Obsah (10)

§ 76§ 100§ 101§ 108§ 402§ 406§ 403§ 4035§ 4034§ 94

act OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) hagi G. V. vastu võla nõudes Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 2293,88 eurot Hageja: B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ, registrikood 11542

) § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule 4 (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1. Hagiavalduse resolutsioonis on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla summas 1853,96 eurot, intressi 212,06 eurot, võla sissenõudmiskulud 45 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 182,86 eurot.
2. Hagiavaldusest nähtub, et BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid 07.04.2021 laenulepingu nr 2102062508 (dtl 62-67), mille alusel lepiti kokku laenusummas 500 eurot ja lepingutasus 17,50 eurot. Hagiavalduse kohaselt maksti kostjale välja laenu summas 500 eurot, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud. 10.10.2022 sõlmisid BB Finance OÜ ja G. V. lisalaenulepingu nr 2102251730 (dtl 71-74), mille alusel lepiti kokku laenusummas 774,19 eurot (dtl 72), sh lepingutasus 43,82 eurot ja maksti kostjale välja täiendavat laenu summas 288 eurot (dtl 75). 11.01.2023 sõlmisid BB Finance OÜ ja G. V. lisalaenulepingu nr 2102277326 (dtl 78-83), mille alusel lepiti kokku laenusummas 1684,70 eurot (dtl 80), sh lepingutasus 95,36 eurot ja maksti kostjale välja täiendavat laenu summas 846 eurot (dtl 84). 11.01.2023 sõlmisid BB Finance OÜ ja G. V. lisalaenulepingu nr 2102277806 (dtl 85-90), mille alusel lepiti kokku laenusummas 1864,22 eurot (dtl 87), sh lepingutasus 105,52 eurot ja maksti kostjale välja täiendavat laenu summas 74 eurot (dtl 163). Tegemist on tarbijakrediidilepingutega

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai laenu väljaspool majandustegevust. Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt lisalaenulepingu nr 2102277806 üldtingimuste punktile 8.1 oli kostjal kohustus laenu tagastada kooskõlas maksegraafikuga (dtl 85). 13. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2020 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,09%.

§ 406

2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 * 20,09% = 60,27%. Kostjale 07.04.2021 laenulepingu nr 2102062508 alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 60,19% aastas (dtl 64), mis ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

1. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
2. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld.

§ 403

4 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama.

§ 403

4 lg 6 5 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 403

4 lg 13).

§ 4035

lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

1. Kohus selgitas 04.12.2023 kohtumääruses hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 134-137).
2. Hagiavaldusest, vastustest kohtunõuetele ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenulepingu nr 2102062508 sõlmimise eel laenutaotluse. Laenutaotluse kohaselt oli kostja igakuine netosissetulek 800 eurot, igakuised finantskohustused 30 eurot ja igakuised muud kohustused 30 eurot, ülalpeetavad puudusid (dtl 154-155). Hageja selgituse kohaselt kontrollis krediidiandaja kostja sissetulekute õigsust kostja pensionikonto sissemaksete alusel Eesti Väärtpaberite Keskregistrist, mille analüüsi tulemusel saadi kostja nelja kuu (30.12.2020 – 29.03.2021) keskmiseks netosissetulekuks 608 eurot. Hageja on esitanud eeltoodu kohta tõendi, kuid nimetatud tõendilt ei nähtu, kelle osas on päring tehtud, mistõttu ei saa kohus lugeda kostja sissetulekute kontrollimist krediidiandja poolt tõendatuks. Krediidiandja riskihinnangutest ja lepingu sõlmimisel kehtinud krediidiandja kehtestatud siseeeskirjadest lähtuvalt määrati kostja maksevõimeks 327 eurot (608–30–221–30), kus kostja sissetulekust lahutati taotlusel märgitud finantskohustused 30 eurot, muud krediidiandja sise-eeskirjast tulenevad minimaalsed kohustused 221 eurot ja puhver 30 eurot (5% netosissetulekust, arvestatud ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks). Krediidiandja jõudis veendumusele, et kostja on krediidivõimeline, lepingust tulenev igakuine osamakse 21,15 eurot oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane. Lisaks teostas krediidiandja kontrolli järgnevatest usaldusväärsetest allikatest nagu Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo (puudusid kehtivad maksehäired), Ametlikud Teadaanded, Rahvastikuregister, Taust.ee, Pensionikonto. Hageja on esitanud eeltoodu kohta tõendi, kuid nimetatud tõendilt ei nähtu, kelle osas on päring tehtud, mistõttu ei saa kohus lugeda kostja osas registrite kontrollimist krediidiandja poolt tõendatuks. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kostja sissetulekute kontrollimist ega kostja osas registripäringute tegemist. Isegi kui esitatud tõendeid saaks lugeda piisavaks, ei saa hageja poolt viidatud tegevusi lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. 6 Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034

lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute (tõendamata), väljaminekute, majapidamiskulutuste ja finantskohustuste suurust ega ülalpeetavate hulka. Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja hinnangul krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav pensioniregistrisse laekumiste olemasolu ja kehtivate maksehäirete puudumine. Maksehäirete puudumine ega püsiva sissetuleku omamine ei näita tarbija väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta. Üksnes kostja märgitud hinnang enda muude kulude suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd kostja ei pruukinud aru saada, mida selle all mõeldud on. Ei nähtu, et oleks kontrollitud infot kostja kõikide kohustuste kohta ega ülalpeetavate kohta. Seega pole võimalik järeldada, et tema varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse suurusest ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud pole. Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, mis kostja maksevõime oli, sest selle kohta andmeid ei kogutud ja kogutud andmeid ei kontrollitud. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. 18. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%.

§ 406

2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 * 7 16,30% = 48,90%. Kostjale 10.10.2022 laenulepingu nr 2102251730 alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli lepingu kohaselt 48,49% aastas (dtl 73). Kohus kontrollis Finantsinspektsiooni tarbijaveebis xxx asuva tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori abil krediidi kulukuse määra arvutuskäiku hageja 13.12.2023 puuduste kõrvaldamise avalduses toodud andmetega ja sai tulemuseks 58,85%, mis ületab

-is nimetatud piirmäära. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2022 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31%.

§ 406

² lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 * 15,31% = 45,93%. Kostjale 11.01.2023 laenulepingu nr 2102277326 alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli lepingu kohaselt 45,89% aastas (dtl 81) ja 11.01.2023 laenulepingu nr 2102277806 alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli lepingu kohaselt 45,89% aastas (dtl 88). Kohus kontrollis Finantsinspektsiooni tarbijaveebis xxx asuva tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori abil krediidi kulukuse määra arvutuskäike hageja 13.12.2023 puuduste kõrvaldamise avalduses toodud andmetega ja 22.11.2023 hagiavalduses toodud andmetega ning sai laenulepingu nr 2102277326 puhul tulemuseks 50,59% ja laenulepingu nr 2102277806 puhul tulemuseks 52,82%, mis ületab

-is nimetatud piirmäära.

§ 406

lg 1 järgi on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel.

§ 406

² lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eelnevast tulenevalt on lisalaenuleping nr 2102251730, lisalaenuleping nr 2102277326 ja lisalaenuleping nr 2102277806 tühised. 19.

§ 406

² lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94lg-s 1 sätestatud suuruses.

Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 20. Kohus on hagejale selgitanud ümberarvestuse esitamise vajadust 04.12.2023 kohtumääruses (dtl 136). Hageja on esitanud ümberarvestuse (dtl 143-144) ja ümberarvestust täiendanud intressinõudega (dtl 174-183)

§ 403⁴ lg 7 tähenduses.

Kohus loeb tõendatuks, et kostja on saanud kokku 1708 eurot, laenulepingu nr 2102062508 alusel 500 eurot, lisalaenulepingu nr 2102251730 alusel 288 eurot, lisalaenulepingu nr 2102277326 alusel 846 eurot ja lisalaenulepingu nr 2102277806 alusel 74 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 398,20 eurot (dtl 69), 84 eurot (dtl 76) ja 8 71,93 eurot (dtl 111), kokku 554,13 eurot. Seega on kostja võlgnevus hageja ees 1153,87 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja ümberarvestus korrektne ja seega õiguslikult lubatav. Hageja on laenulepingu nr 2102062508 ümberarvestatud maksegraafikus (dtl 184-185) märkinud põhiosa suuruseks 500 eurot, st summa, mis kostjale laenulepingu alusel üle kanti. Kuna kohus tuvastas, et laenulepingu nr 2102062508 sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet rikuti, siis tulenevalt

§ 4034 lg-s 7 sätestatust, ei võlgne kostja hagejale muid tasusid.

Kohtule esitatud algsest maksegraafikust nähtub, et kostja pidi esimese osamakse katteks tasuma 38,65 eurot (dtl 65), sh lepingutasu 17,50 eurot, seega sisaldus lepingutasu hageja põhinõude arvestuses. Kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt hagejal lepingutasu nõuet kostja vastu ei saa olla, siis on hageja ümberarvestuse esitanud ebakorrektselt. Ümberarvestus mõjutab ka järgnevate lisalaenulepingute alusel tehtud ümberarvestuse korrektsust.

1. Kohus on tuvastanud, et hageja on laenulepingu nr 2102062508 sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, nimetatud leping on refinantseeritud lisalaenulepinguga nr 2102251730, see omakorda refinantseeritud lisalaenulepinguga nr 2102277326 ja see omakorda refinantseeritud lisalaenulepinguga nr 2102277806 ning viimased 3 lepingut on tühised. Lisaks ei ole hageja tagasimakseid korrektselt määranud, mistõttu ei saa kohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Kohus asub seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõuded kostja vastu täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
5. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik 9 kohtunik 10