MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar 18. veeb

) § 182 lõike 1 punkti 7 kohaselt ja põhjendusi

§ 182lõike 1 punkti 5 kohaselt.

Kaebajal tuli kohtule esitada apellatsioonkaebuses selgelt märgitud taotlus, millest lähtuvalt saab ringkonnakohus halduskohtu otsuse tühistamise korral lahendi teha. Samuti tuli kaebajal täpsustada ning selgelt märkida, millises ulatuses kaebaja halduskohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit kaebaja taotleb. Kaebajal tuli apellatsioonkaebuse täiendamisel oma sõnadega selgitada eelkõige seda, millises osas ta halduskohtu otsusega ei nõustu ja miks ta halduskohtu otsusega ei nõustu. Kohtu hinnangul oli eelnevalt kirjeldatud puuduse näol tegemist apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saab ilmselt kõrvaldada. 4. Kaebaja X.X. sai Tartu Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2025. a määruse allkirja vastu isiklikult kätte 23. jaanuaril 2025. 5. Kaebaja esitas 24. jaanuaril 2025. a ringkonnakohtule avalduse, mis on pealkirjastatud määruskaebusena ja sisaldab taotlust riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja märgib, et ta ei oma juriidilisi teadmisi ja palub kõik kohtu kulud jätta vastustajate kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 187

lõike 4 teise lause kohaselt tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile, kui apellant jätab tähtajaks täitmata kohtu nõudmise kõrvaldada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistav puudus.

1. Tartu Ringkonnakohus andis
2. jaanuari
3. a määrusega kaebajale tähtaja apellatsioonkaebuse taotluse ja põhjenduste esitamiseks, kuna kaebaja ei olnud selgitanud eelkõige seda, mis osas ja miks kaebaja ei nõustu halduskohtu
4. detsembri
5. a otsusega. Ringkonnakohtu määruse põhjendavas osas (punkt 7) selgitas ringkonnakohus kaebajale, et kui kaebaja jätab kohtu nõudmised puuduste kõrvaldamiseks tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega kaebajale.
6. Tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu
7. jaanuari
8. a määruse resolutsiooni punktist 2 tuli kaebajal kõrvaldada apellatsioonkaebuse puudused määruse kättesaamisest 14 päeva jooksul. Kaebaja sai Tartu Ringkonnakohtu
9. jaanuari
10. a määruse kätte
11. jaanuaril
12. Seega hakkas tähtaeg apellatsioonkaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks kulgema
13. jaanuaril 2025 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli
14. veebruaril
16. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule
17. jaanuaril 2025 korduva taotluse riigi õigusabi saamiseks, kuid käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kõrvaldanud apellatsioonkaebuses esinenud puudusi, s.t ei ole esitanud ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse täpsustatud taotlust ega põhjendusi selle kohta, miks ta ei nõustu halduskohtu
18. detsembri
19. a otsusega. Samuti ei ole kaebaja pöördunud ringkonnakohtu poole, et taotleda puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pikendamist.
20. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus

§ 187

lõike 4 alusel kaebajale tagastada.

§ 187

lõike 2 teise lause alusel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

§ 187

lõike 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. 11. Kohus jätab

§ 55

lg 3 alusel läbi vaatamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks, kuna tegemist on samadel asjaoludel ja samal alusel (halduskohtumenetluses osalemiseks) esitatud korduva taotlusega. Kaebaja esitas

1. jaanuaril
2. a apellatsioonkaebuse, milles palus määrata riigi õigusabi, kuna enda sõnade kohaselt ei oska ta enda õiguste eest seista. Kohus jättis
3. jaanuari
4. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni punkt 3). Kaebaja esitas korduva riigi õigusabi taotluse
5. jaanuaril 2025, kus selgitas, et ta ei oma juriidilisi teadmisi. Kaebaja ei ole välja toonud uusi asjaolusid ning seega ei ole riigi õigusabi taotluse aluseks olevad asjaolud muutunud. Kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks jääb läbi vaatamata. Ringkonnakohtu
6. jaanuari
7. a määruse põhjendavas osas (punkt 8) selgitas ringkonnakohus, et kohtusüsteemi andmetel on kaebaja varasemalt esitanud erinevatele kohtuastmetele kaebusi, taotlusi ja 2 määruskaebusi ning suutnud ennast arusaadavalt väljendada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline iseseisvalt kohtule selgitama oma tervislikku olukorda ja vaidlusega seotud asjaolusid, olenemata sellest, et ta ei oma juriidilisi teadmisi. (allkirjastatud digitaalselt) 3