus nägi ette, et elatis tuleb tasuda hageja ema pangakontole. Kuna kostja apellatsioonkaebust ei esitanud, ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu otsust selles osas muuta. Lisaks on see hageja enda valik, millisele kontole ta soovib hagis esitatud nõude täitmist.
  2. Kuna ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud elatise välja kindla summana, tuleb täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni punktiga 4 ette nähtud otsuse täitmise korda, jättes sealt välja selle, et elatis tuleb tasuda iga jooksva kuu
  3. kuupäevaks. Menetluskulude jaotus
  4. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust asja sisulise lahendamise osas, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi üle vaadata ka maakohtus kantud menetluskulude jaotus. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 tuleb ringkonnakohtul jaotada ka apellatsioonimenetluse kulud.
  5. Olukorras, kus ringkonnakohtu otsuse tulemusena hageja hagi osaliselt rahuldatakse, ja võttes arvesse hagi rahuldamise ulatust, on põhjendatud jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda. Arvestades, et hagejale anti Harju Maakohtu
  6. veebruari
  7. a määrusega siinses tsiviilasjas riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, tuleb hagejale määratud esindaja tasu ja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
  8. Kolleegium ei nõustu hageja
  9. mai
  10. a seisukohas avaldatuga, et kuna kostja on koormanud kohut ja menetlust oma alusetute ja hilinenult esitatud tõenditega, tuleb TsMS § 169 lg-te 1 ja 3 alusel menetluse venimisest tingitud menetluskulud jätta kostja kanda. Siinsel juhul on mõlemad pooled esitanud apellatsioonimenetluses arvukalt tõendeid, mis on jäänud vastu võtmata, kuna need on olnud hilinenud ja osaliselt ka asjassepuutumatud.
  11. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest ei ole vaja kulude suurust kindlaks määrata.
  12. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.