Obsah (8)

§ 124§ 152§ 37§ 46§ 47§ 71§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-344 Määruse kuupäev 12. märts 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada andmed distsiplin

) § 71 lg 6, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas
2. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles heidab Tartu Vanglale ette, et talle ei väljastata andmeid tema distsiplinaarkaristuste kohta. Kaebaja palub kohustada vanglat väljastama talle andmed. Kaebaja viitab numbriliselt kohtueelse menetluse dokumentidele ning leiab, et vaideotsuse oleks pidanud tegema vangla direktor, mitte kontaktisik. Ta palub nõuda vanglalt välja materjalid ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.
3. Vastuseks kohtunõudele teatas Tartu Vangla
4. veebruaril 2025 kohtule, et kaebaja on pöördunud kaebuses toodud asjaoludel vangla poole. Vangla edastas kohtule kaebaja taotluse 12 distsiplinaarkaristuse kohta andmete väljastamiseks (registreeritud vanglas
5. septembril 2024 nr-ga 2-5/24/665-1), vangla
6. novembri
7. a vastuse nr 2-5/24/665-2, kaebaja vaidena pealkirjastatud pöördumise (registreeritud vanglas
8. detsembril 2024 nr-ga 1-1/24/284-1), vangla
9. jaanuari
10. a otsuse nr 1-8/2-25/8-1 vaide nr 1-1/24/284-1 3-25-344 tagastamise kohta, kaebaja avalduse (registreeritud vanglas
11. novembril 2024 nr-ga 2-5/24/665-3) ja sellele
12. detsembril 2024 antud vastuse nr 2-5/24/665-
13. KOHTU SEISUKOHT
14. Kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt (

§ 124

lg 1).

§ 124

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 152

lg 3 näeb ette, et kui

§ 152

lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.

1. Kohtu hinnangul ei ole X-i kaebus tähtaegne, kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus ning menetlus tuleb lõpetada. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 4.
2. X esitas praeguses asjas kohustamiskaebuse (

§ 37

lg 2 p 2), milles palub kohustada Tartu Vanglat väljastama talle andmed distsiplinaarkaristuste kohta.

§ 46

lg 2 sätestab, et kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. 4.

1. Kaebaja esitas Tartu Vanglale
2. septembril 2024 teabenõudena pealkirjastatud pöördumise, milles palus väljastada andmed tema distsiplinaarkaristuste kohta (dtl 10–11). Tartu Vangla jättis
3. novembri
4. a vastuses nr 2-5/24/665-2 kaebaja taotluse andmete väljastamiseks rahuldamata (dtl 12). Kaebaja esitas seejärel
5. novembril 2024 Tartu Vanglale pöördumise nr 2-5/24/665-3, milles väljendas rahulolematust vangla
6. novembri
7. a vastusega nr 2-5/24/665-2 ning pakkus eksimuse heastamiseks välja, et vangla siiski väljastaks talle andmed (dtl 17–18). Tartu Vangla osutas
8. detsembri
9. a vastuses nr 2-5/24/665-4, et
10. novembri
11. a otsuses oli märgitud, et otsusega mittenõustumise korral on kaebajal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või halduskohtu poole (dtl 19). Kaebaja esitas seejärel
12. detsembril 2024 vanglale vaide, nõudes jätkuvalt andmete väljastamist (dtl 13–14). Tartu Vangla tagastas
13. jaanuari
14. a otsusega nr 1-8/2-25/8-1 kaebaja vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 2 alusel pädevuse puudumise tõttu (dtl 15–16). Vangla märkis otsuses, et vastavalt avaliku teabe seaduse (AvTS) § 46 lg-le 1 võib isik, kelle AvTS-s sätestatud õigusi on rikutud, pöörduda vaidega AvTS §-s 44 nimetatud järelevalveorgani poole või kaebusega halduskohtusse ning vanglal puudub antud juhul vaide menetlemise pädevus. 4.
15. Kohtu hinnangul leidis vangla õigesti, et kaebajal tuli
16. novembri
17. a vastusega mittenõustumisel pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole või esitada kaebus otse halduskohtule. Kaebaja pöördumise nr 2-5/24/665-1 puhul oli tegemist teabenõudega (AvTS § 6). AvTS § 46 lg 1 koosmõjus AvTS § 44 p-ga 1 ja § 45 lg 1 p-ga 1 sätestab teabenõuete täitmist puudutavates küsimustes erandliku vaidealluvuse, nähes ette vaide esitamise Andmekaitse Inspektsioonile (vt Riigikohtu
18. detsembri
19. a määrus asjas nr 3-20-992, p 10). Tartu Vangla tagastas seega kaebaja vaide HMS § 79 lg 2 alusel õiguspäraselt. Kaebaja ei saa kohtule kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel tugineda

§ 47

lg-le 2, mis sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Olukorras, kus vangla keeldus kaebajale andmete väljastamisest 24. novembril 2024 ning kaebaja pöördus kaebusega kohtusse 11. veebruaril 2025, on kaebaja oluliselt ületanud

§ 46lg-s 2 sätestatud 30-päevast kaebetähtaega.

Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja Tartu Vangla

1. novembri
2. a vastusest teadlik juba
3. novembril 2024 (dtl 17). 2 3-25-344 4.4.

§ 71

lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja ennistamist peaksid üldjuhul õigustama objektiivsed takistused, ehk siis asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise mõjutada ei saanud ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kohus saab siiski arvesse võtta ka menetlusosalise võimet asjadest aru saada ja oma käitumist juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel võtab kohus arvesse nii objektiivseid asjaolusid (nt protsessiõigusliku küsimuse keerukust) kui ka subjektiivset külge (nt kaebaja isikut ja tema kogemusi). Mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest. Tähtaja ületamine ei ole vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja kaebuse esitamise kord, sh tähtaeg (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19;
3. jaanuari
4. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16–17;
5. juuni
6. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12;
7. mai
8. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13). 4.
9. Kohtu hinnangul ei saa kaebajal praegusel juhul ilmselgelt esineda mõjuvat põhjust kaebuse hilinenult esitamiseks ning kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud. Tartu Vangla
10. novembri
11. a vastuses nr 2-5/24/665-2 on märgitud korrektne vaidlustamisviide, mis suunas kaebajat otsusega mittenõustumisel pöörduma Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole. Lisaks on vangla juhtinud kaebaja tähelepanu vaidlustamiskorrale täiendavalt
12. detsembri
13. a vastuskirjas nr 2-5/24/665-
14. Ka sel ajal oli kaebajal võimalik esitada kohtule tähtaegselt kaebus, kuid kaebaja otsustas esitada
15. detsembril 2024 vanglale vaide. Kaebajal ei saanud olla asjakohaseid takistusi kaebusega kohtu poole pöördumisel, sest kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja ajavahemikul
16. november 2024 kuni
17. detsember 2024 esitanud Tartu Halduskohtule neli erinevat kaebust. Asja materjalidest ei nähtu ka asjaolusid, mis võimaldaksid teha järelduse, et kaebaja oleks esitanud enne kohtusse pöördumist Andmekaitse Inspektsioonile vaide ning selle osas oleks tehtud otsus. Eeltoodust nähtuvalt ei olnud kaebajal objektiivseid ega subjektiivseid takistusi kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Seepärast ei pea kohus vajalikuks teha kaebajale ettepanekut kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohtupraktikas on leitud, et kui kaebetähtaega on oluliselt ületatud ja kohtu jaoks on selge, et tähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus, võib kohus menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt lõpetada menetluse ilma ennistamise avalduse esitamiseks ettepanekut tegemata (vt Tartu Ringkonnakohtu
18. novembri
19. a määrus asjas nr 3-22-2185, p 19 ja Tallinna Ringkonnakohtu
20. veebruari
21. a määrus asjas nr 3-21-2053, p 12).
22. Kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus haldusasja menetluse

§ 124lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral sama nõudega samal alusel halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

1. Menetluse lõpetamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jätab kohus taotluse läbi vaatamata.
2. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

3 3-25-344 (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 4