← Eesti

4-25-685/9

4-25-685 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a, Tallinnas Väärteoasja number 4-25-685 (kohtueelses menetluses 2315,24,009981) Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Kohtuasi Ingmar Pärli (isikukood: 38805010271), elukoht: XXX väärteokaebus Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 12.02.
  3. a otsus väärteoasjas nr 2315,24,009981 Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada osaliselt Ingmar Pärli kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 12.02.
  5. a otsusele väärteoasjas nr 2315,24,
  7. Jätta rahuldamata Ingmar Pärli kaebus kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi vähendamiseks.
  8. Rahuldada Ingmar Pärli kaebus rahatrahvi ositi tasumiseks ja lisakaristuse mittekohaldamiseks.
  9. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 12.02.
  10. a otsus väärteoasjas nr 2315,24,009981 osaliselt, rahatrahvi tasumise tähtaja ja määratud lisakaristuse osas.
  11. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 5.
  12. 5.
  13. Jätta lisakaristus kohaldamata. KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv 225 trahviühikut, s.o 900 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, st tasudes igakuiselt vähemalt 75 eurot. 5.
  14. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 12.02.
  15. a otsuses märgitud makserekvisiitide ja viitenumbri järgi.
  16. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
  17. Käesolev otsus väljastada kaebajale ning PPA Põhja prefektuurile. 1 4-25-685
  18. Tagastada väärteotoimik peale kohtuotsuse jõustumist kohtuvälisele menetlejale Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsiooni saab esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud, s.o kuni 02.05.2025 (k.a). VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  19. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik J. L. koostas 02.12.2024 väärteoprotokolli 20241202507301 Ingmar Pärlile selle eest, et tema 2.12.2024 kella 19.53 ajal xxx, liikudes Tallinna mnt 24b suunas juhtis mootorsõidukit Audi A8 riikliku registreerimisnumbriga XXX, isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,73 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,78 mg/l +/- 0,05 mg/l. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 nõudeid, pannes toime sellega väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi (V lk 1).
  20. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik H. K. koostas 24.12.2024 väärteoprotokolli AB 1641788 Ingmar Pärlile selle eest, et tema 24.12.2024 kella 03.11 ajal Harjumaal Raasiku vallas Kiviloo -Mõisa teel, lookivi ja Perila-Jäneda tee vahel, liikudes Perila-Jäneda tee suunas juhtis mootorsõidukit Audi A8 riikliku registreerimisnumbriga XXX, juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,38 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,43 mg/l +/- 0,05 mg/l. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 nõudeid, pannes toime sellega väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi (V lk 31).
  21. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 21.01.
  22. a määrusega ühendati väärteoasjad nr 2315,24,009981 ja 2315,24,010692 ühiseks menetluseks, ühendatud väärteoasja numbriks loeti 2315,24,009981 (V lk 28).
  23. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi K. P. karistas 12.02.
  24. a koostatud otsusega Ingmar Pärli LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 euroga ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks (V lk 49-51).
  25. 20.02.
  26. a esitatud kaebuses Harju Maakohtule palub Ingmar Pärl kohtuvälise menetleja otsuse täielikku tühistamist ja uue otsuse tegemist, millisega jätta kohaldamata lisakaristus, mõista väärteo toimepanemise eest põhikaristuseks rahatrahv varasemast väiksemas ulatuses ning võimaldada rahatrahvi tasumine ositi ühe aasta jooksul. Kaebaja vaidlustab talle määratud üle jõu käiva rahatrahvi ja ebaproportsionaalse juhilubade äravõtmise. Otsuse tegemisel ei ole arvestatud kaebaja raske majandusliku olukorraga. Kaebaja tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana ja perekonnas kogu sissetulek sõltub ainult kaebajast. Kaebaja ülalpidamisel on 2- aastane alaealine laps, kaebaja elukaaslane on kodune lapsega ja tal puudub sissetulek. Detsembris 2024 oli kaebajal raske periood, alltöövõtjana ei saanud tellijalt raha kätte, olid rasked emotsionaalsed vaidlused. Raha sai alles osaliselt 2025 jaanuaris. Ei saanud detsembris arveid tasuda, pidi võtma tuttavatelt laenu, perekonnas olid suhted keerulised. Ülejõu rahatrahv ja juhilubade äravõtmine raskendab kaebaja materiaalset seisundit veelgi. Kaebaja on pöördunud lisaks Tallinna Psühholoogilise kriisikeskuse poole psühholoogilise nõustamisabi saamiseks. Kaebaja palub kohtul arvestada kaebaja haavatavat seisundit, rasket majanduslikku seisundit ning et kaebaja tegeleb aktiivselt emotsionaalse seisundi ravimisega, palub kohtul andestada ja teha uus õiglane otsus (K lk 4-23).
  27. 21.02.
  28. a Harju Maakohtu määrusega jäeti Ingmar Pärli kaebus käiguta (K lk 23a ). 2 4-25-685
  29. 23.02.2025 kõrvaldas Ingmar Pärl kaebuses puudused ja palub kaebuse lahendada kirjalikus menetluses. Kaebuses palub jätkuvalt kohtuvälise menetleja otsuse täielikku tühistamist ja uue otsuse tegemist, millisega jäta kohaldamata lisakaristus, mõista väärteo toimepanemise eest põhikaristuseks rahatrahv varasemast väiksemas ulatuses ning võimaldada rahatrahvi tasumine ositi ühe aasta jooksul. Kaebusele on lisatud üürileping, elamiskulud, tõendid laenude kohta, inforegistri väljavõte (K lk 26-47).
  30. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 10.03.
  31. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks VTMS § 132 lg 2 alusel. Kaebaja on oma viga tunnistanud nii kaebuses kui kohtuvälises menetluses ning kohtuväline menetleja on seda süüd kergendava asjaoluna karistuse määramisel ka arvestanud. Arvestades kaebaja kehtivat karistust KarS § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning käesolevas asjas tuvastatud alkoholikoguseid väljahingatavas õhus (0,73 mg/l ja 0,43 mg(l) ning ka süütegude toimepanemise lühikest ajavahemikku (s.o 22 päeva), ei ole kohtuväline menetleja eksinud isiku süü suuruse osas, hinnates Ingmar Pärli süü suureks. Samuti ei ole kohtuväline menetleja eksinud materiaalõiguslikult, muutes isiku kogu karistust lisakaristusega raskemaks, kuivõrd on arvestanud kergendava asjaoluga, objektiivsete asjaoludega, tegude mittejuhusliku laadiga, tegude toimepanemise vahelise ajaga ning määratud põhikaristus ei ole koos lisakaristuse kohaldamisega olnud sanktsioonis ettenähtud maksimumi lähedane, kuid on olnud keskmisest suurem (RKKKo 31-1-59-15 p 13). Ingmar Pärl ei ole puudega isik, kelle puhul oleks alust rääkida juhtimisõiguse äravõtmise keelust. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et mõistetud lisakaristus olemuselt ja pikkuselt vastab kaebaja süüle ning on eripreventiivsel hädavajalik. Asjakohaseks tuleks pidada ka määratud rahatrahvi. Põhikaristus sealhulgas rahatrahv, on seotud süü suurusega, mitte sissetuleku suurusega mingil ajahetkel. Kaebaja majanduslik seisund on paranemas. Kaebusega ei ole esitatud tõsikindlaid tõendeid selle kohta, et juhtimisõiguse kaotuse korral kaasneks igakülgne sissetuleku kaotus või rahatrahvi tasumine ositi või ühekordse maksena ohustaks kaebaja ja tema pere pikaajalist toimetulekut. Kaebuses toodud põhjendustel puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse osaliseks või täielikuks tühistamiseks. Kohtuväline menetleja taotleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata (K lk 50-52). KOHTU SEISUKOHT
  32. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tutvunud Ingmar Pärli kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 lahendada kirjalikus menetluses.
  33. Otsustamaks Ingmar Pärlile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis.
  34. Antud juhul omistatakse menetlusalusele isikule väärteoprotokollide ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 224 lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemist. Tõendatus ja koosseis
  35. 02.12.2024 kella kell 19.50 xxx alevikus Ingmar Pärli poolt mootorsõiduki juhtimine lubatud piirmäära ületavas seisundis on tõendatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, tunnistajate ütluste ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.
  36. Sõiduki juhtimise kohta on andnud ütlusi tunnistaja M. R., kelle ütluste kohaselt märkas ta 02.12.2024 kell 19.50 xxx alevikus maja eesolevas parklas töötava mootoriga halli värvi sõidukit Audi A8, roolis oli tema naaber korterist „X“. Peale tunnistaja palvet parkida sõiduk korrektselt, pani isik koheselt tagumise käigu sisse ja parkis auto omale kohale ümber. Kui koputas sõiduki aknale ei suutnud juht pikka aega akent lahti teha, ei suutnud vastata korralikult küsimusele: „Kas 3 4-25-685 sa oled purjus“, mõmises midagi nina alla, jutt oli ebaselge, mis andis põhjuse eeldada, et isik on purjus. Helistas häirekeskusesse, nimetas ka sõiduki registreerimisnumbri XXX. Tunnistaja kinnitab, et sõidukis viibis isik üksinda, oli enamik aega tunnistaja vaateväljas. Ajal kui liikus politseipatrullile vastu oli seljaga sõiduki poole. Sel ajal kui tunnistaja jälgis sõidukit, juht ei söönud ega joonud. Tunnistaja lisab, et on ka sama isikut varem näinud joobeolekus autos istumas (V lk 15- 16, 20).
  37. Tunnistaja E. S. ütluste kohaselt, olles patrullis, said 02.12.2024 kell 19.58 väljakutse aadressile xxx, kus võimalik joobes juht parkis sõiduki registreerimisnumbriga XXX selle maja ees olevasse parklasse. Jõudes kohale kell 20.06, leidis sõiduki Audi A8, registreerimisnumbriga XXX pargituna maja ette. Sõidukis juhi kohal istus üksinda meesterahvas. Abipolitseinik M. A. suundus auto juurde, et küsida dokumente ning kontrollida juhi joovet. Isikuks osutus Ingmar Pärl, kes oli nõus puhuma indikaatorvahendisse ja selle näiduks oli 0,97 mg/l. Samal ajal jõudis kohale ka teine patrull, kooseisus patrullpolitseinikud J. L. ja S. E. (V lk 17-18).
  38. Ingmar Pärli suhtes on 02.12.2024 kahel korral kasutatud indikaatorvahendit Alcoquant 6020+ nr A432937: kell 20.10 oli selle reaktsioon punane ja näiduks 0,97 mg/l, seega kontrolli tulemus positiivne. Kontrollile allutatud isik on protokolli allkirjastanud. Kell 21.18 oli indikaatorvahendi reaktsioon punane ja näiduks 0,87 mg/l, seega kontrolli tulemus positiivne. Selle näiduga seotud protokolli on keeldunud kontrollile allutatud isik allkirjastamast (V lk 6, 8).
  39. Ingmar Pärl on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt alates 02.12.2024 kell 19.53 kuni kainenemiseni, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis (V lk 3).
  40. Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükist nähtub, et Ingmar Pärli joobeseisundi kindlakstegemiseks on Sergei Etner 02.12.2024.a. kell 20.35 kuni 20.42 kasutanud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE, seerianumber ARKM-0086, taatlustunnistus nr TTRC24/00067, mille lõplik lugem oli 0,78 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mistõttu oli Ingmar Pärli väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem 0,73 mg/l (V lk 10).
  41. Esitatud väljatrüki kohaselt oli politsei poolt kasutatav mõõtevahend alkoholisisalduse kontrollimiseks väljahingavatavas õhus taadeldud (tunnistus nr TTRC-24/00067) ja kontrollitud. Mõõtmist on läbi viinud pädev isik, kasutades selleks nõuetekohast seadet, seega pole kohtul alust kahelda mõõtevahendi näidu usaldusväärsuses. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat, isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav. Vastuväiteid nimetatud tõenditele Ingmar Pärl esitanud ei ole.
  42. Kohtule esitatud kaebuses Ingmar Pärl eitab sõiduki juhtimist, ta tarvitas käivitatud autos alkoholi (K lk 4). Politseiniku rinnakaamera U08330 salvestiselt nähtub samuti, et menetlusalune isik eitas kategooriliselt sõiduki juhtimist, mistõttu keeldus ka allkirjastamast väärteoprotokolli (kell 21.24, CD- plaat [02.12.2024 21_03_24]

(1).mp4).
  1. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku selgitus üksnes töötavas sõidukis alkoholi tarbimise kohta on ümber lükatud tunnistaja M. R. ütlustega, mille kohaselt peale palvet parkida sõiduk korrektselt, panigi Ingmar Pärl sõidukile tagurpidi käigu sisse ja parkis sõiduki oma kohale.
  2. LS § 2 p 41 järgi on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Seega sõiduki õigele kohale parkimine on hinnatav sõiduki juhtimisena liiklusseaduse mõttes.
  3. Eelnevaga on tuvastatud, et Ingmar Pärl juhtis 02.12.2024 kella 19.53 ajal sõidukit juhile keelatud seisundis, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,73 mg, mistõttu on täidetud LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.
  4. Kohus leiab, et 24.12.2024 kella 3.11 ajal Raasiku vallas Kiviloo Mõisa teel Ingmar Pärli poolt mootorsõiduki juhtimine lubatud piirmäära ületavas seisundis on tõendatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja tunnistaja ütlustega.
  5. Tunnistaja N. S. ütluste kohaselt, koos patrullpolitseinik H. K. liiklusjärelvalve käigus, peatas ta 24.12.2024 kell 3.11 Raasiku vallas Kiviloo külas, Kiviloo-Mõisa teel Audi A8, registreerimisnumbriga XXX. Kontrollides selgus, et sõidukit juhtis Ingmar Pärl, kelle 4 4-25-685 väljahingatavas õhus oli tunda alkoholilõhna. Alguses kontrollisid indikaatorvahendiga, näiduks oli 0,66 mg/l, seejärel tõendusliku alkomeetriga, mille tulemuseks tuli lõplik lugem 0,43 mg/l, laiendmääramatus 0,05mg/l, mõõtetulemus 0,38 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnuste protokollist tuleneb, et reaktsioonikiirus on normaalne, koordinatsioon häireteta(V lk 33-34).
  6. Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükist nähtub, et Ingmar Pärli joobeseisundi kindlakstegemiseks on N. S. 24.12.2024.a. kell 03.19 kuni 03.24 kasutanud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE, seerianumber ARKM-0085, taatlustunnistus nr TTRC24/00141, mille lõplik lugem oli 0,43 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mistõttu oli Ingmar Pärli väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem 0,38 mg/l (V lk 37).
  7. Nähtuvalt esitatud väljatrükist oli politsei poolt kasutatav mõõtevahend alkoholisisalduse kontrollimiseks väljahingavatavas õhus taadeldud (tunnistus nr TTRC-24/00141) ja kontrollitud. Mõõtmist on läbi viinud pädev isik, kasutades selleks nõuetekohast seadet, seega pole kohtul alust kahelda mõõtevahendi näidu usaldusväärsuses. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat, isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav.
  8. Ingmar Pärl kõrvaldati sõiduki juhtimise otsuse kohaselt 24.12.2024 kell 03.11 sõiduki Audi A8 registreerimismärgiga XXX juhtimiselt, kuna juhi suust oli tunda alkoholilõhna ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis ( V lk 45). Vastuväiteid nimetatud tõenditele Ingmar Pärl esitanud ei ole.
  9. Seega on tuvastatud, Ingmar Pärl juhtis 24.12.2024 kella 03.11 ajal sõidukit juhile keelatud seisundis, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,38 mg, mistõttu on täidetud LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.
  10. Lisaks objektiivsele teokoosseisule sisaldub Ingmar Pärli tegudes ka subjektiivne koosseis. Teod on toimepandud kavatsetult.
  11. Ingmar Pärl ei ole andnud ütlusi 02.12.2024 sündmuse kohta. Küll nähtub abipolitseinik M. A. rinnakaamera salvestiselt Ingmar Pärli selgitused joodud alkoholi koguse kohta, et tarvitas kaks pinti õlut ja kokteili Jack Daniels. Kodus ei saa juua, joob autos (CD- plaat U10657 [02.12.2024 20_09_11].mp4). Kohus leiab, et menetlusaluse isiku selgitused tarvitatud alkoholi koguse kohta on ümber lükatud politseiniku rinnakaamera U08330 salvestiselt nähtuvaga. Sõidukis kõrvalistuja koha ees maas on näha rohkem kui kaks tühja õllepurki. Samuti on tagaistme juures maas alkoholi pudeleid (CD-plaat U08330 [02.12.2024 21_03_24].mp4). Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus (0,73 mg/l), samuti asjaolu, et menetlusalune isik tarvitas teadlikult alkoholi, leiab kohus, et subjektiivsete tunnuste poolest on 02.12.2024 väärtegu toime pandud kavatsetult. Tunnistaja M. R. märkas, et menetlusalusel isikul esinevad alkoholijoobele viitavad tunnused (ei saanud korralikult vastata, mõmises, jutt ebaselge), kui Ingmar Pärl oli parkinud sõiduki omale kohale. Peale sõiduki parkimist, kui tunnistaja jälgis sõidukit, juht ei söönud ega joonud. Seega tarvitas Ingmar Pärl alkoholi enne, kui asus sõidukit parkima omale kohale. Ingmar Pärl on ka selgitanud, et sõidab 2-aastase lapsega poodi, samas sõidukis puudus asjakohane turvavarustus (turvaiste). Kaebuses on väljatoonud, et 02.12.2024 peretüli tõttu oli sõidukis. Samas ühelgi väärteoasja juures oleval politseiniku rinnakaamerasalvestiselt ei ole kuulda midagi peretülist. Ingmar Pärl on hoopis põhjendanud sõidukis istumist ja alkoholi tarvitamist vajadusega teha kõnesid, rääkida juttu, kuid magava lapse juuresolekul ei saa neid tegevusi teha. Seega Ingmar Pärli ütlused tarvitatud alkoholi koguse ja üksnes sõidukis alkoholi tarvitamise osas ei ole usaldusväärsed.
  12. Ingmar Pärli ütlustest 24.12.2024 väärteo kohta nähtub, et alustas sõitu, peatus, et rääkida elukaaslasega, läks tülli, võttis napsu, oli majast 100 meetri kaugusel, ei tunnista sõiduki juhtimist lubatud alkoholi piirmäära ületades. Mainib, et pärast tüli võttis napsu. Seega jällegi tarvitas alkoholi seisvas sõidukis.
  13. Ingmar Pärli ütlused 24.12.2024 kuupäeva osas ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja N. S. ütluste kohaselt peatati 24.12.2024 kell 03.11 sõitev sõiduk, mitte seisev sõiduk. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus (38 mg/l), ei ole tegemist alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik 5 4-25-685 ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Seega tarvitas Ingmar Pärli teadlikult alkoholi ja asus peale seda teadlikult ja kavatsetult mootorsõidukit juhtima.
  14. Eelnevaga tuvastas kohus, et mõlemad episoodid pani Ingmar Pärl toime kavatsetult.
  15. Kohus leiab, et Ingmar Pärl on rikkunud LS § 69 lõike 3 nõudeid (mh mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem) ning tema poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseerinud LS § 224 lõike 2 järgi.
  16. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole ning kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust.
  17. Järgnevalt analüüsib kohus karistusse puutuvat. Karistus
  18. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise ees rahatrahviga 225 trahviühikut, s.o 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuud.
  19. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Täiendavalt võib antud rikkumise toimepanemise tõttu kohaldada isiku suhtes LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3-9 kuuks.
  20. Kaebuse esitaja taotleb lisakaristuse kohaldamata jätmist, põhikaristusena väiksemat rahatrahvi ning võimalust tasuda rahatrahv ositi.
  21. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
  22. 02.12.2024 episoodis tuvastati Ingmar Pärlil alkoholi väljahingatavas õhus 0,73 mg/l kohta. Seega Ingmar Pärli väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisaldus (0,73 mg/l) oli peaaegu maksimaalne, sest 0,02 mg suurema näidu puhul oleks tegemist olnud juba kriminaalse joobega. Menetlusalusel isikul esinesid 02.12.2024 väärteo ajal joobele viitavad tunnused: häiritud reaktsioonikiirus, arusaamatu, aeglane kõne, kerged häired koordinatsioonis). Joobes juhtimise pani ta toime kavatsetult, kuid äärmiselt lühikese aja jooksul- parkides auto parklas ühest kohast teise, mis vähendab teosüüd oluliselt. Seega on tema teosüü selles episoodis alla keskmäära, kuid mitte miinimummäära lähedane.
  23. 24.12.
  24. a tuvastati menetlusalusel isikul alkoholi väljahingatavas õhus 0,38 mg/l ehk keskmääras. Ingmar Pärl osales liikluses sõidukit juhtides kavatsetult. 24.12.2024 peatati ta sõiduki juhtimisel Perila- Jäneda teel ehk kõrvalmaanteel. Seega osales sel korral Ingmar Pärl liikluses pikemalt. Taoliselt on tema süü keskmääras.
  25. Kuivõrd Ingmar Pärlile heidetakse ette kahel korral lubatud alkoholi piirmäära ületades sõiduki juhtimist, mis on süüd suurendav asjaolu, siis on kogumis tema teosüü keskmäärast veidi suurem.
  26. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasoluga.
  27. Kohtuväline menetleja on arvestanud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Kohtule jääb arusaamatuks milles seisneb menetlusaluse isiku puhul süü tunnistamine. Ingmar Pärl ei ole süüd tunnistanud ega kahetsenud.
  28. Ingmar Pärl on kaebuses põhjendanud
  29. a detsembrikuus kahte väärteo toimepanemist väga raske perioodiga. Oli raske majanduslik olukord, kuna ei saanud alltöövõtjana tellijalt õigeaegselt tasu kätte, rahalised raskused tekitasid peres pingeid, mistõttu 02.12.2024 oli elukoha parklas autos mitu tundi ja ei tahtnud kodus olla. Samas on kohus juba eelpool maininud, et sündmuskohal 6 4-25-685 Ingmar Pärl ei maininud kordagi peretüli, pigem oli soov rääkida telefonis Mihkliga ja kodus ei saavat (alkoholi) juua. Kahetsusavaldust tegude suhtes kohus tuvastanud ei ole.
  30. Väärteootsusest nähtuvalt raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning neid ei tuvastanud ka kohus.
  31. Seega karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
  32. Ingmar Pärli karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole tal kehtivaid väärteokaristusi. Samas on ta lühikese ajavahemiku jooksul toime pannud kaks lubatud piirmäära ületavas seisundis sõiduki juhtimist. Tal on üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 lg 1 järgi, s.o joobes sõiduki juhtimise eest aastal
  33. Karistus on täidetud. Seega viitab varasem joobes juhtimine kaebuse esitaja hoolimatule suhtumisele juhile kehtestatud kohustustesse, mis omakorda eripreventiivsetel kaalutlustel on tema süüd suurendavad.
  34. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele joobeseisundis mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Seega kaitsmaks liikluskorda tuleb anda avalikkusele signaal, et eriti korduvalt joobeseisundis mootorsõidukit juhtinud isikud saavad rangelt karistada, mistõttu esinevad üldpreventiivsed alused karistuse korrigeerimiseks suurema poole.
  35. Eelneva põhjal tuleb Ingmar Pärlile kohaseks karistuseks pidada keskmäärast suuremat, kuid mitte ülemmäära lähedast karistust.
  36. Kuivõrd kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kahetsusega ja määranud karistuse sanktsiooni maksimummäärast väiksemana (225 trahviühikut), kuid üle keskmäära (150 trahviühikut), siis on tegemist kohase karistusega.
  37. Ingmar Pärl on taotlenud ka rahatrahvide tasumise ajatamist.
  38. Vaidlust ei ole selles, et Ingmar Pärl on füüsiliselt isikust ettevõtja (K lk 10-11). Kaebaja on tõendanud, et tellija HKM Majad on osaliselt 20.01.2025 tasunud 2000 eurot. Selle kohta, et just detsembrikuus oleks olnud raske majanduslik periood ühtegi tõendit esitatud ei ole. Kaebaja on esitanud AS LHV Pank pangakonto väljavõtte veebruarikuu kohta ( lk 20-22) ja SEB Pank väljavõtte 5 ja
  39. veebruari kohta (K lk 23). Laenu võtmiste kohta eraisikult 200 eurot esitatud ekraanipildist nähtuvalt on eraisik maksnud 100 eurot, kuid seda on tehtud juba 26.10.
  40. Kohtule jääb arusaamatuks kust tuleb, et eraisik tasunud 200 eurot, kuivõrd tõendina esitatud ekraanipildist nähtuvalt on kellaaeg lehe ülaservas sama (15.54), samuti ei nähtu kellele tasutud ja mille eest (K lk 26pö, 27, 45-46). Kaebusele lisatud vestluste ekraanipildid, mille kohaselt on Ülle Pärl andnud pojale 02.12.2024 laenu 100 eurot sularahas (K lk 35, 36), kohtutoimikus lk 36 olevast sõnumivahetusest tuvastatav, et selline sõnumi saatmine on toimunud peale 22.
  41. Seega sõnumite vahetus ja laenuks 100 euro saamine on toimunud hiljem, suure tõenäosusega on see seotud kaebuse esitamisega kohtule. Kui Ingmar Pärlil oligi detsembrikuus raske majanduslik olukord, siis kohusetundliku pereisana kulutanuks saadud laenu perele või arvete tasumiseks, kuid 02.12.2024 peeti menetlusalune isik sõidukiroolist lubatud piirmäära ületavas seisundis. Seega oli tal raha, mille eest tarvitada alkoholi. Positiivselt tegeleb isik oma vaimse tervise parandamisega, käib Tallinna Psühholoogilise Kriisiabi keskuses nõustamisel (K lk 28). Perearst on tal diagnoosinud depressiooni.
  42. Arvestades, et rahatrahv summas 900 eurot, on arvestavalt suur summa ühekorraga tasumiseks ka keskmisel tööl käiva isiku jaoks ning arvestades Ingmar Pärli kirjeldust enda majandusliku toimetuleku osas, peab kohus kaebaja olukorra leevendamiseks põhjendatuks ajatada trahvi tasumine võimalikule maksimaalsele tähtajale, see on ühele aastale.
  43. Tähele tuleb panna, et rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 12.02.
  44. a otsuses märgitud makserekvisiitide järgi, kohustuslik on märkida ka kohtuvälise menetleja otsuses märgitud viitenumber. Lisakaristus 7 4-25-685
  45. Lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse kohaldamata jätmise taotlust on Ingmar Pärl põhjendanud ebaproportsionaalse karistusega.
  46. Riigikohus on üldpreventatiivseid eesmärke silmas pidades rõhutanud, et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ja tema tuleb liiklusest kõrvaldada. Liiklussüüteo toimepannud isikutelt juhtimisõiguse äravõtmises ei ole midagi erandlikku, seda ei kohaldata üksnes isiku suhtes, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (RKKK 4-24-1237, p 14; 3-1-1-6-17, p 17-19).
  47. Ingmar Pärl ei ole KarS § 50 lg-s 2 märgitud isikuks, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.
  48. Lisakaristus täidab nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.
  49. Lisakaristuse kohaldamise vajalikkuse üle otsustamisel hindab kohus seega nii Ingmar Pärli teosüüd, eripreventiivseid asjaolusid ja Ingmar Pärli praegust elukäiku.
  50. Kohus tuvastas, et kuigi ühes episoodis (02.12.2024) oli Ingmar Pärli mõõtetulemus 0, 73 mg/l kohta, siis samal ajal tema osalemine liikluses oli minimaalselt intensiivne (parkis parkla piires auto ümber, kuigi ka taoliselt on võimalik tekitada kahju). Teisel juhul (24.12.2024) oli tema joove keskmääras, kuid häireid reaktsiooni kontrollimisel ei tuvastatud. Samuti arvestab kohus, et Ingmar Pärl on ka aastal 2022 toime pannud joobes juhtimise, mille eest tal on kehtiv kriminaalkaristus. Antud juhtumi puhul ei ole lisakaristust kohaldatud ning praegused süüteod on toimepandud peale katseaja lõppu. Seega tuleb asuda seisukohale, et kohaldatud katseaja läbis Ingmar Pärl edukalt.
  51. Ingmar Pärli selgitused juhtunu asjaolude kohta on olnud vastuolulised ja ebausaldusväärsed, tema kohtule edastatud kaebuses väljatoodud asjaolud on inimlikult mõistetavad, kuid ei õigusta kuidagi alkoholijoobes mootorsõiduki juhtima asumist. Probleemi alkoholi tarvitamisega on Ingmar Pärl ka peale juhtunut möönnud, asudes psühholoogilist abi otsima ja seda saama. Märgitud asjaolu peab kohus väga oluliseks, kuivõrd inimese enda arusaamine ja motiveeritus õiguskuulekalt elada on leidnud taoliselt tuge spetsialisti abis sellel rajal püsimiseks.
  52. Ingmar Pärl on väljendanud ka seda, et juhtimisõiguse kaotamine tähendaks temale ja tema perele suurt kahju ja teeks nende elu äärmiselt keeruliseks. Kõik tema poolt toodud asjaolud olid talle teada ka tegude toimepanemise ajal. Kohus arvestab Ingmar Pärli poolt spetsialistide poole pöördumist teojärgse kahetsusavaldusena iseloomustava asjaoluna.
  53. Kohus on tuvastanud, et Ingmar Pärl on tõepoolest toime pannud lühikese aja jooksul kaks samalaadset rikkumist, kuid tänaseni rohkem rikkumisi ta kohtule teadaolevalt toime pannud ei ole. Seega asub kohus seisukohale, et tegemist oli tõepoolest tolle perioodi sündmustest tingitud käitumisega, mille ebaõigust on Ingmar Pärl ka ise mõistnud, asudes spetsialisti abil enda käitumist muutma.
  54. Praegusel juhul olnuks mõistlik kaaluda vahetut aresti või põhikaristusena juhtimisõiguse lühiajalist äravõtmist, analoogia korras šokivangistuse kohaldamisega. Kolme kuu pikkusel juhtimisõiguse äravõtmisel on kahtlemata suur mõju isiku töö- ja eraelule, mistõttu peaks taolise karistuse kohaldamine olema põhjendatud ja proportsionaalne.
  55. Arvestades, et juhtimisõiguse äravõtmine peaks eripreventiivselt suunama isikut õiguskuulekale teele, ehk antud juhul enda alkoholiga seotud liiklusalase käitumise muutmisele, ning seda on isik juba teinud, ei näe kohus, et lisakaristusena kolmeks kuuks juhtimisõiguse äravõtmine oleks proportsionaalne Ingmar Pärli teosüü, isiku ja õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades.
  56. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et täna veel puuduvad eripreventiivsed vajadused lisakaristuse kohaldamiseks ning tühistab selles osas kohtuvälise menetleja otsustuse.
  57. Ingmar Pärlil tuleb aga mõista, et juhul kui tema liiklusalane käitumine ei muutu, siis on ühel hetkel vältimatuks tagajärjeks juhtimisõiguse äravõtmine.
  58. Eeltoodu alusel rahuldab kohus Ingmar Pärli kaebuse osaliselt. Nimelt jätab kohaldamata lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise ja ajatab määratud rahatrahvi tasumise ühele aastale, kuid ei vähenda määratud rahatrahvi suurust. 8 4-25-685 (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.