KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 03. märts 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-300 Haldusasi P.U kaebus Tallinn Vangla varalise kahju summas

) § 121 lg 4, § 203 lg1 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 06.02.2025 P.U taotlus.
2. Tallinna Halduskohus jättis taotluse 21.02.2025 seal esinenud puuduste tõttu käiguta. Puuduste kõrvaldamiseks tuli P.U taotlust täpsustada ja täiendavalt selgitada, sest esitatud taotlus oli segane ja arusaamatu. Esitatud taotlusest ei olnud võimalik üheselt aru saada, mida taotleja soovib. Lõpuni polnud kohtule arusaadav, kas P.U on esitanud taotluse, kaebuse või mõlemat.
3. P.U (edaspidi ka kaebaja) esitas täiendused 23.02.2025 ja 24.02.
4. Täiendustest on kohtule arusaadav, et P.U soovib Tallinna Vanglalt tekkinud kahju summas 3890 eurot hüvitamist, mis tekkis seetõttu, et P.U on keelatud osalema õppetöös ja koolitustel või on osalemise eest P.U õigusvastaselt tasu küsitud. Lisaks soovib P.U kohustada teadmata vastustajat talle määrata 200 eurot toetusi kuus kuniks P.U vanglast vabaneb. Ühtlasi on kaebaja esitanud ka riigi õigusabi taotluse advokaadi määramiseks.
5. Tallinna Halduskohus tegi Tallinna Vanglale 28.02.2025 kohtunõude. Kohtunõude kohaselt tuli Tallinna Vanglal vastata, kas kaebaja on seoses õppetöö ja koolitusega esitanud Tallinna Vanglale summas 3890 eurot ja kaebuses toodud asjaoludel taotluse kahju hüvitamiseks. Kui on, siis tuli nimetatud taotlus ja sellele esitatud vastus vanglal kohtule esitada.
6. Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 28.02.
7. Tallinna Vangla tõi oma vastuses välja, et P.U on esitanud Tallinna Vanglale 02.10.2024 pöördumise iseseisvalt inglise keele ja eesti keele õppimise eest tasumääramiseks ja maksmiseks. Vangla käsitles pöördumist taotluse, mitte kahju hüvitamise taotlusena. Vangla ei ole pöördumisele vastanud. Eeltoodud pöördumisega seonduvalt on P.U pöördunud ka Tallinna Halduskohtusse (haldusasi nr 3-243306). Kahju hüvitamise taotlust seoses õppetöö ja koolitusega summas 3890 kaebajaTallinna Vanglale esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse selle esitajale kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtule arusaadavalt ei ole kaebaja seoses õppetöö ja koolitusega esitanud Tallinna Vanglale summas 3890 eurot ja kaebuses toodud asjaoludel taotlust kahju hüvitamiseks, mistõttu tuleb kaebus nimetatud nõudes tagastada

§ 121lg 1 p 4 alusel, sest kaebajal on läbimata kohtueelne menetlus.

Isegi kui hinnata, et kaebaja on hoopis esitanud sisuliselt sama kaebuse nagu haldusasjas nr 324-3306 nõudega inglise keele ja eesti keele iseseisvalt õppimise eest õpihüvitise määramiseks ja tagantjärele hüvitamisega seitsme kuu eest seonduvalt kaebaja 02.10.2024 pöördumisega Tallinna Vangla poole (reg nr 5-8/24/20039-1), esineb siiski alus kaebuse selles nõudes tagastamiseks.

§ 121

lg 1 p 3 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Haldusasjas nr 3-24-3306 on kohus küll kaebuse tagastanud, kuid nimetatud määrus ei ole veel jõustunud, sest kaebaja esitas määrusele ringkonnakohtusse määruskaebuse. Kuna Tallinna Halduskohtu määrus haldusasjas nr. 3-24-3306 pole veel jõustunud, tuleb lugeda, et kaebus on veel kohtu menetluses. 7.

§ 121

lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja nõude kohustada kaebajale määrama 200 eurot hüvitist kuni kaebaja vangist vabanemisele ese on ebaselge ja seda nõuet ei ole võimalik menetleda. Kaebaja toob ise välja, et ei tea, keda vastustajaks määrata, ehk kellelt nimetatud toetust nõuda. Lisaks toob kaebaja välja nii toetused kui telefonirahad , sanktsioonid, õpperahad ja koopiate tegemised ehk kohtule pole võimalik üheselt aru saada, kellelt ja mida kaebaja siiski nõuda soovib. Kohus selgitas juba käiguta jätmise määruses, et kaebaja poolt esitatud taotlus on segane ja arusaamatu. Esitatud taotlusest ei ole võimalik üheselt aru saada, mida taotleja soovib. Kohus tõi välja, millistele tingimustele peab nii taotlus kui ka kaebus vastama ja kohtu hinnangul nõue 200 eurose hüvitise määramiseks minimaalsetele nõuetele ei vasta. 8. Kohus selgitab, et VangS § 57 kohaselt on sotsiaalhoolekande eesmärgiks vanglas muu hulgas suurendada kinnipeetava iseseisvat toimetulekuvõimet. Vangistusõiguses eeldab sotsiaalriigi mudel, et vangistust kandvale isikule võimaldatakse individuaalset abi ja sotsiaalhoolekannet (vt L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseaduse kommenteeritud 2

§ 121

lg 1 p 4, alternatiivselt

§ 121

lg 1 p 3 ja

§ 121lg 1 p 2 alusel.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel, sest asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
2. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43lg 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik 3