Obsah (14)

§ 76§ 100§ 101§ 108§ 402§ 406§ 403§ 4035§ 82§ 94§ 397§ 113§ 4034§ 416

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-146808 Tsiviilasi Omega Inv

) § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista laenulepingust nr S204024561 tuleneva põhivõla 739,85 eurot, intressi 62,10 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 182,09 eurot, laenulepingust nr S204534549 tuleneva põhivõla 1201,04 eurot, intressi 116,30 eurot, 4 võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 264,81 eurot ning laenulepingust nr S214707874 tuleneva põhivõla 1938,61 eurot, intressi 216,14 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 478,29 eurot.
2. Hagiavaldusest nähtub, et OÜ Omaraha ja kostja sõlmisid 25.05.2020 laenulepingu nr S204024561, mille alusel anti kostjale 900 eurot laenu (dtl 112-115). Kostja kontole kanti üle 854,50 eurot (dtl 275). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt Omaraha OÜ portaali kasutamise üldtingimuste punktile 9.1 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule (dtl 116-119) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on kostja teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 649,75 eurot. OÜ Omaraha ja kostja sõlmisid 28.12.2020 laenulepingu nr S204534549, mille alusel anti kostjale 1640 eurot laenu (dtl 124-127). Kostja kontole kanti üle 1549,30 eurot (dtl 277). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt Omaraha OÜ portaali kasutamise üldtingimuste punktile 9.1 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule (dtl 128-130) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on kostja teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 919,67 eurot. OÜ Omaraha ja kostja sõlmisid 30.03.2021 laenulepingu nr S214707874, mille alusel anti kostjale 2190 eurot laenu (dtl 135-138). Kostja kontole kanti üle 2069,05 eurot (dtl 279). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt Omaraha OÜ portaali kasutamise üldtingimuste punktile 9.1 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule (dtl 139-141) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on kostja teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 846,03 eurot. 10. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2019 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,61%.

§ 406

2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,61% = 61,83%. Kostjale laenulepingu nr S204024561 alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 43,60% aastas (dtl 112), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2020 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,52%.

§ 406

2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,52% = 61,56%. Kostjale laenulepingu nr S204534549 alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 41,30% aastas (dtl 124), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. 5 Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2020 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,09%.

§ 406

2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,09% = 60,27%. Kostjale laenulepingu nr S214707874 alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 45,20% aastas (dtl 135), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

1. Krediidiandja ütles laenulepingu nr S204024561 üles 06.06.2022 ning samal kuupäeval loovutas ka nõude hagejale (dtl 122). Krediidiandja ütles laenulepingud nr S204534549 ja S214707874 üles 08.06.2022 ning samal kuupäeval loovutas ka nõuded hagejale (dtl 133, 144). Kostja ülesütlemistele ega nõuete loovutamisele vastuväiteid esitanud ei ole.
2. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
3. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld.

§ 403

4 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama.

§ 403

4 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 403

4 lg 13).

§ 4035

lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

1. Kohus selgitas 24.11.2023 hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 174-175).
2. Hagiavaldusest, hageja täiendavatest selgitustest ja nendele lisatud tõenditest tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenu nr S204024561 andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli piisav. Hageja on küsinud kostja 6 kuu kontoväljavõtte (dtl 191-269) ning analüüsinud kostja sissetulekuid ja väljaminekuid ning põhjendatult asunud kohtu hinnangul seisukohale, et kostja on krediidivõimeline. Nimelt on keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks analüüsitud arvelduskonto väljavõtet ja saadud sissetulekuks 2647 eurot. Krediidiandja on arvestanud laenusaaja lõpliku sissetulekuna 2647 eurot ja kohustustena 302 eurot, st igakuised kohustused kontoväljavõttel 95 eurot + krediidiandja elatusmiinimum 207 eurot. Võttes arvesse, et tagasimakse suuruseks oli 31,31 eurot, siis sissetulekute ja kohustuste vahe oli piisav laenu saamiseks.
3. Hageja on palunud kostjalt välja mõista laenulepingust nr S204024561 tuleneva põhivõlgnevuse 739,85 eurot. 6 Krediidiandja ja kostja vahel 25.05.2020 sõlmitud laenulepingu nr S204024561 põhitingimustest tulenevalt oli laenusummaks 900 eurot, lepingu sõlmimise tasuks 18 eurot, tagatisfondi makse suuruseks 27 eurot ja ülekandetasuks 0,50 eurot (dtl 112). Seega on kostjale antud laenu summas 900 eurot. Laenulepingu maksegraafikust tulenevalt oli laenu viimase osamakse kuupäevaks 25.05.
4. Kostja on tasunud laenulepingust tuleneva põhiosa katteks ajaperioodil 25.06.2020-25.01.2019 kokku 160,16 eurot (dtl 116-117). Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus 739,84 eurot.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on rahalise kohustuse sissenõudmise eelduseks

§ 108lg 1 järgi kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt.

Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-50-06 punktist 15 tulenevalt rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla. Krediidiandja andis kostjale 21.05.2022 kirjaga võlgnevuse tasumiseks 14 kalendripäeva, st kuni 04.06.2022 (dtl 83).

§ 82

lg 1 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 82

lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. 06.06.2022 ütles krediidiandja laenulepingu nr S204024561 üles (dtl 84). Laenulepingust tulenev kohustus muutus sissenõutavaks 07.06.2022. Hagejal tekkis seega 07.06.2022

§ 82

lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus muutus sissenõutavaks. Kostja rikkumine ei ole vabandatav, seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohtu hinnangul tuleb seega kostjalt hagejale välja mõista põhivõlgnevus 739,84 eurot. 17. Hageja nõuab kostjalt laenulepingust nr S204024561 tuleneva intressi 62,10 euro tasumist.

§ 94

lg 3 esimese lause kohaselt fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel.

§ 397

sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest.

§ 397lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Riigikohus on 29.01.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva 7 viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Kostja jäi intressi maksetega osaliselt võlgnevusse alates 25.02.2022 ja hageja on arvestanud intressi kuni 25.05.2022. Kostjal on jäänud tasumata 25.02.2022 intress 1,20 eurot, 25.03.2022 intress 20,61 eurot, 25.04.2022 intress 20,30 eurot ja 25.05.2022 intress 19,99 eurot, kokku 62,10 eurot. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress 62,10 eurot. 18. Hageja on palunud kostjalt välja mõista laenulepingust nr S204024561 tulenevad sissenõudmiskulud summas 30 eurot.

§ 113

² lg 2 p 2 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Antud juhul on hageja nõue üle 500 euro. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid 30 eurot. Hageja on saatnud kostjale esimese nõudekirja 10.06.2022 (dtl 148-149) hinnaga 0 eurot, teise meeldetuletuse 17.06.2022 (dtl 150-151) hinnaga 15 eurot, järgmise meeldetuletuse 22.11.2022 (dtl 152-153) hinnaga 5 eurot ning hinnanud päringute tegemise, võlamenetleja töö ning andmebaasi haldamise hüvitiseks 10 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulude nõue summas 30 eurot on põhjendatud, kuivõrd kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. 19. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka laenulepingust nr S204024561 tuleneva viivise 182,09 eurot.

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist alates kostja poolse kohustuse sissenõutavaks muutumisest 07.06.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.02.2023 lepingujärgse määraga 33,90% aastas. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma 8 kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis lepingujärgse määraga 33,90% aastas ajavahemikul 07.06.2022-26.02.2023 (k.a), mis on 182,09 eurot.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingu nr S204024561 järgi põhivõlg 739,85 eurot, intress 62,10 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 182,09 eurot.
2. Hagiavaldusest, hageja täiendavatest selgitustest ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et laenulepingute nr S204534549 ja S214707874 alusel laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotlused. Mõlema laenutaotluse kohaselt oli kostja igakuine netosissetulek 1400 eurot, laenu nr S204534549 taotluses oli väljaminekuteks märgitud 400 eurot (dtl 270) ja laenu nr S214707874 taotluses oli väljaminekuteks märgitud 500 eurot (dtl 272). Hageja sõnul kontrollis krediidiandja andmeid AS-ist Creditinfo Eesti, OÜ-st Krediidiregister ja Pensioniregistrist, kuid nimetatud asjaolusid hageja tõendanud ei ole. Kohtul ei ole võimalik sisuliselt kontrollida krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks teostatud toimingute tegemist ja toimingute tulemusel saadud teabe hindamist. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034

lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 pdega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenude väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste, finantskohustuste suurust, tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju ega ülalpeetavate arvu. Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud laenulepingute nr S204534549 ja nr S214707874 sõlmimise eel ka pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja hinnangul laenulepingute nr S204534549 ja nr S214707874 krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav pensioniregistrisse laekumiste olemasolu, aktiivsete maksehäirete puudumine, nõuetekohane varasem maksekäitumine ja kostja sissetulekut arvestades jõukohased kuumaksed. Kohus sellega ei nõustu, eeltoodu ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave, lisaks on hageja väited tõendamata. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise 9 põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus peab vajalikuks märkida, et krediidiandja nõudis kostjalt kontoväljavõtet esimese laenu taotlemisel, kuid seal esitatud andmetest ei saa lähtuda kostja krediidivõimelisuse hindamisel teiste laenulepingute sõlmimise eelselt, kuivõrd teine laenuleping nr S204534549 sõlmiti üle 7 kuu hiljem ja kolmas laenuleping nr S214707874 üle 10 kuu hiljem, kui esimene laenuleping nr S204024561. Siinkohal ei oma tähtsust ka hageja väide, et ei saa välistada, et kostja on tahtlikult esitanud laenuandjale valed andmed laenu saamise lihtsustamise eesmärgil. Hageja ei ole tõendanud, milline teave, mille tarbija esitas, oli võltsitud või valelik/puudulik, mis tõi kaasa krediidivõimelisuse vale hindamise. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega laenulepingute nr S204534549 ja nr S214707874 sõlmimisel. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 403

4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. 22. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 403

4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

1. Hageja on esitanud oma nõuete alternatiivse ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja taotleb laenulepingust nr S204534549 tuleneva põhivõla tasumist summas 629,63 eurot ja laenulepingust nr S214707874 tuleneva põhivõla tasumist summas 1223,02 eurot.
2. Kohus peab siinkohal vajalikuks esmalt selgitada, et seoses alternatiivse nõude esitamisega on hageja vähendanud oma nõuet ehk hageja ei nõua kostjalt esialgses hagiavalduses laenulepingute nr S204534549 ja nr S214707874 alusel märgitud intressi, sissenõudmiskulusid, samuti hagiavalduse esitamise ajaks väidetavalt sissenõutavaks muutunud viiviseid. Kui hageja teatab, et ta vähendab nõuet, kuid hagist osaliselt loobumise kohta avaldust kohtule ei esita, loetakse aga nõude vähendamine võrdseks hagi osalise tagasivõtmisega. Kohus jätab seega laenulepingust nr S204534549 tuleneva intressi nõude summas 116,30 eurot, sissenõudmiskulude nõude summas 50 eurot ja viivise nõude summas 264,81 eurot ning laenulepingust nr S214707874 tuleneva intressi nõude summas 216,14 eurot, sissenõudmiskulude nõude summas 50 eurot ja viivise nõude summas 478,29 eurot TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. 10
3. Kostja sai laenulepingu nr S204534549 alusel laenu 1640 eurot, peale lepingutasu 32,80 eurot, tagatisfondi tasu 57,40 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot (dtl 124) mahaarvestamist kanti kostjale üle 1549,30 eurot (dtl 292) ning kostja on teinud tagasimakseid summas 919,67 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Sellisel juhul on ümberarvestuse järgi tasutud põhivõla osamaksed nr 1-13 täies ulatuses ning 7,59 eurot
4. osamaksest, mille maksetähtpäev oli 28.02.2022 (hageja ümberarvestus dtl 186). Lisaks tuleb kohtu hinnangul arvestada põhivõla katteks tasutuks lepingutasu 32,80 eurot, tagatisfondi tasu 57,40 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot, kokku 90,70 eurot, kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu kostja hagejale muid tasusid ei võlgne. Seega on ümberarvestuse järgi tasutud põhivõla osamaksed nr 1-14 täies ulatuses ning 28,13 eurot
5. osamaksest, mille maksetähtpäev oli 28.03.
6. Kostja sai lepingu nr S214707874 alusel laenu 2190 eurot, peale lepingutasu 43,80 eurot, tagatisfondi tasu 76,65 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot (dtl 135) mahaarvamist, kanti kostjale üle 2069,05 eurot (dtl 294) ning kostja on teinud tagasimakseid summas 846,03 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Sellisel juhul on ümberarvestuse järgi tasutud põhivõla osamaksed nr 1-10 täies ulatuses ning 2,73 eurot
7. osamaksest, mille maksetähtpäev oli 30.11.2022 (hageja ümberarvestus dtl 187). Lisaks tuleb kohtu hinnangul arvestada põhivõla katteks tasutuks lepingutasu 43,80 eurot, tagatisfondi tasu 76,65 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot, kokku 120,95 eurot, kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu kostja hagejale muid tasusid ei võlgne. Seega on ümberarvestuse järgi tasutud põhivõla osamaksed nr 1-11 täies ulatuses ning 39,35 eurot
8. osamaksest, mille maksetähtpäev oli 30.12.
10. Eelnev tähendab ühtlasi, et laenulepingu nr S204534549 ja laenulepingu nr S214707874 ülesütlemine krediidiandja poolt 08.06.2022 avaldustega ei toimunud kehtivalt, kuna laenulepingu nr S204534549 puhul ei olnud kostja lepingu ülesütlemisel 08.06.2022 täielikult või osaliselt viivituses vähemalt
11. üksteisele järgneva tagasimaksega vastavalt

§ 416

lg-le 1 ning laenulepingu nr S214707874 puhul ei olnud kostja sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. 27. Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning määranud tagasimaksed uuesti. Hageja ei ole laenulepingut nr S204534549 kehtivalt üles öelnud, kuid hageja ümberarvestatud maksegraafikust nähtub, et kostja võlgnevus on muutunud sissenõutavaks. Laenuleping nr S204534549 lõppes 28.11.2022, mil viimane maksegraafikujärgne osamakse tuli kostjal tasuda. Siiski tuleb hageja laenulepingust nr S204534549 tulenev nõue rahuldada osaliselt, kuna kostja on kohtu hinnangul laenulepingu kehtivuse ajal tasunud kokku 1010,37 eurot. Seega rahuldab kohus hageja alternatiivse nõude laenulepingu nr S204534549 alusel

§ 108lg 1 järgi summas 538,93 eurot (1549,30-1010,37).

1. Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning määranud tagasimaksed uuesti. Hageja ei ole laenulepingut nr S214707874 kehtivalt üles öelnud, ega esitanud ka nõuet mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus vastavalt TsMS §-le 369, mis võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate 11 kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida, seega tuleks hageja laenulepingust nr S214707874 tulenev nõue rahuldada osaliselt. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 01.12.2022, ümberarvestatud maksegraafikujärgne viimane osamakse tuli tasuda 30.01.
2. Kohus mõistab

§ 108

lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o tasumata osa täiendavates selgitustes esitatud maksegraafiku

1. põhiosamaksest 44,98 eurot (84,33-39,35) ning (põhi)osamaksed nr 13-25 summas 1057,09 eurot (kohus luges eelnevalt põhivõla osamaksed nr 1-11 täies ulatuses tasutuks ning 39,35 eurot
2. osamaksest; lisaks on viimane maksegraafiku summa 45,13 eurot, mitte 84,33 eurot). Kokku on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud 1102,07 eurot.
3. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenulepingu nr S204024561 järgi põhivõlg 739,85 eurot, intress 62,10 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 182,09 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingust nr S204534549 tulenev põhivõlgnevus summas 538,93 eurot ja laenulepingust nr S214707874 tulenev põhivõlgnevus summas 1102,07 eurot. Menetluskulud
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on antud juhul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna kohus rahuldab hagi ca 49% ulatuses.
5. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 12